3-4-1-12-05 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedEnn Oja pöördus 28. juunil 2005 Riigikohtu poole kaebusega, milles taotles Riigikogus 20. juunil Oja on seisukohal, et nimetatud seadus on vastuolus põhiseaduse §-ga 122, sest see muudab Tartu
Legislator headnote
AI generated3-4-1-12-05 · Riigikohus: Enn Oja pöördus 28. juunil 2005 Riigikohtu poole kaebusega, milles taotles Riigikogus 20. juunil Oja on seisukohal, et nimetatud seadus on vastuolus põhiseaduse §-ga 122, sest see muudab Tartu
Full text
KOHTUMÄÄRUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-4-1-12-05
Otsuse kuupäev
8. september 2005
Kohtukoosseis
Eesistuja Märt Rask, liikmed Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Lea Kivi ja
Ants Kull
Kohtuasi
Maiko Markuse, Enn Oja ja Henn Põlluaasa taotlused Eesti Vabariigi ja Vene
Föderatsiooni vahelise Eesti-Vene riigipiiri lepingu ning Eesti Vabariigi ja
Vene Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise
lepingu ratifitseerimise seaduse põhiseadusele vastavust kontrollida
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Resolutsioon
Jätta Maiko Markuse, Enn Oja ja Henn Põlluaasa taotlused läbi
vaatamata
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Enn Oja pöördus 28. juunil 2005 Riigikohtu poole kaebusega, milles taotles Riigikogus 20. juunil
2005 vastu võetud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Eesti-Vene riigipiiri lepingu ning
Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu
ratifitseerimise seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist.
E. Oja on seisukohal, et nimetatud seadus on vastuolus põhiseaduse §-ga 122, sest see muudab Tartu
rahulepinguga määratud maismaapiiri Eesti ja Venemaa vahel. Põhiseaduse § 122 kohaselt on Eesti
maismaapiir määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepingu ja teiste piirilepingutega.
2. 30. juunil 2005 esitas Maiko Markus Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumile
taotluse kontrollida Eest Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Eesti-Vene riigipiiri lepingu ning
Eesti Vabariigi ha Vene Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu
ratifitseerimise seaduse põhiseadusele vastavust.
M. Markus leiab, et selle seadusega ratifitseeritud Eesti-Vene riigipiiri leping on vastuolus
põhiseaduse preambula ja §-dega 2, 3, 5, 6, 32, 122 ja 123. M. Markus märgib taotluses, et ta tugineb
taotlust esitades põhiseaduse §-s 54 sisalduvale Eesti kodaniku kohustusele olla ustav
põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust.
3. Henn Põlluaas taotles PSJKS §-le 16 ja põhiseaduse §-le 15 tuginedes 30. juunil 2005 Riigikohtult
Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Eesti-Vene riigipiiri lepingu ning Eesti Vabariigi ja
Vene Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise
seaduse ning Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Eesti-Vene riigipiiri lepingu
põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks tunnistamist.
Henn Põlluaasa arvates rikub Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline riigipiiri leping
põhiseaduse preambulat, § 2 lõiget 1, § 5, § 6, § 32 lõiget 1 ja § 122 lõiget 1.
4. Lähtudes sellest, et kõik esitatud taotlused puudutavad Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni
vahelise Eesti-Vene riigipiiri lepingu ning Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Narva ja
Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seadust, otsustas Riigikohtu
põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium PSJKS § 52 järgi E. Oja, M. Markuse ja H. Põlluaasa
taotlused liita ja neid koos käsitleda.
VAIDLUSALUNE SEADUS
5. Riigikogu poolt 20. juunil 2005 vastu võetud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Eesti-
Vene riigipiiri lepingu ning Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe
merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seadus (RT II 2005, 18, 59) sätestab:
"Lähtudes 1918. aasta 24. veebruaril välja kuulutatud Eesti Vabariigi õiguslikust järjepidevusest, nii
nagu see on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduses, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1991. aasta
20. augusti otsusest «Eesti riiklikust iseseisvusest» ja Riigikogu 1992. aasta 7. oktoobri
deklaratsioonist «Põhiseadusliku riigivõimu taastamisest» ning
silmas pidades, et käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud leping muudab kooskõlas Eesti Vabariigi
põhiseaduse §-ga 122 osaliselt 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepingu artikli III lõikes 1 määratud
riigipiiri joont, ei mõjuta ülejäänud lepingut ega määra piirilepingutega mitteseotud kahepoolsete
küsimuste käsitlemist,
Riigikogu otsustab:
§ 1. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 121 punktile 1 ja §-le 122 ratifitseerida juurdelisatud
Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline Eesti-Vene riigipiiri leping, mis kirjutati alla
2005. aasta 18. mail Moskvas.
§ 2. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 121 punktile 1 ja §-le 122 ratifitseerida juurdelisatud
Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise leping,
mis kirjutati alla 2005. aasta 18. mail Moskvas."
PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6. M. Markus, E. Oja ja H. Põlluaas on Riigikohtus vaidlustanud Eesti Vabariigi ja Vene
Föderatsiooni vahelise Eesti-Vene riigipiiri lepingu ning Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni
vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seaduse
põhiseaduspärasuse.
7. Õigusaktide suhtes Riigikohtusse põhiseaduslikkuse järelevalve kaebuste esitamist reguleerib
põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve
kolleegium leiab, et põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus ei anna isikutele võimalust
esitada kaebust teiste isikute või avaliku huvi kaitseks. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse
seadus seab üksikisiku kaebuse esitamise eeltingimuseks selle isiku subjektiivsete õiguste rikkumise.
Kolleegium on samale seisukohale asunud ka varem (vt. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve
kolleegiumi 25. mai 2005. a määrust asjas nr 3-4-1-8-05 - RT III 2005, 19, 192).
8. Ükski taotluse esitaja ei ole ära näidanud, kuidas vaidlustatud seadus rikub tema õigusi.
H. Põlluaas peab oma kaebuse esitamise aluseks kõigi Eesti Vabariigi kodanike põhiseaduslike
õiguste rikkumist. M. Markus on kaebust esitades lähtunud Eesti kodaniku kohustusest olla ustav
põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. E. Oja aga peab oma huvide rikkumiseks
põhiseaduse rikkumist seadusandja poolt. Kolleegiumi arvates on M. Markuse, E. Oja ja H. Põlluaasa
taotluste näol tegemist avalikes huvides esitatud kaebustega.
9. Eelnevast tulenevalt ei ole M. Markuse, E. Oja ja H. Põlluaasa kaebuste läbivaatamine Riigikohtu
pädevuses ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jätab need kaebused PSJKS § 20 lõikele 3
tuginedes läbi vaatamata.
Märt Rask, Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Ants Kull