Legislator Case Law & Legislation
3-4-1-12-05 ECLI:EE:RK:2005:3.4.1.12.05.288 AI generated

3-4-1-12-05 · Riigikohus

Case Number 3-4-1-12-05
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtumäärus

Legislator summary

AI generated

Enn Oja pöördus 28. juunil 2005 Riigikohtu poole kaebusega, milles taotles Riigikogus 20. juunil Oja on seisukohal, et nimetatud seadus on vastuolus põhiseaduse §-ga 122, sest see muudab Tartu

Legislator headnote

AI generated

3-4-1-12-05 · Riigikohus: Enn Oja pöördus 28. juunil 2005 Riigikohtu poole kaebusega, milles taotles Riigikogus 20. juunil Oja on seisukohal, et nimetatud seadus on vastuolus põhiseaduse §-ga 122, sest see muudab Tartu

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-12-05

Otsuse kuupäev

8. september 2005

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask, liikmed Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Lea Kivi ja

Ants Kull

Kohtuasi

Maiko Markuse, Enn Oja ja Henn Põlluaasa taotlused Eesti Vabariigi ja Vene

Föderatsiooni vahelise Eesti-Vene riigipiiri lepingu ning Eesti Vabariigi ja

Vene Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise

lepingu ratifitseerimise seaduse põhiseadusele vastavust kontrollida

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Resolutsioon

Jätta Maiko Markuse, Enn Oja ja Henn Põlluaasa taotlused läbi

vaatamata

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Enn Oja pöördus 28. juunil 2005 Riigikohtu poole kaebusega, milles taotles Riigikogus 20. juunil

2005 vastu võetud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Eesti-Vene riigipiiri lepingu ning

Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu

ratifitseerimise seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist.

E. Oja on seisukohal, et nimetatud seadus on vastuolus põhiseaduse §-ga 122, sest see muudab Tartu

rahulepinguga määratud maismaapiiri Eesti ja Venemaa vahel. Põhiseaduse § 122 kohaselt on Eesti

maismaapiir määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepingu ja teiste piirilepingutega.

2. 30. juunil 2005 esitas Maiko Markus Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumile

taotluse kontrollida Eest Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Eesti-Vene riigipiiri lepingu ning

Eesti Vabariigi ha Vene Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu

ratifitseerimise seaduse põhiseadusele vastavust.

M. Markus leiab, et selle seadusega ratifitseeritud Eesti-Vene riigipiiri leping on vastuolus

põhiseaduse preambula ja §-dega 2, 3, 5, 6, 32, 122 ja 123. M. Markus märgib taotluses, et ta tugineb

taotlust esitades põhiseaduse §-s 54 sisalduvale Eesti kodaniku kohustusele olla ustav

põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust.

3. Henn Põlluaas taotles PSJKS §-le 16 ja põhiseaduse §-le 15 tuginedes 30. juunil 2005 Riigikohtult

Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Eesti-Vene riigipiiri lepingu ning Eesti Vabariigi ja

Vene Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise

seaduse ning Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Eesti-Vene riigipiiri lepingu

põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks tunnistamist.

Henn Põlluaasa arvates rikub Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline riigipiiri leping

põhiseaduse preambulat, § 2 lõiget 1, § 5, § 6, § 32 lõiget 1 ja § 122 lõiget 1.

4. Lähtudes sellest, et kõik esitatud taotlused puudutavad Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni

vahelise Eesti-Vene riigipiiri lepingu ning Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Narva ja

Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seadust, otsustas Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium PSJKS § 52 järgi E. Oja, M. Markuse ja H. Põlluaasa

taotlused liita ja neid koos käsitleda.

VAIDLUSALUNE SEADUS

5. Riigikogu poolt 20. juunil 2005 vastu võetud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Eesti-

Vene riigipiiri lepingu ning Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe

merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seadus (RT II 2005, 18, 59) sätestab:

"Lähtudes 1918. aasta 24. veebruaril välja kuulutatud Eesti Vabariigi õiguslikust järjepidevusest, nii

nagu see on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduses, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1991. aasta

20. augusti otsusest «Eesti riiklikust iseseisvusest» ja Riigikogu 1992. aasta 7. oktoobri

deklaratsioonist «Põhiseadusliku riigivõimu taastamisest» ning

silmas pidades, et käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud leping muudab kooskõlas Eesti Vabariigi

põhiseaduse §-ga 122 osaliselt 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepingu artikli III lõikes 1 määratud

riigipiiri joont, ei mõjuta ülejäänud lepingut ega määra piirilepingutega mitteseotud kahepoolsete

küsimuste käsitlemist,

Riigikogu otsustab:

§ 1. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 121 punktile 1 ja §-le 122 ratifitseerida juurdelisatud

Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline Eesti-Vene riigipiiri leping, mis kirjutati alla

2005. aasta 18. mail Moskvas.

§ 2. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 121 punktile 1 ja §-le 122 ratifitseerida juurdelisatud

Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise leping,

mis kirjutati alla 2005. aasta 18. mail Moskvas."

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. M. Markus, E. Oja ja H. Põlluaas on Riigikohtus vaidlustanud Eesti Vabariigi ja Vene

Föderatsiooni vahelise Eesti-Vene riigipiiri lepingu ning Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni

vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seaduse

põhiseaduspärasuse.

7. Õigusaktide suhtes Riigikohtusse põhiseaduslikkuse järelevalve kaebuste esitamist reguleerib

põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegium leiab, et põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus ei anna isikutele võimalust

esitada kaebust teiste isikute või avaliku huvi kaitseks. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse

seadus seab üksikisiku kaebuse esitamise eeltingimuseks selle isiku subjektiivsete õiguste rikkumise.

Kolleegium on samale seisukohale asunud ka varem (vt. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegiumi 25. mai 2005. a määrust asjas nr 3-4-1-8-05 - RT III 2005, 19, 192).

8. Ükski taotluse esitaja ei ole ära näidanud, kuidas vaidlustatud seadus rikub tema õigusi.

H. Põlluaas peab oma kaebuse esitamise aluseks kõigi Eesti Vabariigi kodanike põhiseaduslike

õiguste rikkumist. M. Markus on kaebust esitades lähtunud Eesti kodaniku kohustusest olla ustav

põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. E. Oja aga peab oma huvide rikkumiseks

põhiseaduse rikkumist seadusandja poolt. Kolleegiumi arvates on M. Markuse, E. Oja ja H. Põlluaasa

taotluste näol tegemist avalikes huvides esitatud kaebustega.

9. Eelnevast tulenevalt ei ole M. Markuse, E. Oja ja H. Põlluaasa kaebuste läbivaatamine Riigikohtu

pädevuses ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jätab need kaebused PSJKS § 20 lõikele 3

tuginedes läbi vaatamata.

Märt Rask, Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Ants Kull