3-2-1-63-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-63-05

Otsuse kuupäev

Tartu, 15. juuni 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja H. Jõks, liikmed P. Jerofejev ja T. Tampuu

Kohtuasi

Vaike Paisi hagi Korteriühistu (KÜ) Kooli 5 vastu

korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsuste kehtetuks

tunnistamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 15. detsembri 2004. a otsus tsiviilasjas

nr 2-2/1509/04

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

KÜ Kooli 5 kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

23. mai 2005. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 15. detsembri 2004. a otsuse

põhjendusi. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

2. Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vaike Pais esitas 9. juunil 2004. a Pärnu Maakohtusse hagi KÜ Kooli 5 vastu, milles palus

tuvastada 6. juunil 2004. a toimunud KÜ Kooli 5 liikmete üldkoosoleku otsuste tühisus ja tunnistada

need kehtetuks. Menetluse käigus täpsustas hageja oma nõuet ja palus kehtetuks tunnistada

üldkoosoleku otsused, millega kinnitati: 1) revisjonikomisjoni aruanne ühistu 2003. a tegevuse kohta;

2) ühistu 2003. a majandusaasta aruanne; 3) 2004. a remondikava ning 4) 2004. a majandusaasta kava

ja remonttööde finantseerimine laenuga summas 1 215 000 krooni 7 aastaks.

Hagiavalduse kohaselt on hageja xxxxxx xxxxx xx x-xx asuva korteri omanik ja KÜ Kooli 5 liige.

Hageja arvates rikkus KÜ juhatus üldkoosoleku kokkukutsumisel korteriühistuseaduse (KÜS) § 15

lg-t 2, sest ühistu liikmetele ei antud eelnevalt võimalust tutvuda 2004. a majandusaasta kava

projektiga, 2003. a bilansiga ja 2003. a majandusaasta aruandega. Samuti ei saanud ühistu liikmed

eelnevalt tutvuda revisjonikomisjoni arvamusega, mis pidi mittetulundusühingute seaduse (MTÜS)

§ 36 lg 2 kohaselt olema ühistu liikmetele kättesaadav 2 nädalat enne üldkoosoleku toimumist.

Üldkoosolek võttis vastu rea otsuseid, mis otseselt puudutavad hageja majanduslikke huve. Eeltoodud

põhjustel lahkus koosolekult ka üheksa ühistu liiget.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kehtetuks on võimalik tunnistada vaid seaduse või põhikirjaga

vastuolus olevaid otsuseid. Kuna hageja ei tugine üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele,

tuleb üldkoosolek lugeda pädevaks otsuseid vastu võtma. Seadusest ja kostja põhikirjast tulenevalt on

kostja õigustatud vastu võtma otsuseid korteriomandite majandamisega seotud küsimustes ja need

otsused on ühistu liikmetele kohustuslikud. Üldkoosolekul vastuvõetud otsused ei saa olla hageja

subjektiivseid õigusi rikkuvad, sest need võetakse vastu enamuse otsusega. Kostja 60 liikmest osales

üldkoosolekul 46. Hageja väide ühistu 9 liikme lahkumisest koosolekult on asjakohatu, sest

koosolekult lahkumine on liikme õigus, mis väljendab ühtlasi loobumist hääleõiguse teostamisest.

Kostja arvates esitati hagi eelkõige seetõttu, et hageja ei ole rahul ühistu liikmete enamuse otsusega,

mis muu hulgas puudutab laenu võtmisega seotud kohustusi. KÜS § 15 lg 2 rikkumine pole piisavaks

põhjuseks, et tunnistada üldkoosoleku otsused kehtetuks.

3. Pärnu Maakohus jättis 7. septembri 2004. a otsusega hagi rahuldamata.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tugineb hageja kostja juhatuse ja üldkoosoleku poolt kostja

liikmetele KÜS § 15 lg-st 2 ja MTÜS § 36 lg-st 2 tuleneva informatsiooni andmise kohustuse

rikkumisele ning seega on tegemist üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõudega. Kohaldada

tuleb õigusliku alusena tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg-t 1, KÜS § 13 lg-t 3 ja MTÜS

§ 24 lg-t 1.

KÜS § 13 lg 3 kohaselt on igal korteriühistu liikmel õigus pöörduda üldkoosoleku ebaseadusliku

otsuse tühistamiseks kohtusse kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. MTÜS § 24

lg 1 järgi antakse mittetulundusühingu liikmele õigus nõuda kohtus üldkoosoleku poolt vastu võetud

ning seaduse ja põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist.

Käesoleval juhul ei rikkunud kostja üldkoosoleku kokkukutsumise nõudeid. Hageja seostas ekslikult

üldkoosoleku kokkukutsumise ja informatsiooni andmise kohustused. Üldkoosoleku kokkukutsumise

protseduur on reguleeritud kostja põhikirja p-des 5.4!5.6 ja MTÜS §-s 20 ning nende rikkumisele

hageja tuginenud ei ole.

Tõendatud on, et hagejal ei olnud enne üldkoosoleku toimumist võimalust saada informatsiooni

koosolekul vastuvõetavate otsuste aluseks olevate materjalide kohta. Ka ei saanud hageja tutvuda

revisjonikomisjoni arvamusega, mis pidi olema lisatud majandusaasta aruandele. Seaduse ega

põhikirjaga pole kehtestatud nõudeid remondikava esitamisele enne selle arutelu üldkoosolekul.

Arvestades aga selle tihedat seotust majandustegevuse aastakavaga, pidanuks remondikava olema

ühistu liikmetele kättesaadav koos majandustegevuse aastakavaga. Kuid tõendamata ja paljasõnaline

on hageja väide, et ta ei saanud päevakorras olevate küsimuste aluseks olnud dokumentidega tutvuda

ka üldkoosolekul. Esitatud üldkoosoleku protokollist tuleneb, et hageja lahkus üldkoosolekult 10

minutit pärast selle algust, samas kui koosolek kestis kokku 2 tundi. Hageja ei soovinudki realiseerida

oma õigust koosolekul asjakohaste materjalidega tutvuda ja loobus koosolekult selle alguses lahkudes

kasutamast oma õigust sõna võtta, hääletada vms.

Hageja viidatud KÜS § 15 lg 2 ei sätesta, et selles nimetatud informatsiooni andmise kohustuse

rikkumine tooks automaatselt kaasa 2004. a majandusaasta kava arutelul vastuvõetud otsuste

kehtetuse. Ka pole laenu võtmine korteriühistute majandamises midagi erilaadset ning kui

korteriomanike enamus on otsustanud selle kasuks, ei ole otstarbekas lasta vähemusel seda otsust

blokeerida. Vaidlusalusel üldkoosolekul võeti otsused vastu seaduses sätestatud korras ja ühistu

majandushuvidest lähtudes.

4. Hageja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja teha uue otsuse.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 15. detsembri 2004. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue

otsuse, millega rahuldas hagi.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuvastas maakohus õigesti, et üldkoosoleku

kokkukutsumisel rikuti KÜS § 15 lg-t 2 ja MTÜS § 36 lg-t 2. Seega ei kutsutud ühistu liikmeid

üldkoosolekule seaduses ettenähtud korras, kuna üldkoosolekul arutatavad küsimused olid kostja

poolt ette valmistamata ja vastavad materjalid ühistu liikmetele tutvumiseks esitamata.

Ringkonnakohus ei nõustunud aga maakohtuga selles, et KÜS § 15 lg 2 rikkumine ei toonud kõiki

tuvastatud asjaolusid arvestades kaasa üldkoosolekul vastuvõetud otsuste kehtetust. Vaidlusalused

üldkoosoleku otsused ei olnud seaduslikud. Vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust, kas hageja lahkus

üldkoosolekult või mitte.

Seadusandja on sätestanud vähemalt 2 nädalat selleks, et ühistu liikmed saaksid hinnata nende õigusi

ja kohustusi puudutavate dokumentide õiguspärasust ja vastuvõtmise vajadust ning soovi korral

nende vastuvõtmisele vastu vaielda. Samuti otsustati üldkoosolekul võtta seitsmeks aastaks laenu üle

miljoni krooni. Sellise laenu võtmise näol ei ole tegemist tavapärase finantseerimise allikaga.

Üldkoosoleku protokolli kohaselt planeerib ühistu 2004. a remondikavas teha remonttöid 1,3 miljoni

krooni ulatuses. Remonttööde tegemisel arvestab ühistu eelkõige omavahenditega, milleks on

liikmetelt kogutud maksed. Lisaks sellele sooviti remonttööde finantseerimiseks võtta 1,2 miljoni

krooni suurust laenu. Sellise laenu võtmise küsimus pidanuks olema üldkoosoleku päevakorras eraldi

kajastatud. Üldkoosoleku protokollist nähtub aga, et see küsimus oli paigutatud majandusaasta kava

arutamist kajastava päevakorra punkti koosseisu. Sellises suuruses laenu võtmise otsustamisel tuleb

põhjendada, milliste kiireloomuliste tööde tegemiseks täiendavaid vahendeid vajatakse. Ühistu ja

selle liikmete jaoks oluliste küsimuste otsustamine tuleb läbi kaaluda ja selleks on seadus andnud

ühistu liikmetele aega vähemalt 2 nädalat. KÜS § 15 lg 2 rikkumine on tinginud olukorra, kus

üldkoosolek ei olnud õigustatud vaidlustatud otsuseid vastu võtma.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kassatsioonkaebuses palub kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohus tunnistas põhjendamatult kehtetuks kõik neli üldkoosoleku otsust. Vaidlusalused

otsused ei rikkunud hageja subjektiivseid õigusi. Ringkonnakohus ei tuvastanud üldkoosoleku

kokkukutsumise korra rikkumist ning seega oli koosolek otsustusvõimeline. Põhjendamatu on

ringkonnakohtu seisukoht, et laenu võtmine pidi olema kajastatud eraldi üldkoosoleku

päevakorrapunktis ning laenu võtmist tuli põhjendada. Ka ei vasta ringkonnakohtu otsus TsMS § 330

lg 4 nõuetele.

7. Vastuses kostja kassatsioonkaebusele vaidles hageja sellele vastu ning pidas ringkonnakohtu otsust

põhjendatuks ja õigeks.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks,

kuid muuta tuleb ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.

9. Hageja on vaidlustanud hagis KÜS § 15 lg 2 ja MTÜS § 36 lg 2 rikkumise tõttu korteriühistu

liikmete üldkoosoleku otsused, millega kinnitati revisjonikomisjoni aruanne ühistu 2003. a tegevuse

kohta, 2003. a majandusaasta aruanne, 2004. a remondikava ning laenu võtmine remonttööde

finantseerimiseks.

KÜS § 15 lg 2 sätestab, et korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks

nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta

aruande ja bilansiga. MTÜS § 36 lg 2 kohaselt esitab juhatus aruanded üldkoosolekule kuue kuu

jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest. Kui mittetulundusühingul on audiitor või

revisjonikomisjon, peab aruannetele lisama audiitori järeldusotsuse või revisjonikomisjoni arvamuse.

Nimetatud sätetest tuleneb, et korteriühistu juhatusel on loetletud dokumentide esitamise näol ühistu

liikmete suhtes korteriühistu tegevust kajastava informatsiooni andmise kohustus. Pooled ei vaidle

selle üle, et korteriühistu juhatus ei täitnud neid kohustusi.

10. TsÜS § 38 lg 1 kohaselt võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või

põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Korteriühistu üldkoosoleku otsuste

vaidlustamist käsitleb erisättena KÜS § 13 lg 3, mille järgi on korteriühistu liikmel õigus

korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtusse kolme kuu jooksul

otsuse teadasaamise päevast arvates. Mittetulundusühingute üldkoosolekute kehtetuks tunnistamise

korda reguleerib erisättena ka MTÜS § 24 lg 1. Käesolevas asjas vaidlustab hageja korteriühistu

üldkoosoleku otsused. Seega tuleb kohaldada korteriühistuseadust kui eriseadust ning puudub alus

viidata mittetulundusühingute seaduse sellekohastele sätetele. Hagejal oli õigus esitada hagi KÜS

§ 13 lg 3 alusel kolme kuu jooksul alates üldkoosoleku otsusest teadasaamisest.

11. Ringkonnakohus märkis, et ühistu liikmeid ei kutsutud üldkoosolekule seaduses ettenähtud

korras, kuid leidis, et vaidlustatud üldkoosoleku otsused tuleb tunnistada kehtetuks KÜS § 15 lg-s 2

ja MTÜS § 36 lg-s 2 nimetatud informatsiooni andmise kohustuse rikkumise tõttu. Kolleegium leiab,

et nimetatud rikkumine ei kujuta endast üldkoosolekule kutsumise korra rikkumist.

12. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et KÜS § 15 lg 2 ja MTÜS § 36 lg 2 rikkumine on kõiki

tuvastatud asjaolusid arvestades vaidlusaluses asjas aluseks üldkoosolekul vastuvõetud otsuste

kehtetuks tunnistamisele. Viidatud sätetes esitatud nõuded on kehtestatud eesmärgiga tagada ühistu

liikmetele mõistlik aeg nende õigusi ja kohustusi oluliselt puudutavate ühistu tegevust kajastavate

dokumentidega tutvumiseks, et kaaluda üldkoosoleku päevakorras nimetatud otsuste vastuvõtmise

vajadust ja õiguspärasust. Eeltoodut silmas pidades ei ole seadusega sätestatud eesmärk täidetud, kui

ühistu liikmetele võimaldatakse üldkoosolekul arutlusele tulevate materjalidega tutvuda vahetult enne

üldkoosoleku toimumist või selle ajal.

13. Kassaatori seisukoht, et ringkonnakohtul polnud alust kõigi nelja üldkoosoleku otsuse kehtetuks

tunnistamiseks, ei ole kooskõlas seadusega. KÜS § 15 lg 2 kohaselt tuleb korteriühistu liikmetele

esitada jooksva aasta majandustegevuse aastakava projekt koos eelmise aasta aruande ja bilansiga.

MTÜS § 36 lg-st 2 tuleneb korteriühistu kohustus lisada korteriühistu liikmetele tutvumiseks esitatud

majandusaasta aruandele revisjonikomisjoni arvamus. 6. juunil 2004. a toimunud üldkoosoleku

päevakorra kohaselt esitatigi kinnitamiseks eeltoodud, KÜ Kooli 5 tegevust kajastavad dokumendid.

Vaidlustatud otsused on kõik tehtud kostja kui korteriühistu tegevust puudutavates üksteisega seotud

olulistes küsimustes.

14. Kolleegium nõustub kassaatoriga selles, et laenu võtmise küsimust ei tulnud kajastada eraldi

üldkoosoleku päevakorrapunktina. Tulenevalt MTÜS § 18 lg-st 2 võtab üldkoosolek vastu otsuseid

kõikides mittetulundusühingu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud

juhatuse või mittetulundusühingu muu organi pädevusse. Seega on üldkoosoleku kokkukutsuja

määrata ka üldkoosoleku päevakord, mis kajastab üldkoosoleku pädevuses olevate ja otsustatavate

küsimuste ringi. Laenu võtmise otsustamine remonttööde finantseerimiseks toimus üldkoosolekul,

hääletades päevakorrapunkti "Korteriühistu 2004. a majanduskava kinnitamine" poolt või vastu.

Ringkonnakohtu otsusest tuleb välja jätta ka ekslik seisukoht, et kostja oleks pidanud laenu võtmist

eelnevalt põhjendama.

H. Jõks, P. Jerofejev, T. Tampuu