Legislator Case Law & Legislation
3-3-1-25-05 ECLI:EE:RK:2005:3.3.1.25.05.258 AI generated

3-3-1-25-05 · Riigikohus

Case Number 3-3-1-25-05
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtumäärus

Legislator summary

AI generated

Tallinna Linnavalitsuse 27. oktoobri 1993. a korraldusega nr 1151-k tagastati õigusvastaselt võõrandatud hooned H. Mäematile. Tagastatud elamus asuva korteri üürnik on Siiri Kauniste. 8. juuni

Legislator headnote

AI generated

3-3-1-25-05 · Riigikohus: Tallinna Linnavalitsuse 27. oktoobri 1993. a korraldusega nr 1151-k tagastati õigusvastaselt võõrandatud hooned H. Mäematile. Tagastatud elamus asuva korteri üürnik on Siiri Kauniste. 8. juuni

Keywords

AI generated
hardship exception financial hardship post-flight grounds suspension of insurance cover exceptional circumstances changed financial circumstances
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-25-05

Määruse kuupäev

15. juuni 2005

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Siiri Kauniste kaebus õigusvastaselt tekitatud kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 10. veebruari 2005. a määrus

haldusasjas nr 2-3/509/05

Menetluse alus Riigikohtus

Siiri Kauniste erikaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada S. Kauniste erikaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 10. veebruari 2005. a määrus haldusasjas nr 2-3/509/05 ja

Tallinna Halduskohtu 27. detsembri 2004. a määrus haldusasjas nr 3-804/2004.

Ennistada S. Kauniste poolt esitatud kahju hüvitamise kaebuse tähtaeg.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavalitsuse 27. oktoobri 1993. a korraldusega nr 1151-k tagastati õigusvastaselt

võõrandatud hooned H. Mäematile. Tagastatud elamus asuva korteri üürnik on Siiri Kauniste. 8. juuni

1995. a ostu-müügilepinguga müüs H. Mäematt kinnistu E. Aabile. 7. detsembril 1993 esitasid

tagastatud elamu üürnikud S. Kauniste ja P. Pantelejev Tallinna Linnavalitsusele taotluse elamu

tagastamise korralduse tühistamiseks. Tallinna Linnavalitsuse 5. juuli 1994. a korraldusega nr 1331-k

p-ga 1.6 jäeti kaebus rahuldamata.

Tallinna Halduskohtu 7. detsembri 1995. a otsusega rahuldati S. Kauniste kaebus ja tunnistati

Tallinna Linnavalitsuse 27. oktoobri 1993. a korraldus nr 1151-k ja 5. juuli 1994. a korraldus nr 1331-

k p 1.6 seadusevastaseks ning linnavalitsust kohustati asja uuesti läbi vaatama. Tallinna

Linnavalitsuse 19. juuni 1996. a korraldusega nr 1667-k tunnistati Tallinna Linnavalitsuse

27. oktoobri 1993. a korraldus nr 1151-k kehtetuks.

Tallinna Linnakohtu 23. detsembri 2002. a otsusega tsiviilasjas nr 2/4/220-7226/00 jäeti rahuldamata

Tallinna linna hagi E. Aabi, H. Mäemati ja Eesti Vabariigi vastu, milles paluti 1) tunnustada

H. Mäemati ja E. Aabi vahel 8. juunil 1995 sõlmitud kinnistu ostu-müügilepingu tühisust;

2) tunnustada Tallinna linna omandiõigust nimetatud ehitistele ning kanda Tallinna linn

hooneregistrisse hoonete omanikuna; 3) tunnustada Eesti Vabariigi omandiõigust maatükile ning

kanda maatüki omanikuna kinnistusregistrisse Eesti Vabariik; 4) kustutada registriosa kolmandas jaos

kanne nr 1 ja neljandas jaos kanne nr 1. Tallinna Ringkonnakohtu 28. aprilli 2003. a otsusega jäeti

Tallinna Linnakohtu otsus muutmata. Kohus leidis, et hageja ei tõendanud E. Aabi pahausksust

kinnisasja omandamisel. 17. septembril 2003 otsustas Riigikohus Tallinna linna kassatsioonkaebust

ringkonnakohtu otsuse peale mitte menetleda.

2. S. Kauniste esitas 6. jaanuaril 2004 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus Tallinna linnalt

välja mõista Tallinna Linnavalitsuse 27. oktoobri 1993. a korraldusega tekitatud kahju hüvitamiseks

1 358 734 krooni. Kaebuse väidete kohaselt väljendub kahju korteri suurusele vastava kinnistu osa

turuväärtusest. S. Kauniste leidis, et käesolevas asjas tuleb lähtuda Riigivastutuse seaduse (RVastS)

§ 31 lg-st 3, sest kaebaja sai kahju põhjustamisest teada siis, kui jõustus Tallinna

Ringkonnakohtu 28. aprilli 2003. a otsus Tallinna linna tsiviilhagi rahuldamata jätmise kohta.

Kaebaja oli protsessi kaasatud kolmanda isikuna hageja poolel ning oli teadlik asjaolust, et hagi

rahuldamise korral oleks tal võimalik erastada tema kasutuses olev korter. Kaebajal ei olnud

tsiviilprotsessi käigus alust kaebusega halduskohtusse pöörduda, sest ta ei olnud ning ei saanudki olla

teadlik protsessi tulemusest. Alternatiivselt taotles kaebaja kohtusse pöördumise tähtaja ennistamist.

3. Tallinna Halduskohtu 27. detsembri 2004. a määrusega haldusasjas nr 3-804/2004 jäeti

S. Kauniste taotlus tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetati asjas menetlus. Halduskohus viitas

RvastS § 31 lg-le 2, mille kohaselt "enne käesoleva seaduse jõustumist tekitatud kahju hüvitamiseks

või alusetult üleantud raha või asja tagastamiseks võib taotluse või kaebuse esitada enne käesoleva

seaduse jõustumist vastava vaidluse lahendamiseks kaebuse või hagi esitamiseks kehtinud tähtaja

jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates."

27. oktoobril 1993, kui anti välja väidetavalt kahju tekitanud haldusakt, kehtisid Eesti NSV

Tsiviilkoodeksist (TsK) tulenevad aegumistähtajad. TsK § 81 kohaselt oli hagi korras õiguste

kaitsmise üldiseks tähtajaks kolm aastat. 1. septembril 1994 jõustunud Tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 113 lg 1 nägi ette hagi aegumistähtajaks kümme aastat. TsÜS § 178 lg 2 sätestas, et

juhul, kui seaduse jõustumise ajaks ei ole hagi aegumise tähtaeg möödunud, kohaldatakse pikemat,

TsÜS-s ette nähtud hagi aegumise tähtaega. Ka koos RVastS-ga 1. jaanuaril 2002 jõustunud HKMS

§ 9 lg 4 redaktsioon nägi ette, et kaebus haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada kolme

aasta jooksul, arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või

pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul haldusakti andmisest. Seega oli antud

kahju hüvitamise nõudeks ette nähtud 10-aastane aegumistähtaeg. 27. oktoobril 2003 möödus

väidetavalt kahju tekitanud haldusakti andmisest 10 aastat. Kaebus esitati 5. jaanuaril 2004, s.t pärast

kaebuse esitamise tähtaja möödumist.

Kohus leidis, et kahju tekkimise hetkeks on Tallinna Linnavalitsuse poolt 27. oktoobri 1993. a

korralduse andmine, pärast mida ei olnud tal enam kohustust eluruumi erastamiseks. Pärast ehitise

üleandmist H. Mäematile ja tema poolt selle vastavas korras registreerimist ei olnud hoone enam

Tallinna linna omandis ja tal puudus igasugune reaalne võimalus korteri erastamiseks S. Kaunistele.

Seega ei ole kahju tekkimise hetkeks mitte kohtuotsus, millega jäeti linna hagi omandiõiguse

tunnustamiseks rahuldamata, vaid 27. oktoobril 1993. a korralduse andmine linnavalitsuse poolt,

pärast mida pole olnud enam sellist ajamomenti, mil korteri erastamine S. Kaunistele olnuks

võimalik.

4. S. Kauniste esitas erikaebuse, milles palus Tallinna Halduskohtu määruse tühistada.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 10. veebruari 2005. a määrusega haldusasjas nr 2-3/509/05 muudeti

vaidlustatud halduskohtu määruse motiive vastavalt ringkonnakohtu määruse motiividele. Muus osas

jäeti määrus muutmata ja S. Kauniste erikaebus rahuldamata. TsK § 86 kohaselt algas hagi aegumise

tähtaja kulgemine päeval, mil isik sai teada või oleks pidanud teada saama oma õiguste rikkumisest.

Ringkonnakohus leidis, et kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema hetkest, mil

S. Kauniste sai teada oma õiguste rikkumisest - erastamisele kuuluva elamu tagastamisest.

S. Kauniste oli teadlik 27. oktoobri 1993. a korraldusest hiljemalt 7. detsembril 1993, mil ta esitas

kaebuse selle korralduse peale. Kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg kulges paralleelselt ka sel

ajal, mil S. Kauniste üritas kõrvaldada oma õiguste rikkumist teiste vahenditega ning kaitses

võimalust erastada korter reaalselt.

Ringkonnakohus ei nõustunud esimese astme kohtu seisukohaga, et S. Kauniste oleks pidanud kahju

hüvitamise nõude esitama 1996. aastal, kui selgus, et kehtetuks tunnistatud haldusakti tagasitäitmine

ei olnud kinnistu edasimüügi tõttu võimalik. Riigivastutusõiguse üldiste põhimõtete kohaselt peab

isik püüdma õigusvastase haldusaktiga tekitatud ebaõiglust kõrvaldada esmaste

õiguskaitsevahenditega. Antud juhul vaidlustas S. Kauniste õigeaegselt koormava haldusakti ja

saavutas selle kehtetuks tunnistamise. Tallinna linn esitas tsiviilhagi kolmandate isikute vastu hoone

linna omandisse tagasinõudmiseks, et kõrvaldada kehtetuks tunnistatud haldusakti tagajärjed ja

ennistada endine olukord. Kuna Tallinna linn esitas hagi ise ning S. Kauniste kaasati menetlusse

kolmanda isikuna hageja poolel, polnud tal kohustust täiendavaid nõudeid oma nimel esitada.

Kaebuse esitaja oleks hagi rahuldamise korral saavutanud oma eesmärgi ning tema õigusi rikkunud

haldusakti tagajärjed oleks olulises osas kõrvaldatud. Seega ei saa halduskohtusse mittepöördumist

enne tsiviilvaidluse lõplikku lahendamist kaebajale ette heita. 17. septembril 2003 ei olnud kahjunõue

veel aegunud ja S. Kauniste oleks pidanud esitama kahju hüvitamise nõude viivituseta. Kaebuse

esitaja ei ole esitanud mõistlikke põhjendusi, miks esitati kahjunõue alles 2004. a jaanuaris.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

6. S. Kauniste erikaebuses Riigikohtule palutakse tühistada Tallinna Ringkonnakohtu määrus ja teha

uus määrus, millega tunnistada S. Kauniste poolt esitatud kaebus tähtaegseks. Erikaebuses leitakse, et

S. Kauniste sai Tallinna Linnavalitsuse poolt talle kahju tekitamisest teada 17. septembril 2003.

S. Kaunistel puudus võimalus Tallinna linna poolt algatatud tsiviilprotsessi kestel kaebusega

halduskohtusse pöörduda, kuna S. Kauniste ei olnud ega saanudki olla teadlik protsessi tulemustest.

Ta ei saanud Tallinna linna vastu kahju hüvitamise nõuet varem esitada, kuna juriidilise faktina ei

olnud tuvastatud kaebajale kahju tekkimine erastamise võimatuse näol. S. Kauniste ei saanud

juriidilist haridust mitteomava isikuna enne 17. septembrit 2003. eeldada, et ta oleks pidanud esitama

Tallinna linna vastu kahju hüvitamise nõude, kuna kahju polnud tekkinud. Kahju hüvitamise kaebust

esitades arvestas ta RVastS § 31 lg-st 3 tulenevat kolmeaastast aegumistähtaega, kuna kahju tekkimise

sündmuseks oli 17. septembril 2003 jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu otsus. Tallinna Linnavalitsus

on S. Kaunistele oma 27. detsembri 1996. a kirjas teatanud, et Tallinna linn püüab taastada

vaidlusaluse hoone omandiõiguse ja erastada korteri temale. Kuni 17. septembril 2003 jõustunud

ringkonnakohtu otsuseni oli S. Kaunistel õiguspärane ootus, et tal on võimalik eluruum erastada.

7. Tallinna Linnavalitsuse kirjalikus vastuses erikaebusele palutakse jätta erikaebus rahuldamata ja

ringkonnakohtu määrus muutmata. Vastuses peetakse ekslikuks erikaebuse väidet, et kahju

põhjustamisest sai S. Kauniste teada alles 17. septembril 2003.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu erikaebuse esitaja seisukohaga, et S. Kauniste kahju

hüvitamise kaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema alates 17. septembrist 2003, mil Riigikohus

otsustas mitte menetleda kassatsioonkaebust Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale. Ringkonnakohtu

otsusega jäeti rahuldamata Tallinna linna hagi, mis oli suunatud vaidlusaluse elamu tagasisaamiseks

linna omandisse. Selle kohtuotsuse jõustumine tähendas S. Kauniste jaoks üksnes seda, et talle

tekitatud kahju ei olnud enam võimalik kõrvaldada naturaalrestitutsiooni teel, s.t andes talle

võimaluse erastada tema kasutuses olnud korter. Kahju tekkis siiski Tallinna Linnavalitsuse

27. oktoobri 1993. a korralduse nr 1151-k alusel, millega elamu õigusvastaselt tagastati. Riigikohtu

halduskolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et TsK §-st 86 tulenevalt hakkas kahju

hüvitamise tähtaeg kulgema alates hetkest, mil S. Kauniste sai teada oma õiguste rikkumisest.

Ringkonnakohus on tuvastanud, et 27. oktoobri 1993. a elamu tagastamise korraldusest sai

S. Kauniste teada hiljemalt 7. detsembril 1993.

9. Käesoleva haldusasja materjalidest nähtuvalt esitas S. Kauniste 7. detsembril 1993 Tallinna

Linnavalitsusele taotluse elamu tagastamise korralduse tühistamiseks. See taotlus jäeti rahuldamata.

Seejärel esitas S. Kauniste kaebuse halduskohtusse. Tallinna Halduskohtu 7. detsembri 1995. a

otsusega rahuldati S. Kauniste kaebus ja tunnistati Tallinna Linnavalitsuse 27. oktoobri 1993. a

korraldus seadusevastaseks ning kohustati linnavalitsust asja uuesti läbi vaatama. Tallinna

Ringkonnakohus jättis 12. veebruari 1996. a otsusega halduskohtu otsuse muutmata. Tallinna

Linnavalitsuse 19. juuni 1996. a korraldusega nr 1667-k tunnistati Tallinna Linnavalitsuse

27. oktoobri 1993. a korraldus nr 1151-k kehtetuks. Seejärel esitas Tallinna linn hagi E. Aabi,

H. Mäemati ja Eesti Vabariigi vastu, mis oli suunatud tagastatud elamu tagasisaamiseks linna

omandisse. Selle hagi rahuldamise korral oleks avanenud võimalus S. Kaunistele korteri

erastamiseks. Tallinna Linnakohus ja Tallinna Ringkonnakohus jätsid selle hagi rahuldamata.

17. septembril 2003 otsustas Riigikohus Tallinna linna kassatsioonkaebust mitte menetleda.

10. Riigikohtu halduskolleegium jagab ringkonnakohtu seisukohta, et olukorras, kus Tallinna linn oli

esitanud hagi vaidlusaluse elamu tagasisaamiseks enda omandisse ning S. Kauniste oli kaasatud

menetlusse kolmanda isikuna hageja poolel, polnud tal kohustust täiendavaid nõudeid enda nimel

esitada. Seega ei saa S. Kaunistele ette heita seda, et ta ei pöördunud kahju hüvitamise kaebusega

kohtusse ajal, mil ei olnud veel selge, kas Tallinna linna hagi rahuldatakse või mitte. Lõplik lahendus

Tallinna linna hagi suhtes selgus 17. septembril 2003. Kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtaeg

möödus S. Kauniste jaoks 7. detsembril 2003. Seega oli kuni 17. septembrini 2003 selline periood,

kus S. Kaunistel polnud veel vajalik kahju hüvitamise kaebust esitada, sest kohtumenetluses oli

Tallinna linna esitatud hagi. Kahju hüvitamise kaebust oli võimalik esitada 17. septembrist kuni

7. detsembrini 2003, s.o vähem kui kolme kuu jooksul. Kaebuse kahju hüvitamiseks esitas

S. Kauniste halduskohtusse 6. jaanuaril 2004. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et neid erilisi

asjaolusid arvestades tuleb kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtaeg käesolevas asjas ennistada.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann