3-1-1-67-05 · Riigikohus

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-67-05

Määruse tegemise kuupäev

13. juuni 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi ja Peeter

Vaher

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu 5. mai 2005. a kohtumäärus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

S.M., taotlus riigi õigusabi määramiseks

Asja läbivaatamise kuupäev

6. juuni 2005. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta S.M. taotlus riigi õigusabi määramiseks rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. S.M. esitas 18. ja 22. veebruaril 2005. a Viru Ringkonnaprokuratuuri avaldused politseiametnike Natalja

Latti ja Nikolai Orlovi suhtes kriminaalmenetluste alustamiseks. Prokuröri abi Indrek Rebane jättis

10. märtsil 2005. a nende avalduste alusel kriminaalmenetluse alustamata. Sellega S.M. ei nõustunud ja

esitas kaebuse Riigiprokuratuurile, milles palus jätkuvalt kriminaalmenetluse alustamist politseiametnike

suhtes. Riigiprokurör Anne Talpi 4. aprilli 2005. a määrusega jäeti S.M. kaebus rahuldamata. Määruses

märgiti muuhulgas, et seda saab ühe kuu jooksul vaidlustada Viru Ringkonnakohtus advokaadi vahendusel.

2. Riigiprokuratuuri määruse peale esitas S.M. määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule, korrates

kriminaalmenetluse alustamise taotlust.

3. Viru Ringkonnakohtu 5. mai 2005. a määrusega jäeti S.M. määruskaebus läbi vaatamata, kuna selle esitas

isik, kellel ei olnud määruskaebuse esitamise õigust. Ringkonnakohus märkis, et S.M. oleks pidanud Riigi

õigusabi seaduse § 10 lg 5 alusel esitama kannatanuna taotluse riigi õigusabi saamiseks Riigikohtule ning et

S.M. ei ole tõendanud enda maksejõuetust. Määruses märgiti, et selle saab vaidlustada Riigikohtus advokaadi

vahendusel.

MENETLUS RIIGIKOHTUS

4. S.M. esitas 17. mail 2005. a Viru Ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks Viru

Ringkonnakohtu kohtuniku 5. mai 2005. a määruse vaidlustamiseks. Viru Ringkonnakohtu kohtunik edastas

selle taotluse lahendamiseks Riigikohtule.

S.M. selgitab taotluses, et esitas kaebuse Riigiprokuratuuri määruse peale ringkonnakohtule ise, sest ei

leidnud vaba advokaati, kuid kaebuse esitamine oli vajalik tema õiguste kaitseks, mida on rikkunud

politseiametnike tegevus.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Riigi õigusabi seaduse (edaspidi RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma

majandusliku seisundi tõttu ei suuda tasuda asjatundliku õigusabi eest. Seega on riigi õigusabi saamise

esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks Riigi õigusabi seaduses märgitud maksejõuetus.

6. Ringkonnakohtule esitatud kaebuses märkis S.M., et esitab kaebuse ise, sest advokaatide pideva hõivatuse

tõttu ei ole ta suutnud kokku leppida juriidilise abi osas. Ka taotluses riigi õigusabi saamiseks põhjendab

S.M. õigusabi saamise vajalikkust sellega, et ta ei leidnud "vaba" advokaati. Seega nähtub S.M. enese

väidetest, et õigusabi jäi tal saamata advokaatide hõivatuse, mitte aga maksejõuetuse tõttu.

7. Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemas praktikas sarnase taotluse lahendamisel märkinud, et

olukorras, kus riigi õigusabi taotleja (v.a kahtlustatav või süüdistatav) on jaatanud võimalust tasuda

advokaadi poolt osutatava õigusteenuse eest, puudub menetlejal üldse alus riigi õigusabi andmise

kaalumiseks. Riigi õigusabi seaduse §-de 2 ja 6 kohaselt on selle seaduse eesmärk tagada asjatundliku ja

usaldusväärse õigusteenuse õigeaegne ja piisav kättesaadavus kõigile nendele isikutele, kes oma

majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusabi eest või suudab seda

üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest

tasumist lihtsat toimetulekut (Vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. mai 2005. a määrus asjas nr 3-1-1-

40-05).

8. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 41 lg-st 3 ja RÕS § 7 lg 1 p-st 1 jätab Riigikohtu

kriminaalkolleegium S.M.i taotluse riigi õigusabi määramiseks rahuldamata.

9. Tagamaks seaduse ühetaolist kohaldamist riigi õigusabi määramisel märgib Riigikohtu

kriminaalkolleegium, et ringkonnakohtu väide, mille kohaselt enne ringkonnakohtule Riigiprokuratuuri

määruse peale kaebuse esitamist oleks S.M. pidanud taotlema Riigikohtult riigi õigusabi saamist, on ekslik

ega tulene seadusest.

Riigi õigusabi seaduse § 6 lg 5 sätestab, et kui isik taotleb kriminaalmenetluses kannatanuna riigi õigusabi,

otsustab temale riigi õigusabi osutamise asja menetlev kohus või kriminaalasja kohtueelses menetluses maa-

või linnakohus, kelle pädevuses oleks kriminaalasja menetleda. Sellest tulenevalt lasub kohustus KrMS

§ 208 alusel kaebuste esitamiseks riigi õigusabi taotluste lahendamiseks ringkonnakohtul, kelle ülesandeks

on KrMS §-s 208 märgitud kaebuste menetlemine. Ringkonnakohus on pädev lahendama ka riigi õigusabi

taotlusi, mis on esitatud ringkonnakohtu määruste vaidlustamiseks määruskaebe korras. Viimatinimetatu

tuleneb määruskaebemenetluse spetsiifikast, mille kohaselt määruskaebus esitatakse vaidlustatava

kohtumääruse koostanud kohtule, kes vaatab selle määruskaebuse ise läbi ning võib vaidlustatud määruse ka

tühistada.

Hannes Kiris, Lea Kivi, Peeter Vaher