3-2-1-57-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-57-05

Otsuse kuupäev

Tartu, 13. juuni 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja H. Jõks, liikmed P. Jerofejev ja J. Luik

Kohtuasi

Korteriühistu 26. Juuli 29 hagi Jevgenia Vanhoneni vastu

distsiplinaarkaristuse seaduslikuks tunnistamiseks ja alusetult

saadud palga 318 krooni ja 133 krooni tagastamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu 14. detsembri 2004. a otsus

nr 2-2-225/04

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Korteriühistu 26. Juuli 29 kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

9. mai 2005. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu 14. detsembri 2004. a otsus

ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada Korteriühistule 26. Juuli 29 kassatsioonkaebuselt

17. detsembril 2004. a tasutud kautsjon, 200 (kakssada)

krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Korteriühistu (KÜ) 26. Juuli 29 esitas Narva Linnakohtule hagiavalduse, milles palus tunnistada

seaduslikuks 11. aprilli 2003. a korralduse Jevgenia Vanhonenile distsiplinaarkaristuse määramise

kohta ja mõista temalt välja ebaseaduslikult saadud palga 2003. aasta märtsikuu eest 318 krooni ja

aprillikuu nelja tööpäeva eest 133 krooni.

2. Hagiavalduse kohaselt töötab kostja KÜ-s pearaamatupidajana. Alates 2001. aasta maist oli tema

kuupalk 1 400 krooni. KÜ tegevdirektori 11. aprilli 2003. a korraldusega karistati kostjat töölt

kõrvaldamisega neljaks tööpäevaks alates 14. aprillist kuni 17. aprillini 2003. a, peatades talle palga

maksmise. Korralduse kohaselt rikkus kostja KÜ juhatuse 12. veebruari 2003. a otsust, KÜ

tegevdirektori 25. veebruari 2003. a korraldust ning 2003. aasta eelarvet palgafondi osas, kui kandis

31. märtsil 2003. a oma pangaarvele 2003. aasta märtsikuu palga, lähtudes palgamäärast 1 400 krooni

kuus, kuigi alates 1. märtsist 2003. a oli tema palgamääraks kehtestatud 700 krooni kuus. Nimelt

vähendati alates 1. märtsist 2003. a hageja juhatuse 12. veebruari 2003. a otsuse ning tegevdirektori

25. veebruari 2003. a korralduse alusel kostja palka 700 kroonini kuus (juhatuse 12. juuni 2003. a

otsusega ja tegevdirektori 15. juuni 2003. a korraldusega kehtestati palgamäär 700 krooni alates

13. märtsist 2003. a). Kostjale 17. veebruaril 2003. a teatavaks tehtud juhatuse otsuse järgi tingis

palga vähendamise juba kaks aastat ühistu raamatupidamises kasutatav arvutiprogramm. Samuti

kinnitati 2003. aasta eelarves ettenähtud raamatupidaja palga vähendamine 23. veebruari 2003. a

üldkoosoleku otsusega. Hageja 11. aprilli 2003. a korralduse kohaselt seisnes kostja töökohustuste

rikkumine ka selles, et ta keeldus tegemast oma töölepingu eksemplarile sissekannet palgamuudatuse

kohta ega lasknud seda teha ka tööandjal.

3. J. Vanhoneni avalduse alusel tunnistas töövaidluskomisjon 29. mail 2003. a tööandja 11. aprilli

2003. a korralduse töötajale distsiplinaarkaristuse määramise kohta ebaseaduslikuks ning mõistis

tööandjalt töötaja kasuks välja ebaseaduslikult karistusena kinnipeetud palga nelja tööpäeva eest ning

tööandjale tekitatud kahju katteks töötaja eelneva kirjaliku nõusolekuta kinnipeetud 682 krooni 30

senti. Samuti tunnistas töövaidluskomisjon kehtetuks tööandja 25. veebruari 2003. a korralduse

põhjusel, et komisjoni arvates halvendati nimetatud korraldusega töötaja olukorda.

4. Hageja ei ole kostja palgast mingeid summasid kinni pidanud. Seoses kostja 18. juunil 2003. a

tehtud ümberarvestustega on 11. aprilli 2003. a korralduses märgitud hagejale tekitatud kahju 682

krooni 30 senti vähenenud 318 kroonile. Menetluse käigus selgus, et kostja on ka selle summa oma

palgast kinni pidanud ning hageja loobus 318 krooni väljamõistmisest kostjalt. Kuna kostja täitis

18. juunil 2003. a omavoliliselt töövaidluskomisjoni otsuse palga väljamõistmise kohta nelja

tööpäeva eest, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 133 krooni. Hageja oli nõus 25. veebruari

2003. a korralduse kehtetuks tunnistamisega ja linnakohtule seda nõuet ei esitanud, sest töölepingus

tehtavate muudatuste aluseks oli 12. veebruari 2003. a juhatuse otsus.

5. Kostja hagi ei tunnistanud ja leidis, et tööandja ühepoolse otsusega töölepingusse tehtud

muudatused halvendavad tema palgatingimusi ning on seetõttu kehtetud. Töötaja ei ole kohustatud

andma tööandjale oma töölepingu eksemplari muudatuste tegemiseks, millega ta nõus ei ole. Seega ei

pannud kostja toime distsiplinaarsüütegu, kui arvestas endale 2003. aasta märtsi eest palka vastavalt

töölepingule 1 400 krooni kuus. Kostja karistamine 11. aprilli 2003. a korraldusega oli ebaseaduslik.

Hageja 15. juunil 2003. a korraldusega muudeti 25. veebruari 2003. a korraldust ning sellega

tunnistas tööandja tegelikult varem väljaantud korralduse ebaseaduslikkust.

6. Narva Linnakohus rahuldas 28. aprilli 2004. a otsusega hagi ja tunnistas hageja 11. aprilli 2003. a

korralduse J. Vanhoneni distsiplinaarkorras karistamise kohta seaduslikuks. Linnakohus mõistis

kostjalt hageja kasuks välja 133 krooni nelja tööpäeva eest 2003. aasta aprillis, kui kostja oli töölt

kõrvaldatud.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt oli kostja kohustatud täitma hageja juhatuse 12. veebruari 2003. a

otsust ja 23. veebruari 2003. a üldkoosoleku otsust. Kostja jättis oma kohustused süüliselt täitmata,

kui ei teinud raamatupidamisdokumentidesse märget oma uue palgamäära kohta ja kandis

omavoliliselt oma pangaarvele endise palgamäära. Samuti keeldus kostja esitamast töölepingu

raamatupidamise eksemplari palgamuudatuse sissekande tegemiseks ja eemaldas hiljem selle

dokumentide kaustast "Tõendid, lepingud". Tööandja tegutses seaduslikult, kui nõudis töötajalt selle

raamatupidamise dokumendi esitamist. Töötaja karistamine oli kooskõlas töötajate

distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) §-ga 11. Kostja väide tema töölepingu ühepoolse muutmise

kohta ei ole käesoleva vaidluse esemeks, sest ta ei pöördunud töövaidlusorganisse hageja juhatuse ja

üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks. Kostja ei ole vaidlustanud, et tema palk nelja tööpäeva eest

2003. aasta aprillis, kui ta töölt kõrvaldati, oli 133 krooni.

7. Kostja J. Vanhonen esitas Narva Linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes linnakohtu

otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

8. Viru Ringkonnakohus tühistas 14. detsembri 2004. a otsusega Narva Linnakohtu otsuse ja jättis

KÜ 26. Juuli 29 hagi 11. aprilli 2004. a korralduse seaduslikuks tunnistamiseks ja kostjalt 133 krooni

väljamõistmiseks rahuldamata. Ringkonnakohus tühistas eeltoodud korralduse ja mõistis hagejalt

kostja kasuks välja ebaseadusliku karistusena kinnipeetud palga nelja tööpäeva eest 267 krooni ja

kahju katteks töötaja eelneva nõusolekuta tema palgast kinnipeetud 682 krooni 30 senti.

Ringkonnakohus ei nõustunud linnakohtuga, et kostja pani 31. märtsil 2003. a toime

distsiplinaarsüüteo, mis seisnes pearaamatupidaja töökohustuste rikkumises. Töötajate

distsiplinaarvastutuse seduse § 2 p 1 järgi on distsiplinaarsüütegu töölepingu seaduse (TLS) §-des 48

ja 50 nimetatud kohustuste töötajapoolne süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine.

Töölepingu seaduse § 16 järgi on tööandja ühepoolse otsusega kehtestatud tingimused, mis on töötaja

jaoks halvemad seaduses, haldusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtust, kehtetud ning kehtetute

tingimuste asemel kohaldatakse seadust, haldusakti, kollektiiv- või töölepingut. Seega on hageja

ühepoolse otsusega alates 1. märtsist 2003. a kehtestatud muudatus, millega halvenesid

pooltevahelises töölepingus kokkulepitud töötaja palgatingimused, TLS § 16 alusel kehtetu. Kostjat

ei saa süüdistada töökohustuste rikkumises selle eest, et ta täitis töölepingu palgatingimusi kooskõlas

TLS §-ga 16 ja § 48 lg 1 p-ga 1 ning ignoreeris tööandja ebaseaduslikku korraldust tema

palgatingimuste ühepoolse muutmise kohta. Töölepingu seaduse § 50 lg 3 kohaselt on töötaja

kohustatud õigeaegselt ja täpselt täitma tööandja seaduslikke korraldusi. Hageja juhatuse

12. veebruari 2003. a otsust ja tegevdirektori 25. veebruari 2003. a korraldust kostja kuupalga

vähendamise kohta ei saa lugeda tööandja seaduslikuks korralduseks, mida kostja oleks pidanud

täitma. Samuti ei olnud kostjal, kui ta ei nõustunud töölepingu muudatustega, kohustust esitada

hagejale töölepingu enda eksemplari või teha sellesse ise sissekanne muudatuste kohta. Töötajate

distsiplinaarvastutuse seaduse § 23 lg 2 järgi tühistab kohus määratud distsiplinaarkaristuse, kui

töötajat on karistatud ebaseaduslikult.

Ebaseaduslikult distsiplinaarkaristuse kandmise tõttu sunnitud töölt puudutud aja eest on kostjal õigus

hüvitisele keskmise palga ulatuses nelja tööpäeva eest summas 267 krooni. Linnakohus ei ole

põhjendanud, milliste tõendite alusel rahuldati hageja nõue kostjalt 133 krooni väljamõistmiseks.

Kostja pangaarvele on töölepingus kokkulepitud 1 400 kroonisest kuupalgast pärast tulumaksu ja

töötuskindlustusmaksu mahaarvamist 31. märtsil 2003. a üle kantud märtsikuu eest 1 026 krooni ning

18. juunil 2003. a aprillikuu eest 195 krooni ja maikuu eest 513 krooni. Seega on kostja saanud palka

aprillikuu eest 831 krooni (1 026 krooni ! 195 krooni) ja maikuu eest 513 krooni (1 026 krooni !

513 krooni) vähem, kui töölepingus oli kokku lepitud. Seega ei ole kostja tekitanud 18. juunil 2003. a

hagejale kahju summas 133 krooni ja nõue selle väljamõistmiseks kostjalt tuleb jätta rahuldamata.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Kassatsioonkaebuses palub hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta

Narva Linnakohtu otsus muutmata.

Ringkonnakohus rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 lg-t 1, ületades hagi piire, kui

mõistis hagejalt kostja kasuks välja 682 krooni 30 senti. Seda nõuet ei olnud hageja esimese astme

kohtule esitanud. Samuti muutis kohus vaidluse eset, kui 11. aprilli 2003. a korralduse seaduslikuks

tunnistamise nõude lahendamisel põhistas otsust töölepingu uute tingimuste kehtestamise

ebaseaduslikkusega. Kohtuotsus on vastuoluline ja ei vasta TsMS § 227 lg 1 nõuetele. Ka ei ole

tõendeid hinnatud kooskõlas TsMS §-ga 95. Nii ei arvestanud ringkonnakohus, et 2003. aasta aprilli,

mai ja juuni eest arvestas kostja endale palka, lähtudes tööandja kehtestatud uuest palgamäärast ning

nõustus seega töölepingu muudatusega.

Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et töölepingu muudatused tuginesid hageja juhatuse

12. veebruari 2003. a ja üldkoosoleku 23. veebruari 2003. a otsustele ning kostjat karistati nimetatud

otsuste rikkumise eest. Samuti leidis ringkonnakohus ekslikult, et hageja nõudis kostjalt tema

töölepingu eksemplari, mitte töölepingu raamatupidamise eksemplari esitamist, nagu tuvastas

linnakohus. Ringkonnakohus asus ebaõigele seisukohale, et töötajal on õigus iseseisvalt lahendada

palgavaidlust. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 4 lg 1 järgi lahendatakse

töövaidlusi töövaidluskomisjonides ja kohtus. Ringkonnakohtu otsusest järeldub, et tööandjal pole

TLS § 64 lg 1 alusel õigust muuta ühepoolselt töölepingu tingimusi ning töötaja võib jätkata

töötamist endistel tingimustel.

10. Vastuses kassatsioonkaebusele pidas kostja seda põhjendamatuks ja leidis, et ringkonnakohus ei

kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme ega rikkunud oluliselt protsessiõiguse norme.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p-de 1 ja 2 alusel tühistada

materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi

tuleb saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

12. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu järeldusega, et kostja ei ole toime pannud

distsiplinaarsüütegu. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 2 p 1 kohaselt on

distsiplinaarsüüteoks muuhulgas töölepingu seaduse paragrahvides 48 ja 50 nimetatud kohustuste

töötajapoolne süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine. Töölepingu seaduse § 50 p 3

järgi on töötaja kohustatud õigeaegselt ja täpselt täitma tööandja seaduslikke korraldusi. Hageja

tegevdirektori 11. aprilli 2003. a korralduse kohaselt rikkus kostja KÜ juhatuse 12. veebruari 2003. a

otsust, KÜ tegevdirektori 25. veebruari 2003. a korraldust ning 2003. aasta eelarvet palgafondi osas,

kui kandis omavoliliselt oma pangaarvele töötasu endise palgamäära järgi. Hageja tegevdirektori

25. veebruari 2003. a korraldusega vähendati kostja palka alates 1. märtsist 2003. a 700 kroonini kuus

(15. juuni 2003. a korraldusega muudeti varasemat korraldust ja vähendati kostja palka samas

suuruses alates 13. märtsist 2003. a). Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et kostja ei saanud tugineda

viidatud korralduse väidetavale ebaseaduslikkusele ning seda tulenevalt TLS § 50 p-st 3, sest hageja

korralduse aluseks olid hageja juhtorganite sellekohased otsused. 23. veebruari 2003. a üldkoosoleku

otsusega kinnitati 2003. aasta eelarves ettenähtud raamatupidaja palga vähendamine. Hageja juhatuse

12. veebruari 2003. a otsusega vähendati kostja palka alates 1. märtsist 2003. a 700 kroonini kuus

(12. juuni 2003. a otsusega muudeti varasemat otsust ja vähendati kostja palka samas suuruses alates

13. märtsist 2003. a). Kohtud on tuvastanud, et nimetatud hageja juhtorganite otsused on kehtivad

ning seetõttu ei oma hageja tegevdirektori 25. veebruari 2003. a korraldus käesolevas asjas tähendust.

13. Seega ei ole käesoleva vaidluse esemel puutumust sellega, et väidetavalt muutis hageja

ühepoolselt kostja töölepingu tingimusi töö tasustamise osas. Kolleegium märgib, et ka juhul, kui

tööandja muutis ühepoolselt töötaja töölepingu tingimusi ebaseaduslikult, ei olnud kostjal õigust

hakata lahendama oma palgavaidlust väljaspool selleks seaduses sätestatud korda. Töölepingu

seaduse § 26 lg 1 p 3 kohaselt on töölepingu kohustuslikuks tingimuseks kokkulepe töötasu kohta,

mida saab muuta vaid poolte kokkuleppel (TLS § 59 lg 5). Eeltoodu tuleneb ka palgaseaduse § 4 lg-

st 1, mis sätestab, et töölepingus kokkulepitud palgatingimusi on lubatud muuta ainult poolte

kokkuleppel. Vastavalt TLS § 59 lg-le 5 on töölepingu muutmine lubatud vaid poolte kokkuleppel,

välja arvatud §-des 61-66 ettenähtud juhtudel, mil töötajal või tööandjal on õigus nõuda töölepingu

ühepoolset muutmist. Töölepingu seaduse § 64 lg-st 1 tuleneb tööandja õigus muuta seoses tootmise

või töö ümberkorraldamisega töötaja töötasustamise aluseid ja tööreþiimi, teatades sellest töötajale

kirjalikult ette vähemalt üks kuu. Töötaja õigused sellisel töölepingu tingimuste ühepoolsel

muutmisel sätestab TLS § 82, mille kohaselt on töötajal võimalus tööandjapoolsel lepingutingimuste

rikkumisel töösuhe lõpetada või nõuda kokkulepitud tingimuste taastamist töövaidlusorganite kaudu

(TLS § 69). Individuaalseid töövaidlusi lahendavad ITLS § 4 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi

töövaidluskomisjon ja kohus. Seega kui töötaja leidis, et palgatingimuste muutmine oli ebaseaduslik,

võis ta pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse ja nõuda palka kokkulepitud tingimuste järgi.

14. Hageja 11. aprilli 2003. a korralduse kohaselt seisnes kostja töökohustuste rikkumine ka selles, et

ta keeldus tegemast oma töölepingu eksemplarile sissekannet palgamuudatuse kohta ega lasknud seda

teha ka tööandjal. Linnakohus tuvastas, et hageja raamatupidamise kaustas "Tõendid, lepingud" oli

koopia kostjaga sõlmitud töölepingust ja kostja keeldus seda hagejale esitamast töölepingu

muudatuse sisseviimiseks, ei teinud sellekohast kannet ka ise ning eemaldas töölepingu koopia

raamatupidamise kaustast. Ringkonnakohus leidis, et TLS § 28 lg-st 1 tulenevalt sõlmitakse tööleping

kahes eksemplaris, millest üks jääb töötajale, teine tööandjale ning kuna KÜ tegevdirektori käes oli

töölepingu tööandja eksemplar, siis nõudis tööandja kostjalt ebaseaduslikult töötaja käes oleva

töölepingu eksemplari esitamist. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu selline järeldus ei põhine

tõendite nõuetekohasel hindamisel. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul välja selgitada,

millise töölepingu eksemplari (kas töötaja käes oleva töölepingu eksemplari või raamatupidamise

kaustas oleva tööandja töölepingu koopia) tööandjale esitamata jätmist hageja töötaja

distsiplinaarüleastumiseks luges, ja hinnata, kas tegemist oli töötajapoolse töökohustuste

rikkumisega.

15. Ringkonnakohus rikkus samuti protsessiõiguse norme ebaseaduslikult saadud palga nõude

lahendamisel. Hagiavalduses märkis hageja, et seoses kostja 18. juunil 2003. a tehtud

ümberarvestusega vähenes hageja 11. aprilli 2003. a korralduses näidatud töötaja tekitatud kahju 682

kroonilt 30 sendilt 318 kroonile. Seega esitas hageja hagiavalduses muu hulgas nõude kostjalt

2003. aasta märtsikuu eest ebaseaduslikult saadud palga 318 krooni saamiseks ja 2003. aasta

aprillikuu nelja tööpäeva eest 133 krooni saamiseks. Toimiku materjalide kohaselt (tlk 54) on hageja

2003. aasta märtsikuu eest ebaseaduslikult saadud palga 318 krooni nõudest loobunud, sest kostja on

nimetatud summa tööandjale tagasi maksnud. Eeltoodust võib tuleneda, et tööandja ei olnud töötaja

palgast kinnipidamisi teinud. Sellisel juhul lähtus töövaidluskomisjon ekslikult eeldusest, et tööandja

oli selle summa töötaja palgast juba kinni pidanud. Seega jättis ringkonnakohus kontrollimata, kas

töövaidluskomisjonil oli alus nimetatud summa tööandjalt välja mõista. Ringkonnakohtu otsus ei

vasta selles osas TsMS § 227 lg-s 1 kohtuotsusele esitatud nõuetele. Asja uuel läbivaatamisel tuleb

ringkonnakohtul võtta seisukoht (vt otsuse p 12) ka hageja nõude osas 133 krooni saamiseks

tulenevalt hageja 11. aprilli 2003. a korraldusest kõrvaldada kostja töölt palga maksmise peatamisega

14. aprillist kuni 17. aprillini 2003. a.

H. Jõks, P. Jerofejev, J. Luik