3-3-1-30-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-30-05

Otsuse kuupäev

10. juuni 2005

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Põld

Kohtuasi

Mefodi Malõševi kaebus Tartu Vangla toimingute peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 3. märtsi 2005. a otsus haldusasjas nr 2-3-

62/05

Menetluse alus Riigikohtus

Mefodi Malõševi kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

26. mai 2005

Kohtuistungil osalenud isikud

Mefodi Malõšev

Tartu Vangla esindaja Aiki Schneider

RESOLUTSIOON

Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 3. märtsi 2005. a otsus haldusasjas nr 2-3-62/05 kahju

hüvitamise taotluse osas ja Tartu Halduskohtu 25. novembri 2004. a otsus haldusasjas nr 3-

285/2004 täies ulatuses. Jätta ringkonnakohtu otsus jõusse osas, millega jäeti rahuldamata

M. Malõševi taotlus kohustada Tartu Vanglat vabandama keeldumise pärast võimaldada tal

kaitsjana kinnipeetavaga kokku saada.

Teha kahju hüvitamise taotluse osas uus otsus, millega rahuldada M. Malõševi kaebus osaliselt.

Kohustada Tartu Vanglat kirjalikult vabandama M. Malõševi ees õigusvastase läbiotsimise

pärast.

Tagastada kautsjon.

Mõista M. Malõševi kasuks Tartu Vanglalt välja tasutud riigilõiv 600 krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 9. märtsil 2004 taotles vandeadvokaat Mefodi Malõšev kaitsjana Tartu Vanglas kokkusaamist

kinnipeetavaga. Vangla ametnikud asusid seisukohale, et kuna kinnipeetava suhtes on süüdimõistev

kohtuotsus jõustunud, siis on kokkusaamine võimalik vaid üldistel alustel - kinnipeetava esindajana

lühiajalise kokkusaamise korras.

2. M. Malõšev esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles väitis, et Tartu Vangla keeldumine

võimaldada temal kui kaitsjal saada kokku kinnipeetavaga, oli õigusvastane. Kuna kinnipeetavaga

tuli kokku saada üldistel alustel, allutati teda solvavale, au ja väärikust alandavale protseduurile -

läbiotsimisele, millega tekitati talle moraalne kahju. M. Malõšev taotles, et kohus kohustaks Tartu

Vangla administratsiooni vabandama keeldumise pärast võimaldada tal kaitsjana saada kokku

kinnipeetavaga ja hüvitama rahaliselt seoses läbiotsimisega tekitatud moraalne kahju summas 10 000

krooni.

3. Tartu Halduskohtu 25. novembri 2004. a otsusega haldusasjas nr 3-285/2004 jäeti M. Malõševi

kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et kuna kinnipeetava suhtes oli süüdimõistev kohtuotsus juba

jõustunud, siis oli M. Malõšev kinnipeetava esindaja, mitte kaitsja. Vangistusseaduse § 27 lg 1 alusel

oli vanglaametnikul õigus M. Malõševi läbi otsida sellest hoolimata, et ta on vandeadvokaat ja

kinnipeetava esindaja.

4. M. Malõšev esitas Tartu Halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotles uue otsuse

tegemist, millega rahuldataks tema mõlemad taotlused. Apellant leidis, et ta taotles kinnipeetavaga

kokkusaamist tema kaitsjana ja et Advokatuuriseaduse § 43 lg 5 keelab advokaati kaitsetegevusest

tulenevatel asjaoludel läbi otsida. Veel leidis apellant, et tegemist on õigusvastase isiklike õiguste

kahjustamisega VÕS §-de 1046 lg 1 ja 1045 lg 1 p 4 mõttes.

5. Tartu Ringkonnakohtu 3. märtsi 2005. a otsusega jäeti M. Malõševi apellatsioonkaebus

rahuldamata, kuid muudeti Tartu Halduskohtu otsuse põhjendusi. Erinevalt Tartu Halduskohtust leidis

ringkonnakohus, et M. Malõšev taotles kinnipeetavaga kokkusaamist kaitsjana ja seega on Tartu

Vangla ebaõigesti käsitlenud teda esindajana. Ainuüksi see, et kinnipeetava suhtes oli süüdimõistev

kohtuotsus juba jõustunud ja ta polnud enam kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune, ei välista

vajadust ja õigust anda õigusabi kaitsjana. Faktilised asjaolud, eriti aga see, et kriminaalasjas, milles

süüdimõistev kohtuotsus oli juba jõustunud, tehti Riigikohtu määrus 6. aprillil 2004, seega ligi kuu

aega pärast vaidlusalust kokkusaamist, kinnitavad, et M. Malõšev oli kaitsja. Tartu Vangla

keeldumine lubada M. Malõševil kinnipeetavaga kokku saada kaitsjana oli õigusvastane. Kuna

RVastS § 6 lg 1 sätestab, et haldusakti andmist või toimingu sooritamist võib nõuda siis, kui avaliku

võimu kandja on kohustatud akti andma või toimingu sooritama ja Tartu Vangla pole kohustatud

vabandama, siis ei saa kohustada Tartu Vanglat M. Malõševi ees vabandama. Veel leidis

ringkonnakohus, et M. Malõševi läbiotsimine enne tema kokkusaamist kinnipeetavaga ei olnud

õigusvastane, sest tegemist polnud advokaadi läbiotsimisega kutsetegevusest tulenevatel asjaoludel

AdvS § 43 lg 5 mõttes. Seega puudub alus moraalse kahju hüvitise väljamõistmiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

6. M. Malõšev taotleb kassatsioonkaebuses, et Riigikohus tühistaks ringkonnakohtu otsuse ja teeks

uue otsuse, millega kohustataks Tartu Vangla administratsiooni vabandama keeldumise pärast

võimaldada tal kaitsjana saada kokku kinnipeetavaga, ja hüvitama seoses läbiotsimisega tekitatud

moraalse kahju.

Kassaator leiab, et ringkonnakohtu otsus on ebaõige järgmistel põhjustel:

1. Moraalse kahju hüvitamise nõue on esitatud RVastS §-de 7 ja 9 alusel, millele ringkonnakohus pole

aga tähelepanu pööranud.

2. Kohtud on põhjendamatult tõlgendanud VangS § 27 laiendavalt. Ei sellest paragrahvist ega teistest

sama seaduse sätetest ei tulene, et vanglaametnikul on õigus advokaati läbi otsida.

3. Ekslik ja põhjendamatu on ringkonnakohtu seisukoht, et läbiotsimine polnud vastuolus AdvS § 43

lg-ga 5, mis keelab advokaadi läbiotsimise kutsetegevusest tulenevatel asjaoludel.

4. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta apellatsioonkaebuse need põhjendused, mis käsitlesid

kahju hüvitamise alusena VÕS sätteid.

7. Tartu Vangla leiab kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik

ja põhjendatud. Vastuses osundatakse, et vanglasse saabuva mistahes isiku läbiotsimise õigus on

sätestatud VangS §-s 66 ja justiitsministri 1. aprilli 2003. a määruse nr 23 "Vangistuse ja

eelvangistuse täideviimise üle järelevalve korraldamine" § 52 lg-s 10. Veel leitakse vastuses, et

vanglasse sisenemisel ei otsita advokaati läbi tema kutsetegevusest tulenevatel asjaoludel, vaid sel

alusel, et läbi võib otsida iga isiku, kes siseneb vanglasse.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Vandeadvokaat M. Malõšev on esitanud halduskohtule kaebuse, milles taotles, et Tartu Vangla

administratsioon vabandaks keeldumise pärast võimaldada tal kaitsjana saada kokku kinnipeetavaga

ja hüvitaks rahaliselt tema läbiotsimisega tekitatud moraalse kahju. Kassatsioonkaebuses soovib

M. Malõšev, et Riigikohus teeks mõlema taotluse osas uue otsuse. Täpsemalt on põhjendatud, miks

ringkonnakohtu seisukohad on ebaõiged mittevaralise kahju hüvitamise taotluse osas.

Kassatsioonkaebuse lahendamiseks käsitleb Riigikohtu halduskolleegium järgmisi küsimusi:

vandeadvokaat M. Malõševi õiguslik seisund kinnipeetavaga kokkusaamise taotlemisel ja hinnang

Tartu Vangla tegevusele selle taotluse lahendamisel (I); kinnipeetava kaitsja vanglasse sisenemisel

toimunud läbiotsimise õiguslikud alused ja hinnang M. Malõševi läbiotsimisele (II); halduskohtule

esitatud vabandamiseks kohustamise taotluse rahuldamise võimalused (III); mittevaralise kahju

rahalise hüvitamise taotluse lahendamine (IV).

I

9. Ringkonnakohtu vaidlustatud otsuses on õigesti märgitud, et kaitsja staatus kriminaalmenetluses ei

pruugi lõppeda tema kaitsealuse suhtes tehtud kohtuotsuse jõustumisega. Kohtuotsuse jõustumise

järgselt on küll välistatud korralise kohtukaebe võimalused, kuid lisaks neile tuntakse

kriminaalmenetluses ka erakorralisi kohtukaebe menetlusi. Enne 1. juulit 2004. a, seega enne

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) jõustumist, kehtinud kriminaalmenetluse õiguses tunti kolme

erakorralist kohtukaebemenetlust: kassatsioonimenetlust, kohtuvigade parandamise menetlust ja

teistmismenetlust. Neile lisandus õigus siseriiklike kohtukaebevõimaluste ammendumise järgselt

pöörduda kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtu poole. Kahte viimatinimetatud erakorralist

kohtukaebemenetlust tuntakse ka tänases kriminaalmenetluse õiguses, kassatsioonimenetluse on aga

seadusandja lülitanud korraliste kohtukaebemenetluste hulka.

10. Nii KrMK § 37 lg-s 1 kui ka KrMS § 47 lg-s 2 sätestatust tuleneb üheselt, et kaitsja staatust ei saa

põhimõtteliselt lugeda lõppenuks seni, kuni säilub seaduslik võimalus kaitsealuse huvides mistahes

korralise või erakorralise kohtukaebuse esitamiseks.

Kuid kriminaalmenetluse seaduse viimatinimetatud sätetest lähtuvalt oli ja on kaitsja lisaks otseselt

kaitseülesannete täitmisele õigustatud ja kohustatud osutama oma kaitsealusele ka muud õigusabi.

Seega, erinevalt ringkonnakohtu vaidlustatud otsuses märgitust, tuleb kaitsjana ja mitte esindajana

käsitleda ka isikuid, kes kaitsja seaduslike volituste olemasolul soovivad vangistuses viibivatele

süüdimõistetutele osutada muud õigusabi ülalnimetatud mõttes. Kaitsja ja esindaja erinevat

kohtlemist kinnipeetavale õigusabi andmisel vanglas on käsitletud ka Riigikohtu halduskolleegiumi

26. mai 2005. a otsuses asjas nr 3-3-1-21-05 (RT III 2005, 19, 197).

11. Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et ringkonnakohus on põhjendatult asunud

seisukohale, et M. Malõšev taotles vanglas kokkusaamist kinnipeetavaga tema kaitsjana. Toimunud

kokkusaamisel osales M. Malõšev kaitsja, mitte esindajana.

II

12. Advokatuuriseaduse § 43 lg 5 sätestab keelu otsida advokaati läbi kutsetegevusest tulenevatel

asjaoludel, välja arvatud maa- või linnakohtu määruse alusel. Pole kahtlust, et õigusabi andmine

kaitsjana on kutsetegevus ja seega taotles M. Malõšev kokkusaamist kinnipeetavaga kutsetegevuse

raames.

13. Advokatuuriseaduse § 43 lg-t 5 ei saa siiski tõlgendada nii, et advokaadi läbiotsimine

kutsetegevusest tulenevatel asjaoludel ilma läbiotsimist lubava maa- või linnakohtu määruseta on

eranditeta kõigil juhtudel õigusvastane. Vangla administratsioonil peab olema võimalus

õiguserikkumist ära hoida või tõkestada, kui on andmeid, mis tekitavad piisava kahtluse, et vanglasse

sisenev või sealt väljuv advokaat paneb toime õiguserikkumise või kasutatakse tema kokkusaamist

kinnipeetavaga õiguserikkumise toimepanemiseks.

14. Vangistusseaduse §-dest 24-26 tuleneb, et kinnipeetava lühiajalistel kokkusaamistel, pikaajalistel

kokkusaamistel, välisriigi kodanikust kinnipeetava kokkusaamistel oma riigi konsulaartöötajaga, ning

kokkusaamistel kaitsja ja vaimulikuga on erinevad alused ja kord. Kokkusaamised kaitsjaga

toimuvad segamatult (§ 26 lg 1), kuid vanglaametnik võib selliseid kokkusaamisi jälgida, mitte aga

pealt kuulata (§ 27 lg 2) või katkestada (§ 27 lg 3). Kokkusaamisele kaitsja poolt kaasa toodud

kirjalike materjalide sisuline läbivaatus on keelatud (§ 26 lg 2).

Vangistusseaduse § 27 lg 1 esimene lause sätestab, et vanglaametnikul on õigus kinnipeetavaga

kokkusaamisele lubatud isik ja tema asjad läbi otsida. Samast sättest ega Vangistusseadusest üldse ei

selgu, kas selline läbiotsimine võib toimuda ka konsulaartöötaja, kaitsja ja vaimuliku suhtes.

Vangistusseadus piirab kaitsja läbiotsimist vaid keeluga läbi vaadata kaitsja poolt kaasa toodud

kirjalikke materjale sisuliselt.

15. Justiitsministri 1. aprilli 2003. a määrusega nr 23 "Vangistuse ja eelvangistuse täideviimise üle

järelevalve korraldamine" kehtestatud korra § 43 järgi on vanglas isiku läbiotsimine tegevus, mille

käigus kontrollitakse vangla territooriumile sisenevat või väljuvat või seal viibivat isikut eesmärgiga

avastada ning võtta ära keelatud esemed ja ained. Korra § 52 lg 10 kinnitab, et vanglaametnikul on

õigus otsida vanglasse sisenev isik ja tema asjad läbi. Piiranguid kinnipeetavaga kokkusaamiseks

vanglasse siseneva kaitsja läbiotsimisele kord ei sätesta.

Isiku läbiotsimist reguleerivad korra §-d 47-49. Viimatinimetatud paragrahvi esimene lõige sätestab:

"Vanglateenistuja või vanglat külastav isik otsitakse läbi operatiivinformatsiooni põhjal." Arvestades

selle sättega määratud läbiotsimise faktilist alust ("operatiivinformatsioon") ja korra § 43 lg-s 2

nimetatud läbiotsimise eesmärki, tuleb asuda seisukohale, et vanglateenistuja või vanglat külastav

isik otsitakse läbi siis, kui on põhjendatud kahtlus, et tal on kaasas keelatud ese või aine.

16. Riigikohtu halduskolleegium tõlgendab Advokatuuriseadust, Vangistusseadust ja justiitsministri

1. aprilli 2003. a määrust selliselt, et kaitsja vanglas läbiotsimine on õiguspärane siis, kui läbiotsimise

aluseks on põhjendatud ja piisav kahtlus. Tartu Vangla pole läbiotsimist sellise kahtlusega

põhjendanud. Seega oli M. Malõševi läbiotsimine õigusvastane.

17. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et ringkonnakohus tõlgendas AdvS § 43 lg-t 5 alusetult

kitsendavalt. Kuna kaitsjana vanglasse siseneva M. Malõševi läbiotsimine toimus seoses tema

kutsetegevusega ja läbiotsimine polnud põhjendatud, siis tuleb M. Malõševi läbiotsimist pidada

õigusvastaseks.

III

18. Vabandamiseks kohustamise taotluse osas, mille M. Malõšev esitas seoses keeldumisega lubada

kaitsjana kinnipeetavaga kokku saada, on ringkonnakohus leidnud, et selle rahuldamiseks puudub

alus. Kassaator pole põhjendanud, miks on tema arvates ringkonnakohtu seiskohad selles osas

ebaõiged.

Riigikohtu halduskolleegium leiab, et ringkonnakohus on asunud õigele seisukohale, et

vabandamiseks kohustamise nõuet saab esitada RVastS § 11 lg 1 alusel. Selle sätte kohaldamine

eeldab, et kannatanule on tekkinud hüvitamisele kuuluv varaline või mittevaraline kahju. Sellise

kahju hüvitamist ja rahalise hüvitise asemel vabandamist pole M. Malõšev kaebuse selles osas

taotlenud. Kui käsitada M. Malõševi taotlust RVastS § 11 lg 1 alusel, siis peaks sellise taotluse

eesmärgiks olema õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamine. M. Malõševi kaebusest nähtub, et

õigusvastaseks tagajärjeks oli võimaluse puudumine saada kinnipeetavaga kokku kaitsjana. Muid

õigusvastaseid tagajärgi kaebuse selles osas ei ole märgitud. Vabandamine ei aitaks aga kuidagi kaasa

M. Malõševi poolt märgitud õigusvastase tagajärje kõrvaldamisele. Seepärast on ringkonnakohus

jätnud M. Malõševi selle taotluse põhjendatult rahuldamata.

IV

19. Ringkonnakohus jättis mittevaralise kahju rahalise hüvitamise taotluse, mis esitati seoses

läbiotsimisega, rahuldamata põhjusel, et läbiotsimine toimus õiguspäraselt. Kuna Riigikohtu

halduskolleegium on seisukohal, et läbiotsimine oli õigusvastane, siis on kõigepealt vajalik

kontrollida, kas RVastS § 9 lg 1 kuulub M. Malõševi selle taotluse lahendamisel kohaldamisele.

20. RVastS § 9 lg 1 alusel hüvitatakse mittevaraline kahju süüliselt väärikuse alandamise, tervise

kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või

hea nime teotamise korral. M. Malõšev väidab, et õigusvastane läbiotsimine alandas ja solvas teda, et

tegemist oli tema au ja väärikust alandava protseduuriga. Seega oli M. Malõševi väitest lähtudes

tegemist väärikuse alandamisega RVastS § 9 lg 1 mõttes. Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal,

et isiku põhjendamatu läbiotsimine võib alandada tema väärikust. Halduskolleegium ei näe põhjust

kahelda M. Malõševi väites, et ta tundis ennast alandatuna.

21. RVastS § 9 lg 1 järgi peab mittevaralise kahju hüvitamiseks olema tegemist süülise õigusvastase

tegevusega. Tuvastatud asjaolud kinnitavad, et Tartu Vangla ei ilmutanud vajalikku hoolsust

kinnipeetava kaitsja eriliste õiguste tagamisel. Seepärast leiab Riigikohtu halduskolleegium, et

M. Malõševile tekitati mittevaralist kahju süüliselt tema väärikuse alandamisega põhjendamatu

läbiotsimise teel.

22. RVastS § 9 lg 2 sätestab, et mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise

raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust ning § 11 lg 2 paneb avaliku võimu kandjale

kohustuse rakendama kahju tekitamise tagajärgede kõrvaldamisel kõiki õiguspäraseid abinõusid.

Arvestades õiguserikkumise asjaolusid, süü vormi ja raskust ning kaaludes mittevaralise kahju

hüvitamise ja kahju tekitamise tagajärgede kõrvaldamise mõju M. Malõševile ja avaliku võimu

kandjale, peab Riigikohtu halduskolleegium põhjendatuks kohustada Tartu Vanglat kirjalikult

vabandama M. Malõševi ees õigusvastase läbiotsimise pärast.

Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Jüri Põld