3-1-1-53-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-53-05

Otsuse kuupäev

10. juuni 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Eerik Kergandberg ja

Hannes Kiris

Kohtuasi

Kriminaalasi R. M. süüdistuses KrK § 1243 lg 2, KrK

§ 140 lg 2 p 2, KarS § 214 lg 2 p-de 1, 4 ja 5 ning KarS

§ 263 p-de 1 ja 2 järgi; A. L. süüdistuses KrK § 195

lg 2, KarS § 214 lg 2 p-de 1, 4 ja 5 ning KarS § 199

lg 2 p-de 4, 5, 7 ja 8 järgi; K. I. süüdistuses KrK § 141

lg 2 p 2, KrK § 1243 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2005. a

kohtuotsus kriminaalasjas nr 2-1/8/05

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

R. M. kaitsja vandeadvokaat Toomas Alpi, A. L.

kaitsja vandeadvokaat Margo Normanni ja K. I. kaitsja

vandeadvokaat Jugans Grossmanni kassatsioonid

Asja läbivaatamise kuupäev

25. mai 2005, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tallinna Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2005. a kohtuotsus tühistada ja saata kriminaalasi samasse

kohtusse uueks arutamiseks.

2. Kaitsjate kassatsioonid rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Järva Maakohtu 22. oktoobri 2004. a otsusega tunnistati K. I. süüdi KrK § 141 lg 2 p 2 ning § 1243 lg 2

järgi. Teda karistati vastavalt vangistusega neljaks aastaks ning üheks aastaks ja kuueks kuuks, KarS § 64

lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks vangistus viis aastat. KarS § 68 lg 1 alusel loeti kantud karistuse hulka

eelvangistuses viibitud aeg. KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi mõisteti K. I. õigeks.

A. L. tunnistati süüdi KrK § 195 lg 2, KarS § 214 lg 2 p-de 1, 4 ja 5 ning § 199 lg 2 p-de 4, 5, 7 ja 8 järgi.

Teda karistati vastavalt vangistusega üheks aastaks, neljaks aastaks ja kuueks kuuks ning üheks aastaks ja

neljaks kuuks. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks vangistus kuus aastat. KarS § 65 lg 2 alusel

mõisteti talle lõplikuks liitkaristuseks seitse aastat ja kakskümmend päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel

loeti kantud karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg. Karistuse kandmise aja alguseks

loeti 7. september 2003. KrK § 140 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi mõisteti A. L. õigeks.

R. M. tunnistati süüdi KrK § 1243 lg 2, § 140 lg 2 p 2, KarS § 214 lg 2 p-de 1, 4 ja 5 ning § 263 p-de 1 ja 2

järgi. Teda karistati vastavalt vangistusega üheks aastaks ja kuueks kuuks, kümneks kuuks, neljaks aastaks ja

kuueks kuuks ning kuueks kuuks. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks viis aastat vangistust,

millest arvati KarS § 68 lg 1 alusel kantuks eelvangistuses viibitud aeg. Süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 1 järgi

mõisteti R. M. õigeks.

Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi veel E. R., A. R., H. R., U. V., L. S. ja R. P., kuid nende osas

kassatsioonimenetlust ei toimu.

2. Järva Maakohtu 22. oktoobri 2004. a otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdimõistetud K. I. ja A. L.;

A. L., E. R. ja R. M. kaitsjad ning kannatanud I. P. ja V. U.

3. Tallinna Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2005. a otsusega jäeti Järva Maakohtu 22. oktoobri 2004. a otsus

muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

4. Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonid A. L. kaitsja vandeadvokaat Margo Normann, R. M.

kaitsja vandeadvokaat Toomas Alp, K. I. kaitsja vandeadvokaat Jugans Grossmann. E. R. kaitsja

vandeadvokaat Toomas Alpi kassatsiooni ei võtnud Riigikohus menetlusse.

5. Vandeadvokaat M. Normanni kassatsioonis taotletakse A. L. osas ringkonnakohtu otsuse täielikku

tühistamist ja kriminaalasja uueks arutamiseks saatmist Järva Maakohtule. Kaitsja leiab, et ringkonnakohus,

saates A. L-le kohtuotsuse allkirjastamata koopia, rikkus oluliselt kriminaalmenetluse seadust KrMS § 339

lg 1 p 6 mõttes. Kassaatori hinnangul rikuti kriminaalmenetluse seadust veel KrMS § 339 lg 1 p 5 mõttes

sellega, et ühele kaaskohtualustest saadeti 31. jaanuari 2005. a kuupäeva kandev otsus 29. jaanuaril 2005. a.

6. Kassatsioonivastuses A. L. kaitsja kassatsioonile märgib prokurör, et ta ei nõustu nagu oleks

süüdimõistetule allkirjastamata kohtuotsuse koopia kätteandmine hinnatav kriminaalmenetluse seaduse

olulise rikkumisena. Samuti ei nõustu prokurör kassaatori väidetega ringkonnakohtu poolt nõupidamistoa

saladuse rikkumise kohta sellega, et ühele kaaskohtualustest väljastati kohtuotsus juba kaks päeva enne

otsusest nähtuvat allakirjutamise kuupäeva.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. KrMS § 306 lg 3 kohaselt kirjutavad kohtotsusele pärast selle vormistamist alla kõik kohtukoosseisu

liikmed. Kuna KrMS § 306 lg 5 alusel võib otsuse teinud kohus pärast selle allkirjastamist parandada üksnes

kirja- ja arvutusvigu ning ilmseid ebatäpsusi, mis ei mõjuta otsuse sisu, siis tuleb asuda seisukohale, et

kohtuotsuse tegemise hetkeks on selle allkirjastamine kõigi kohtukoosseisu liikmete poolt. Järelikult ei ole

kohtuotsust enne selle allkirjastamist õiguslikus mõttes olemas.

8. KrMS § 305 lg 2 sätestab, et kohtuotsuse tegemisel nõupidamistoas toimunud arutlusi ei avaldata. Seda

sätet tuleb tõlgendada selliselt, et muuhulgas ei tohi kohtuotsuse sisu enne selle allkirjastamist ühelegi

menetlusosalisele ega menetlusvälisele isikule teatavaks saada. Kuna käesolevas kriminaalasjas on enne

31. jaanuari 2005. a - s.o enne kuupäeva, mil ringkonnakohtu otsus allkirjastati - kohtuotsusena

pealkirjastatud, kohtuotsuse koopiana tähistatud ning sisult kohtuotsusega analoogne tekst ühele kohtualusele

kätte toimetatud, siis on rikutud kohtunike nõupidamissaladust. Kohtuotsuse sisu teatavaks saamine enne

selle allkirjastamist kõigi kohtukoosseisu liikmete poolt seab kahtluse alla, et otsuses kajastub kõigi

kohtukoosseisu liikmete tegelik seisukoht. See kõigutab kohtuotsuste usaldusväärsust ning on seetõttu

lubamatu.

9. Vastavalt KrMS § 306 lg-le 3 ja § 342 lg-le 1 peab ringkonnakohtu otsus olema allkirjastatud kõigi

kohtukoosseisu liikmete poolt. Käesolevas kriminaalasjas on vahi all viibinud kohtualusele A. L-le kätte

toimetatud üksnes Tallinna Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2005. a otsusena pealkirjastatud, koopiana

märgistatud ja ühe kohtukoosseisu liikme poolt allkirjastatud tekst, mis kannab pitserit "koopia õige".

Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et nimetatud tekst ei saa olla käsitatav kohtuotsuse koopiana põhjusel,

et see ei ole kriminaalasja toimikusse lisatud kohtuotsusega identne, mistõttu see tekst on vaadeldav kas

kohtuotsuse projektina või äärmisel juhul ärakirjana.

10. Vastavalt KrMS § 339 lg 1 p-le 5, § 341 lg-le 1, § 361 p-le 6 ja § 362 p-le 2 toob kohtunike

nõupidamissaladuse rikkumine endaga vältimatult kaasa kohtuotsuse tühistamise ja kriminaalasja uueks

arutamiseks tagasisaatmise kohtusse, kus selline viga tehti. Seetõttu ei pea Riigikohtu kriminaalkolleegium

võimalikuks asuda hindama kassatsioonides esitatud sisulisi seisukohti.

11. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 339 lg 1 p-st 5, § 361 p-st 6 ja § 362 p-st 2 tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2005. a otsuse ja saadab kriminaalasja samale

kohtule uueks arutamiseks.

Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris