3-2-1-56-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-56-05

Otsuse kuupäev

Tartu, 10. juuni 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja A. Kull, liikmed V. Kõve ja T. Tampuu

Kohtuasi

AS Sanwood hagi AS Eesti Mereagentuur vastu 294 904

krooni saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 31. detsembri 2004. a otsus tsiviilasjas

nr 2-2/1333/04

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

ERGO Kindlustuse AS ja AS Eesti Mereagentuuri

kassatsioonkaebused

Asja läbivaatamise kuupäev

16. mai 2005. a

Istungil osalenud isikud

ERGO Kindlustuse esindaja vandeadvokaat Aldo Kaljurand, AS

Eesti Mereagentuuri esindaja vandeadvokaat Marko Tiiman, AS

Sanwood juhatuse liige Eduard Haamer ja lepinguline esindaja

vandeadvokaat Margo Lemetti.

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 31. detsembri 2004. a

otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale

ringkonnakohtule.

2. Kassatsioonkaebused rahuldada.

3. Tagastada AS-le Advokaadibüroo Paul Varul 10. jaanuaril

2005. a ERGO Kindlustuse AS-i kassatsioonkaebuselt tasutud

kautsjon 2949 (kaks tuhat üheksasada nelikümmend üheksa)

krooni.

4. Tagastada Advokaadibüroole Straus & Partnerid

28. jaanuaril 2005. a AS Eesti Mereagentuuri

kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 2949 (kaks tuhat

üheksasada nelikümmend üheksa) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Sanwood esitas Tallinna Linnakohtusse hagi, milles palus AS-lt Eesti Mereagentuur välja

mõista tekitatud kahju eest hüvitis 294 904 krooni ja 65 senti. Hageja ja Scandinavian Pine Ltd

sõlmisid 24. oktoobril 2002. a müügilepingu, millega hageja müüs Inglismaale täispuidust

kokkupandavaid mööbliosi. Hageja tellis müügilepingu eseme vedamise korraldamise AS-lt Eesti

Mereagentuur. Kaupade kohaletoimetamise tingimusena lepiti kokku müügilepingu eseme

paigutamine merekonteinerisse. Kaup saabus Inglismaale 31. oktoobril 2002. a ning samal päeval

võttis selle vastu ostja esindaja. Ostja avastas konteineri avamisel, et konteinerisse oli tunginud vesi,

mis oli rikkunud peaaegu kogu mööbli. Puudus fikseeriti kauba üleandmise-vastuvõtmise aktis.

Kaupa ei olnud võimalik turustada ja see paigutati hoidlasse. 3. detsembril 2002. a hindas kahjusid

Baltic Inspection Alex Stewart AS. Kahju hindamisel selgus, et vesi oli voolanud konteinerisse laes

olevast august. Kuna 3. oktoobril 2002. a ja 15. oktoobril 2002. a koostatud kõnealuse konteineri

ülevaatuse aktidest nähtuvalt ei olnud konteineril parandamisele kuuluvaid defekte, siis pidi konteiner

saama kahjustusi hiljem veo käigus. Kauba meritsi vedajaks oli Rix Shipping Company Ltd. Hageja

ja kostja vahelise õigussuhte näol oli tegemist ekspedeerimislepinguga, mille kohaselt kostja

korraldada oli kauba vedu. Nõutud summa koosnes riknenud kauba väärtusest ning inspekteerimis- ja

transpordikuludest.

2. Kostja ei tunnistanud hagi. Ta leidis, et kuna hageja pole tõendanud müügisumma mittesaamist

ostjalt, siis pole ka tal kahju kauba väärtuse ulatuses. Konossemendi kui veolepingu punkti 9(a)

kohaselt kui konteinerit ei laadinud vedaja, käsitleb konossement vaid konteineri vedamiseks

vastuvõtmist ning vedaja ei vastuta konteineri sisu kahjustamise eest, kui sellise vigastuse põhjustas

konteineri kõlbmatus või defektne seisund, mis oleks olnud märgatav saatja mõistlikul vaatlusel

konteineri laadimise ajal või enne konteineri laadimist. Konossemendi punkti 9(b) kohaselt vaatab

saatja konteinerid üle enne nende täitmist ja konteinerite kasutamine on prima facie tõend selle kohta,

et konteinerid on veatud ja kasutuskõlblikud. Hageja on esitanud kohtule kauba saatelehe, millele on

märgitud, et konteineri keskel oli roosteauk, millest vesi nähtavasti lekkis konteinerisse. Hageja oleks

pidanud hoolikamalt vaatlema konteinerit ning vajalikku hoolsust järgides ette nägema, et konteineri

ülaosas asuvasse mõlki valgunud vesi võib kahjustada konteineri sisu. Hageja ei pakkinud kaupa

hoolikalt, kaubaümbrisel puudus kile või muu niiskuskindel materjal. Hageja ei kindlustanud

saadetist meritsi saatmisega kaasnevate riskide eest. Ka ei teavitanud hageja või kauba saaja koheselt

vedajat tekkinud kahjust ega esitanud tegelikule vedajale pretensiooni kahju kohta. Seetõttu tuleb

lugeda tõendatuks, et kaup anti ostjale üle konossemendis märgitud kvaliteediga ehk puudusteta.

3. Linnakohus kaasas protsessi iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel ERGO Kindlustuse

AS-i. Kolmas isik leidis, et kostjal on õigus ja hagi tuleb jätta rahuldamata.

4. Linnakohus rahuldas 22. juuni 2004. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt välja 294 904 krooni ning

kohtukulud. Kohtuotsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et tegemist oli ekspedeerimissuhtega.

Hageja tellis kostjalt faksi teel puitalustel täispuitmööbli vedamise organiseerimise Inglismaale

tarnetingimusega !uksest ukseni". Vaidluse lahendamisel tugines kohus võlaõigusseaduse (VÕS)

ekspedeerimislepingut käsitlevatele sätetele, viidates sellest tulenevalt ka VÕS § 620 lg-tele 1 ja 2.

5. Linnakohus luges tõendatuks, et kaup oli kahjustatud ning kauba kahjustamine oli tingitud

konteineri lae defektist. Samuti luges kohus tõendatuks kahju suuruse, analüüsides seejuures esitatud

tõendeid. Kostja ei esitanud kohtule tõendeid, millest oleks saanud teha teistsugust järeldust.

Linnakohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et kahju tekkimisele aitas kaasa hageja enda käitumine

mööbli pakkimisel ja kauba kindlustamata jätmisel. Hageja esindaja seletuse kohaselt oli ta samal

viisil pakituna mööblit probleemideta tarninud juba aastaid. Kui kostja leidis, et vajalik on täiendav

pakendamine, oleks ta pidanud juhtima sellele hageja tähelepanu.

6. Ostja ja müüja vahelisest lepingust tulenev hageja kohustus kaup kindlustada ning selle kohustuse

täitmine ei avalda mõju tema ja ekspedeerija vahelistele suhetele. Kindlustuskohustuse täitmine on

ette nähtud ostja või muu isiku õiguste kaitseks nõude korral müüja vastu, kuid antud juhul on kahju

tekkinud müüjal endal. Linnakohus ei nõustunud kostja väitega, et kahjust teatamisega hilineti.

7. Kostja AS Eesti Mereagentuur ja kolmas isik ERGO Kindlustuse AS esitasid

apellatsioonkaebused, milles palusid linnakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

8. Tallinna Ringkonnakohus jättis 31. detsembri 2004. a otsusega linnakohtu otsuse muutmata ja

apellatsioonkaebused rahuldamata.

9. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei rikkunud linnakohus protsessiõiguse norme ega jätnud kostja

vastuväiteid tähelepanuta. Linnakohus hindas esitatud tõendeid piisava põhjalikkusega ning

kooskõlas TsMS §-ga 95, mille kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud

jõudu, ning tegi seda seadusest juhindudes igakülgselt ja objektiivselt.

10. Linnakohus rakendas õigesti VÕS § 855 lg-t 1, mille kohaselt hõlmab veose vedamise

korraldamine eelkõige sõiduki ja veotee määramist, vedaja valikut, vedamiseks vajalike veo-, lao- ja

ekspedeerimislepingute sõlmimist ning nende täitmiseks vajaliku teabe ja juhendite andmist ning

saatja kahju hüvitamise nõuete tagamist. Seejuures arvestas kohus VÕS § 854 lg-t 2, mille kohaselt

kohaldatakse ekspedeerimislepingule käsunduslepingu kohta sätestatut, kui ekspedeerimislepingut

reguleerivast peatükist ei tulene teisiti.

Linnakohus tugines ekspedeerija vastutust reguleerivale VÕS §-le 861, mille kohaselt peab

ekspedeerija hüvitama veose, mille vedamist ta korraldab, kaotsiminekust või kahjustumisest

tekkinud kahju ning et vastutuse puhul kohaldatakse kaubaveolepingust tuleneva vedaja vastutuse

sätteid. Seejuures käsitles linnakohus põhjalikult, miks ta ei nõustunud vastuväitega, et kahju tekkis

saatjapoolsest kauba ebapiisavast pakkimisest. Linnakohus ei jätnud kohaldamata VÕS § 861 lg-t 3,

vaid asus seisukohale, et nimetatud sättes kajastatud asjaolud ei aidanud kaasa ega soodustanud kahju

tekkimist. Veose vedamise korraldamine oli kostja kui ekspedeerija kohustus. Linnakohus ei läinud

otsuses vastuollu VÕS § 856 lg-ga 1, hinnates saatja tegutsemist õiguspäraseks. Ka selles osas ei

saanud kohus eelistada kostja esitatud tõendeid, vaid pidi hindama kõiki tõendeid.

11. Linnakohus põhjendas otsuses piisavalt, miks ta leidis, et hageja on oma kohustusi pooltevahelise

lepingu järgi nõutavalt täitnud. Tegemist ei olnud veose kahjustumisega ohu tagajärjel, mis oli

vahetult seotud veose ebapiisava pakkimisega saatja poolt. Seetõttu ei vabane kostja vastutusest VÕS

§ 793 lg 2 p 2 alusel. Kõnealusel juhul tellis hageja kostjalt veose vedamise korraldamise, milleks

kostja valis konteineri ja andis selle kauba laadimiseks hagejale. Pole tõendatud, et hageja rikkus oma

hoolsuskohustust kauba paigutamisel konteinerisse. Kauba pakkimisel täitis hageja vajaliku

hoolsusega tavapäraseid nõudeid, mis kvaliteetse konteineri puhul oleksid kauba säilimise taganud.

On tõendatud, et konteineri lagi oli defektne.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

12. Kassatsioonkaebused esitasid kostja AS Eesti Mereagentuur ja kolmas isik ERGO Kindlustuse

AS.

13. Kostja AS Eesti Mereagentuur palus kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse täies

ulatuses ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Ta leidis, et ringkonnakohus

rikkus oluliselt protsessiõiguse norme ning kohaldas ebaõigesti materiaalõigust.

14. AS Eesti Mereagentuur arvates ei ole hageja subjektiivseid õigusi rikutud. Kauba kahjustumise

ajaks oli kauba juhusliku hävimise riisiko üle läinud hagejalt kauba saajale. Isik, kes ei kanna asja

juhusliku hävimise riisikot, ei saa nõuda asja kahjustumise korral kahjuhüvitist. Hagejal

on 24. oktoobri 2002. a müügilepingust tulenev nõudeõigus kauba ostja vastu kaubahinna saamiseks.

15. Kohtud ei ole analüüsinud Haagi-Visby reeglite mõju, mis välistavad kostja võimaliku vastutuse.

Haagi-Visby reeglite näol on tegemist üldaktsepteeritud põhimõtetega mereveo reguleerimisel.

Nimetatud reeglite kohaselt tuleb mistahes kauba puudustest teavitada tegelikku vedajat

lossimissadamas, kusjuures meretava kohaselt teavitab see pool, kellele on üle läinud kauba juhusliku

hävimise risk. Tulenevalt Haagi-Visby reeglitest oleksid kohtud pidanud lugema tõendatuks, et kaup

anti ostjale üle konossemendis märgitud kvaliteediga ehk ilma puudusteta.

16. Ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 793 lg-d 2 ja 3. Nende sätete kohaselt vedaja ei

vastuta veose kaotsimineku või kahjustumise või veotähtaja ületamise eest, kui see on ohu tagajärg,

mis on lahutamatult seotud vähemalt ühega järgmistest asjaoludest: veose ebapiisav pakkimine saatja

poolt või veose peale- või mahalaadimine, samuti veosega muu toimimine saatja või saaja poolt ja

veosega toimimise kohta juhiste andmine.

Vastavalt VÕS § 793 lg-le 3 kui vedaja on tõendanud, et esines VÕS § 793 lg-s 2 nimetatud asjaolu ja

sellest asjaolust võis kahju tekkida, siis eeldatakse, et kahju on tekkinud sellest asjaolust. VÕS § 793

lg 2 p 2 rakendamise eeldusena peab olema tuvastatud veose ebapiisav pakkimine saatja poolt. Kostja

on seda asjaolu tõendanud. Kui kohtud asusid seisukohale, et konteiner oli puudustega, siis võttis

hageja endale VÕS § 621 lg 4 kohaselt ise üle riski väidetavate konteineri puuduste eest ning kostja

vabanes võimalikust vastutusest seoses konteineri väidetavate puudustega.

17. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et kostja täitis nõuetekohaselt kõik omapoolsed

ekspedeerimislepingust tulenevad kohustused. Tulenevalt VÕS § 856 lg-st 1, on saatja oluliseks

kõrvalkohustuseks kauba pakkimine ja laadimine. Veopakendina on käsitletav ka merekonteiner.

Ekspedeerija ei pea kandma riski, kui professionaalne ettevõtja aktsepteerib kauba lähetamisel kauba

veopakendit, kuid hiljem hakkab väitma, et tegelikult on veopakend puudustega.

18. Ringkonnakohus hindas ebaõigesti ka kindlustamiskohustuse täitmata jätmise tagajärgi. Kohtute

käsitlus CIF tarneklausliga reguleeritud kindlustamiskohustuse tähendusest ekspedeerija poolsele

kahju hüvitamise kohustusele on ebaõige. Kui kaup oleks olnud kindlustatud, siis oleks

kindlustusandja hüvitanud ostjale kauba hävimisest tekkinud kahju ning müüja oleks saanud nõuda

ostjalt müügihinna tasumist.

19. Ringkonnakohus rikkus TSMS § 330 lg-t 4, sest hageja ei tõendanud, et kahju oli tingitud

konteineri lae defektist. Isegi kui kostja oleks rikkunud ekspedeerimislepingut ja ei esine VÕS § 793

lg-s 2 sätestatud asjaolusid, puudub kostjal kohustus hüvitada kahju tulenevalt hageja enda

käitumisest.

20. Hageja vaidles kostja kassatsioonkaebusele vastu. Hageja tellis kauba veo "uksest ukseni".

Veekahjustus tekkis enne konteineri laadimist laevale. Lossimissadamas anti kaup üle ekspedeerija

valitud vedajale. Hageja on senisel kauba pakkimisel eeldanud, et konteineri vedamise ajal vett ei

satu, mis on ka mõistlik eeldus veekindla konteineri puhul. VÕS § 845 lg 1 kohaselt on vedu

nõuetekohaselt korraldatud siis, kui kauba saaja saab kauba õigeaegselt ja kahjustamata kätte. Hageja

saadetud kaup ei jõudnud kahjustamata saajale. Seega peab vedaja hüvitama veosele tekkinud kahju

VÕS § 861 alusel. Konteiner ei ole pakend. Pooled on konteinerit käsitlenud transpordivahendina.

Kauba kindlustuse puudumine omab tähtsust ostja ja müüja vahelistes suhetes.

21. Kolmas isik ERGO Kindlustuse AS palus oma kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse

tühistada täies ulatuses ja Riigikohtul teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kolmanda isiku

arvates on ringkonnakohus valesti kohaldanud materiaalõiguse norme.

22. Ringkonnakohus on ERGO Kindlustuse AS arvates ebaõigesti kohaldanud VÕS § 861. Selle sätte

kohaldamine eeldab, et tuvastatud on ekspedeerija kohustuste rikkumine. Kui ekspedeerija on

nõuetekohaselt täitnud ekspedeerimislepingut, ei ole alust VÕS § 861 kohaldamiseks. Vastavalt VÕS

§ 864 lg-le 2 kohaldatakse ekspedeerimislepingule ka käsunduslepingu kohta sätestatut.

Ekspedeerimislepingu olemusest tulenevalt ei taga ekspedeerija tulemust, s.o veose terviklikku ja

kahjustusteta kohaletoimetamist.

23. Kostja ei rikkunud VÕS §-s 620 sätestatud üldist hoolsuskohustust. Konteiner, kuhu laaditi hageja

veos, on vaadeldav pakendina ekspedeerimislepingu tähenduses, mitte aga veovahendina nagu

kohtud on ekslikult leidnud. Konteineri väidetav defektsus oli varjatud ja see tuli ilmsiks alles veose

sihtkohta saabumisel. Kostja ei saa olla veose kahjustamise eest vastutav, kuna ta ei olnud konteineri

defektsusest teadlik ega pidanudki sellest teadlik olema, ta ei kandnud vastutust kauba pakendamise

eest. Ta ei vastuta veose kahjustuse eest, kui see pole põhjuslikus seoses ekspedeerimislepingus

ettenähtud kohustuste rikkumisega. Kostja vastutus on välistatud ka Haagi-Visby reeglite kohaselt.

24. Ringkonnakohus jättis põhjendamatult arvestamata VÕS § 861 lg 3 ja § 139. VÕS § 861 lg 3

sätestab, et kui kahju tekkimisele aitas kaasa saaja käitumine, sõltub hüvitamise kohustus ning ka

hüvitise suurus sellest, millises ulatuses need asjaolud soodustasid kahju tekkimist. Vastavalt VÕS §-

le 139 kuulub kahjuhüvitis vähendamisele, kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel

asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab. Kui hageja oleks täitnud veose

kindlustamise kohustuse, poleks tal ega kauba saajal kahju tekkinud. Hageja ei esitanud vedajale

pretensiooni ja kaotas seetõttu õiguse tugineda kauba riknemisele või kaotsiminekule vedamise ajal.

25. Hageja vaidles kolmanda isiku kassatsioonkaebusele vastu. Ta leiab et konteiner ei ole käsitatav

pakendina ekspedeerimislepingu tähenduses. VÕS § 861 ei näe ette vedaja vastutusest vabanemist,

kui ta ei olnud teadlik ega pidanudki olema teadlik konteineri defektsusest. Kindlustuse puudumine

omab tähtsust ostja ja müüja omavahelistes suhetes.

26. Riigikohtu istungil jäid menetlusosaliste esindajad oma seisukohtade juurde. AS Eesti

Mereagentuur esindaja palus hagejalt AS Eesti Mereagentuur kasuks välja mõista viimase poolt

kassatsiooniastmes kantud õigusabikulu 18 643 krooni ja 5 senti. AS Sanwood esindaja palus kostjalt

ja kolmandalt isikult välja mõista AS Sanwood kasuks viimase poolt kassatsiooniastmes kantud

õigusabikulu 3540 krooni.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

27. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p-de 1 ja 2 alusel tühistada

materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ning protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning

asi tuleb saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

TsMS § 228 esimene lause sätestab, et otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud

on tuvastatud, millist seadust või seaduse alusel antud õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi

tuleb rahuldada. See säte kohustab kohut, sõltumata menetlusosaliste seisukohtadest, kohaldama

üksnes asjakohaseid õigusnorme. TsMS § 171 lg 1 kohaselt on kohtul kohustus tagada

protsessiosalistele asjas tähtsate asjaolude väljaselgitamise võimalus ning kõrvaldada kohtulikust

arutamisest kõik, mis ei puutu läbivaadatavasse asjasse. Käesoleval juhul on kohtud kohaldanud

asjasse mittepuutuvaid materiaalõiguse sätteid ja ei ole taganud menetlusosalistele võimalust esitada

ja tõendada õiguse rakendamiseks vajalikke asjaolusid.

28. Kohtud on iseenesest õigesti leidnud, et pooltevaheline leping oli ekspedeerimisleping. VÕS

§ 854 lg 1 kohaselt kohustub ekspedeerimislepinguga üks isik (ekspedeerija) korraldama veose

vedamise teise isiku (saatja) arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu. VÕS § 854 lg 2

sätestab, et ekspedeerimislepingule kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatut, kui

ekspedeerimislepingut reguleerivast peatükist ei tulene teisiti. VÕS § 861 lg 1 kohaselt peab

ekspedeerija hüvitama veose, mille vedamist ta korraldab, kaotsiminekust või kahjustumisest

tekkinud kahju ning vastavalt kohaldatakse VÕS §-des 793 ja 794, § 795 lõigetes 1 ja 2 ning §-des

796!799 sätestatut. Viimatinimetatud sätted reguleerivad vedaja vastutust veolepingu järgi. Kohtud

on jätnud tähelepanuta VÕS § 774, mille lõike 3 kohaselt ei kohaldata kaubaveolepingu kohta

sätestatut veose vedamisele merel. Seega saab võlaõigusseaduse kohaselt ekspedeerija vedajaga

sarnaselt vastutada veose eest üksnes siis, kui vedu ei ole toimunud merel.

29. Kaubanduslikust meresõidust tulenevaid suhteid reguleerib 1. oktoobril 2002. a jõustunud

kaubandusliku meresõidu seadus (KMSS). Kaubanduslikuks meresõiduks loetakse nimetatud seaduse

tähenduses tegevust, mis on seotud laevade kasutamisega lasti-, reisijate-, pagasi- ja postiveoks ja

teistel õiguspärastel eesmärkidel. Kaubanduslikul meresõidul vedaja hoolsuse, vedaja vastutuse

kauba kaotsimineku või kahjustumise eest, vedaja vabanemise vastutusest jms regulatsioon tuleneb

kaubandusliku meresõidu seadusest. Kolleegiumi arvates tuleb mereveo ekspedeerija vastutusele

kohaldada VÕS § 861 lg-s 1 nimetatud VÕS-i sätete asemel kaubandusliku meresõidu seaduse

sätteid, mis reguleerivad vedaja vastutust.

30. Asja uuel läbivaatamisel tuleb, arvestades seda, et tegemist oli veoga merel, poolte kõiki väiteid

hinnata kohaldamisele kuuluvate õigusnormide seisukohalt. Mis puudutab kostja väidet, et hageja

pole tõendanud kahju tekkimist, siis selles osas peab kolleegium vajalikuks märkida, et kahju

hüvitamise nõude ulatust reguleeriv KMSS § 29 annab kaubaveolepingu sõlminud isikule kauba

väärtuse hüvitamise nõude sõltumata sellest, kas tal jäi kauba tellijalt tasu saamata.

31. Õige on kassaatorite väide, et ringkonnakohus jättis analüüsimata nn Haagi-Visby reeglite mõju.

Sellega rikkus ringkonnakohus TsMS § 330 lg-s 6 sätestatud kohustust vastata apellatsioonkaebuse

kõikidele põhjendustele.

Kostja viitab kassatsioonkaebuses pooltevahelise konossemendi p-le 2(a), millest tulenevalt on

Haagi-Visby reeglite kohaldamine käesoleval juhul kohustuslik. TsMS § 91 kohaselt peab kumbki

pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega peavad kostja ja

kolmas isik vaidluse korral tõendama Haagi-Visby reeglite sisu. TsMS § 90 kohaselt on tõendiks

tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses

sätestatud korras teeb kindlaks poolte või teiste protsessiosaliste nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad

asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud.

Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et Haagi-Visby reeglite kohaldamisel peab arvestama KMSS §-

ga 37, mille kohaselt ei või lepingupooled seaduses sätestatud vedaja vastutust kokkuleppeliselt

leevendada.

32. Poolte taotlused kassatsiooniastmes kantud õigusabikulude (AS Eesti Mereagentuur kulud 18 643

krooni ja 5 senti ning AS Sanwood kulud 3540 krooni) hüvitamiseks lahendatakse asja uuel

läbivaatamisel vastavalt asja sisulise lahendi tulemusele.

A. Kull, V. Kõve, T. Tampuu