3-2-3-9-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-3-9-05

Otsuse kuupäev

Tartu, 8. juuni 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja A. Kull, liikmed V. Kõve ja J. Luik

Kohtuasi

Aigi Märtini ja Kalvi Märtini avaldus sünniaktis sünnikoha

kande muutmiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Viljandi Maakohtu 3. detsembri 2004. a otsus asjas nr 2-555-03

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Viljandi Maavalitsuse avaldus kohtuvigade parandamiseks

Asja läbivaatamise kuupäev

23. mai 2005. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Viljandi Maakohtu 3. detsembri 2004. a otsus ja

saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada.

3. Tagastada Viljandi Maavalitsusele 3. veebruaril 2005. a

tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aigi Märtin ja Kalvi Märtin esitasid 3. detsembril 2003. a Viljandi Maakohtule avalduse lapse

sünnikoha kande muutmiseks sünniaktis. Avaldajate tütar Kadri Märtin sündis x. xxxxxxxxxx xxxx. a

xxxxxx. Avaldajate elukohaks lapse sünniajal oli passi sissekirjutuse järgi Kolga-Jaani külanõukogu,

kuhu nad läksid lapse sündi registreerima sooviga, et lapse sünnikohaks märgitaks Tartu linn. Kolga-

Jaani RSN Täitevkomitee esindaja ei selgitanud ega andnud võimalust, et avaldajad saaksid lapse

sünni registreerida lapse sünnikoha järgi. 1989. aastal registreeriti sünde vastavalt Eesti NSV abielu-

ja perekonnakoodeksi (APEK) §-le 173, mis sätestas, et sünd registreeritakse perekonnaseisuorganis

lapse sünnikoha või ühe vanema elukoha järgi. 30. detsembri 1986. a perekonnaseisuaktide

registreerimise eeskirjade punkti 13 kohaselt, kui lapse sünd registreeriti vanemate või ühe vanema

elukoha, mitte aga lapse tegeliku sünnikoha järgi, märgiti sünniakti lapse sünnikohana vanemate

(vanema) alaline elukoht, s.t sünni registreerimise koht.

Perekonnaseaduse (PkS) § 110 järgi parandab perekonnaseisuasutus perekonnaseisuakti kandes vigu

ja teeb selles muudatusi, kui selleks on küllaldane alus ja huvitatud isikute vahel ei ole vaidlust.

Perekonnaseisuakti võib muuta ja parandada perekonnaseaduses sätestatud juhtudel kohtu või

perekonnaseisuasutuse otsuse alusel, millega parandatakse või muudetakse perekonnaseisuakti

kannet. Kui perekonnaseisuasutus keeldub kande parandamisest või muutmisest, samuti vaidluse

korral asjast huvitatud isikute vahel, otsustab kande parandamise või muutmise kohus huvitatud isiku

avalduse alusel. Vabariigi Valitsuse 19. augusti 1997. a määrusega nr 159 kinnitatud

perekonnaseisuaktide koostamise, muutmise, parandamise, taastamise ja tühistamise ning

perekonnaseisutunnistuse väljaandmise korra p 91 alapunkti 6 järgi tehakse perekonnaseisuakti

kannetes muudatusi, kui perekonnaseisuakti ebaõigsus on tuvastatud kohtu korras.

2. Viljandi Maakohtu 3. detsembri 2004. a otsusega avaldus rahuldati ja muudeti Kadri Märtini

sünniakti sünnikoha osas. Kadri Märtini sünnikohana otsustati Kolga-Jaani küla asemel sünniakti

kanda Tartu linn. Perekonnaseaduse § 110 lg 1 kohaselt parandab perekonnaseisuasutus kandes vigu

ja teeb selles muudatusi, kui selleks on küllaldane alus ja huvitatud isikute vahel ei ole vaidlust. Sama

paragrahvi lõike 11 kohaselt võib perekonnaseisuakti muuta ja parandada perekonnaseaduses

sätestatud juhtudel kohtu või perekonnaseisuasutuse otsuse alusel, millega parandatakse või

muudetakse perekonnaseisuakti kannet, ja lõike 2 kohaselt, kui perekonnaseisuamet keeldub kande

parandamisest või muutmisest, samuti vaidluse korral asjast huvitatud isikute vahel, otsustab kande

parandamise või muutmise kohus huvitatud isiku avalduse alusel. Eeltoodud sätete alusel leidis

maakohus, et avaldajate avaldus sünnikoha kande muutmiseks sünniaktis on põhjendatud. Avaldajate

esitatud asjaolud on tõesed.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

3. Viljandi Maavalitsus esitas 4. veebruaril 2005. a avalduse kohtuvea parandamiseks. Viljandi

Maavalitsus on seisukohal, et avaldajate lapse sünniakt on koostatud kooskõlas sünniakti koostamise

ajal kehtinud seadusega. Perekonnaseaduse § 130 kohaselt ei ole perekonnaseadusel tagasiulatuvat

jõudu, kui rakendussätetest ei tulene teisiti.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 1 p 4 kohaselt võib riik nõuda kohtuvea

parandamist, kui tal on tulenevalt seadusest avalikes huvides selline õigus. Vabariigi Valitsuse

seaduse § 84 p 1 kohaselt esindab maavanem maakonnas riigi huve. Avalik huvi seisneb selles, et

perekonnaseisuaktid oleksid koostatud kooskõlas perekonnaseisuakti koostamise ajal kehtivate

seaduste ja teiste õigusaktidega.

4. A. Märtin ja K. Märtin vaidlevad Viljandi Maavalitsuse avaldusele vastu. Viljandi Maakohtu otsus

on kooskõlas 1989. aastal kehtinud APEK-iga, samuti kehtiva õigusega. Avaldajad esitasid kohtule

avalduse lapse sünnikoha kande muutmiseks sünniaktis seetõttu, et Kolga-Jaani Küla RSN

Täitevkomitee ei arvestanud avaldajate tahet registreerida laps vastavalt APEK-ile Tartu linnas.

Vastavalt APEK §-le 173 oli võimalik lapse sünd registreerida kas lapse sünnikoha või ühe vanema

elukoha järgi.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Kolleegium leiab, et kohtuvea parandamise avaldus on põhjendatud ja tuleb TsMS § 372 lg 1 p 3

alusel rahuldada. Viljandi Maakohtu 3. detsembri 2004. a otsus tuleb tühistada ja asi saata

maakohtule uueks läbivaatamiseks.

6. Viljandi Maavalitsus esitas avalduse kohtuvigade parandamiseks TsMS § 372 lg 1 p 4 alusel. Selle

sätte kohaselt võib jõustunud kohtuotsuses kohtuvea parandamist nõuda riik või kohalik

omavalitsusüksus, kui seadusest tulenevalt on neil avalikes huvides selline õigus. Kolleegium leiab,

et käesolevas vaidluses ei ole riigile seaduses ette nähtud õigust nõuda kohtuvea parandamist avalikes

huvides TsMS § 372 lg 1 p 4 alusel. Perekonnaseadus riigile sellist õigust ette näinud ei ole.

Kolleegium käsitab Viljandi Maavalitsuse kohtuvea parandamise avaldust kui TsMS § 372 lg 1 p 3

alusel esitatut.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 372 lg 1 p 3 kohaselt võib kohtuvea parandamist jõustunud

otsuses nõuda isik, keda hagita menetluses asjasse ei kaasatud, kuid kelle õigusi ja kohustusi

kohtuotsus puudutab. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 247 lg 1 sätestab hagita asjade loetelu.

Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt vaatab kohus hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on

antud kohtu pädevusse ja mis vaadatakse läbi hagita menetluses. Kolleegium leiab, et avaldus

sünnikoha kande muutmiseks sünniaktis vaadatakse läbi hagita menetluses. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 249 lg 2 esimese lause kohaselt vaatab kohus avalduse hagita asjas läbi kohtuistungil

avaldaja ja huvitatud isiku osavõtul. Sama lõike teise lause kohaselt kaasab kohus kõik asjast

huvitatud isikud ka juhul, kui avaldaja ei ole nende kaasamist taotlenud. Nimetatud nõue tuleneb

hagita menetluse iseloomust - kohtul on TsMS § 249 lg 3 järgi kohustus kontrollida ka avaldusele

vastuväidete puudumise korral avalduse seadusele vastavust ja tõendatust.

8. Kolleegium on seisukohal, et selles vaidluses on riik huvitatud isik, kes tuleb hagita menetluses

kaasata avalduse läbivaatamisele, milles taotletakse lapse sünnikoha kande muutmist sünniaktis.

Perekonnaseaduse § 110 lg 2 kohaselt, kui perekonnaseisuasutus keeldub kande parandamisest või

muutmisest, otsustab kande parandamise või muutmise kohus huvitatud isiku avalduse alusel.

Perekonnaseisuasutuseks, kes teeb kande või saab kande tegemisest keelduda, on valla- ja

linnavalitsus, maavalitsus, Eesti välisesindus ja Siseministeerium (PkS § 108). Kuivõrd

perekonnaseisuasutus peab perekonnaseisuakti kannet parandama või muutma kohtuotsuse alusel, on

tal õigustatud huvi, osalemaks hagita menetluses, milles kohus teeb otsuse lapse sünnikoha kande

muutmise avalduses. Kolleegium märgib, et vaidlus lapse sünnikoha üle ei ole dispositiivne vaidlus,

sest lapse sünnikoha üle otsustamisel ei saa osaleda üksnes avaldajad, kes soovivad lapse sünnikoha

kannet sünniaktis muuta. Sellesse menetlusse tuleb kaasata riik kui asjast huvitatud isik, kes peab

kohtuotsusega parandatud või muudetud kande sünniaktis tegema. Samuti leiab kolleegium, et lapse

sünniaktis sünnikoha kande muutmise menetlusse tuleb TsMS § 249 lg 2 teise lause alusel kaasata ka

laps, kelle sünnikoha kande muutmist taotletakse, ja ta tuleb PkS § 58 kohaselt kohtuistungil ära

kuulata.

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 373 lg 1 kohaselt tuleb kohtuvea parandamiseks tasuda TsMS

§-s 56 sätestatud kautsjon. Kolleegium juhib avaldaja tähelepanu asjaolule, et TsMS § 57 lg 4 alusel

on kautsjoni tasumisest vabastatud riik ja kohalik omavalitsusüksus. Kuigi TsMS 48. peatükk ei tee

viidet nimetatud sättele, on riik ja kohalik omavalitsusüksus vabastatud kautsjoni tasumisest ka

kohtuvea parandamise avalduse esitamisel. Seega tagastab kolleegium ekslikult tasutud kautsjoni

Viljandi Maavalitsusele.

A. Kull, V. Kõve, J. Luik