3-2-3-8-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-3-8-05

Otsuse kuupäev

Tartu, 8. juuni 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja A. Kull, liikmed L. Laarmaa ja T. Tampuu

Kohtuasi

xxxxxxxxx xxxxxx avaldus xxxxxxx xxxxxxxx eestkostja

määramiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu 23. mai 2003. a otsus tsiviilasjas nr 2/4/29-

7277/02

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

xxxxxxx xxxxxx avaldus kohtuvigade parandamiseks

Asja läbivaatamise kuupäev

30. mai 2005. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 23. mai 2003. a otsus ja saata

asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada.

3. Tagastada MTÜ-le Eesti Patsientide Esindusühing x. xxxxxx

kohtuvigade parandamise avalduselt 8. märtsil 2005. a

tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 16. septembril 2002. a esitas xxxxxxxxx xxxxx Tallinna Linnakohtule avalduse määrata ennast

oma ema xxxxxxx xxxxx eestkostjaks ja piirata tema teovõimet.

Avalduse ja selle 10. oktoobri 2002. a täienduste kohaselt on x. xxxxxxxx määratud 16. juunil 1975. a

VEK otsusega invaliidsuse II grupp. Ta ei saa aru oma tegudest ning vajab pidevat järelevalvet. Oma

korteri on ta muutnud elamiskõlbmatuks. Eestkostjana oleks avalduse esitajal võimalik ema eest

hoolitseda ning tagada elamispinna säilimine.

2. Tallinna linn toetas Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kaudu

avaldust.

3. Tallinna Linnakohtu 23. mai 2003. a otsusega seati x. xxxxxx üle eestkoste, eestkostjaks määrati

x. xxxxx. Otsuse kohaselt on avaldus põhjendatud. Eksperdiarvamuse kohaselt põeb x. xxxxx

paranoidset skisofreeniat, mistõttu ta ei ole suuteline kestvalt oma tegude tähendusest aru saama ega

neid juhtima. Oma psüühilise seisundi tõttu ei ole x. xxxxx võimeline osalema kohtuistungil.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 3 kohaselt, kui isikule, kes vaimuhaiguse,

nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid

juhtida, on määratud eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas 9. märtsil 2005. a kohtuvea parandamise avalduse xxxxxxx

xxxxx. Avaldaja palub tühistada Tallinna Linnakohtu otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samale kohtule.

Avalduse kohaselt ei kaasatud avaldajat protsessi, millega rikuti TsMS § 249 lg-t 2. Kohus rikkus

TsMS § 249 lg-t 3, mille kohaselt on kohtul kohustus aktiivselt protsessis osaleda. Kohtul oli

kohustus kontrollida, kas avaldus vastas seadusele ja oli tõendatud. Rikutud on TsMS § 259 lg-t 2,

mis sätestab, et eestkostja määramise avalduse vaatab kohus läbi avaldaja ja eestkosteasutuse

osavõtul. Eestkosteasutus istungile ei ilmunud. Kohus rikkus TsMS § 257 lg-t 1. Avaldusest ei nähtu,

kuidas puudutab eestkostja määramine avaldaja huve.

5. Vastustes avaldusele nõustub x. xxxxx avaldusega osaliselt ning leiab, et avaldus tuleb advokaadi

osavõtul uuesti linnakohtus läbi vaadata.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et kohtuvea parandamise avaldus on põhjendatud ja tuleb TsMS § 372 p 3 alusel

rahuldada. Tallinna Linnakohtu 23. mai 2003. a otsus tuleb tühistada ja asi saata linnakohtule uueks

läbivaatamiseks.

7. Õige on avalduse väide, et linnakohus jättis aluseta x. xxxxxu huvitatud isikuna asja kaasamata.

Toimikust ei nähtu, et x. xxxxxxxx või tema esindajale oleks saadetud x. xxxxxx avaldus.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 249 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse

sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 2. lõike

kohaselt vaatab kohus avalduse hagita asjas läbi kohtuistungil avaldaja ja huvitatud isiku osavõtul.

Kohus peab kaasama kõik asjast huvitatud isikud ka juhul, kui avaldaja ei ole nende kaasamist

taotlenud. Kolleegium leiab, et isik, kellele taotletakse eestkostja määramist, on asjast huvitatud isik

ning ta tuleb kaasata asja läbivaatamisse. Seadusest ei tulene, et sellele isikule ei tule teatada tema

kohta esitatud avaldusest.

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 259 kohaselt kutsutakse piiratud teovõimega isik

kohtuistungile, kui tema vaimne seisund seda võimaldab. Kohus peab TsMS § 258 lg 1 alusel

kohtupsühhiaatriaekspertiisi määramise korral esitama eksperdile muu hulgas küsimuse, kas isik,

kelle suhtes määrati ekspertiis, on võimeline kohtuistungil osalema. Kindlasti ei tohi kohus jätta

isikut ära kuulamata sel juhtumil, kui ekspert on arvamusel, et isik ei ole võimeline kestvalt oma

tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima, kuid isiku võime kohta osaleda istungil ei ole ta

arvamust avaldanud. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kohus on eksperdile selle küsimuse

esitanud ja eksperdi arvamuse kohaselt ei ole x. xxxxx vaimse seisundi tõttu võimeline osa võtma

kohtuistungist. Iseenesest asjaolu, et ekspert on andnud arvamuse, et isik, kelle suhtes eestkostja

määramist taotletakse, ei ole võimeline kohtuistungil osalema, ei tähenda veel seda, et kohus ei pea

nimetatud isikut asjasse kaasama. Eksperdiarvamus on tõendiks TsMS § 90 lg 2 kohaselt. TsMS § 95

järgi ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Menetluses, mille juriidiliseks

tagajärjeks on isikuõiguste piiramine, peab kohus tegema täiendavaid toiminguid, et saavutada isiku

istungile kutsumise või kutsumata jätmise osas veendumuse maksimaalse võimaliku astme.

Võimaluse korral võib kohus isiku võime kohtuistungil osaleda välja selgitada, kohtudes isikuga

eksperdi juuresolekul.

10. Samuti märgib kolleegium, et TsMS §-st 259 tulenevad kõrgendatud nõuded kohtu tegevuse

suhtes. Kohtul on nende nõuete täitmiseks mitmeid võimalusi. Kohtul on võimalik TsMS § 83 lg 3

analoogia alusel määrata isikule esindaja, eeldades, et vastasel korral võivad jääda tema huvid

kaitseta. Esindaja määratakse ainult juhul, kui isik ise ei ole endale esindajat määranud. Kui isik on

maksejõuetu, tuleb talle esindaja sama sätte kohaselt määrata riigi kulul.

11. Samasugustele seisukohtadele on Riigikohtu tsiviilkolleegium asunud nt ka 13. novembri 2003. a

otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-5-03 (RT III 2003, 35, 362), 30. oktoobri 2003. a otsuses tsiviilasjas nr 3-

2-3-3-03 (RT III 2003, 33, 346), 16. novembri 2004. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-2-04 (RT III 2004,

33, 348), 14. detsembri 2004. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-3-04 (RT III 2005, 2, 10), 2. veebruari

2005. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-1-05 (RT III 2005, 5, 49) ja 6. aprilli 2005. a otsuses tsiviilasjas

nr 3-2-3-3-05 (RT III 2005, 12, 126).

12. Kolleegium leiab, et kohtuvea parandamise avalduse rahuldamiseks ei anna alust see, et

eestkosteasutuse esindaja ei ilmunud kohtuistungile. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 249 lg 1

kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse

kohta sätestatud erisusi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 74 lg 1 kohaselt võib kohus poolt või

tema seaduslikku esindajat kohustada ilmuma kohtuistungile, eelistungile või mõne protsessitoimingu

juurde, kui seda on vaja asja lahendamiseks. Hagita menetluse eripäraks tuleb selle sätte korral

lugeda seda, et hagita menetluses ei ole pooli, vaid avaldaja ja muud asjast huvitatud isikud (TsMS

§ 66 lg 1 p 2). Seega võib kohus TsMS § 259, § 249 lg-t 1 ja § 74 lg-t 1 koostoimes kohaldades

kohustada eestkosteasutust (kui ta ei ole ise avalduse esitaja) ilmuma kohtusse juhul, kui seda on vaja

asja lahendamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 258 lg 3 teise lause kohaselt on oluline, et

eestkosteasutus annaks asjas arvamuse vähemalt selle kohta, keda määrata eestkostjaks. Käesoleval

juhul on eestkosteasutus andnud oma arvamuse asja kohta kirjalikult (linnakohtu toimiku

lehekülg 34) ning kohus on pidanud seda piisavaks.

13. Kolleegium juhib õiguse ühetaolise kohaldamise huvides kohtu tähelepanu asjaolule, et

perekonnaseaduse § 95 lg 3 ja TsMS § 249 lg 1 ning § 227 järgi peab kohus otsuses põhjendama ka

seda, kas avalduses näidatud isik sobib eestkostjaks.

14. Kolleegium ei pea vajalikuks otsuses käsitleda avaldaja väiteid, mis ei ole seaduse kohaselt

kohtuvigade parandamise avalduse esitamise aluseks.

A. Kull, L. Laarmaa, T. Tampuu