Legislator Case Law & Legislation
3-3-1-31-05 ECLI:EE:RK:2005:3.3.1.31.05.233 AI generated

3-3-1-31-05 · Riigikohus

Case Number 3-3-1-31-05
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtumäärus

Legislator summary

AI generated

AS Pomes Feeds esitas 22. märtsil 2004 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Pärnu Halduskohtule 27. veebruari 2004. a otsuse peale haldusasjas nr 3-172/2003. Apellant palus

Legislator headnote

AI generated

3-3-1-31-05 · Riigikohus: AS Pomes Feeds esitas 22. märtsil 2004 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Pärnu Halduskohtule 27. veebruari 2004. a otsuse peale haldusasjas nr 3-172/2003. Apellant palus

Keywords

AI generated
unfit notwithstanding health condition lack of standing of association right of necessary way lack of entitlement reasonableness deficiency of pledge
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-31-05

Määruse kuupäev

7. juuni 2005

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

AS Pomes Feeds kaebus Sauga Vallavalitsuse 12. novembri

2002. a kasutusloa nr 49/02 osalise õigusvastasuse

kindlakstegemiseks, vallavalitsuse kohustamiseks 19. septembri

2003. a vaide läbivaatamiseks ja Sauga Vallavalitsuse

27. oktoobri 2003. a korralduse nr 196 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 15. märtsi 2005. a

määrus haldusasjas nr 2-3/130/05

Menetluse alus Riigikohtus

AS Pomes Feeds erikaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada AS Pomes Feeds erikaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 15. märtsi 2005. a määrus haldusasjas

nr 2-3/130/05.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Pomes Feeds esitas 22. märtsil 2004 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Pärnu

Halduskohtule 27. veebruari 2004. a otsuse peale haldusasjas nr 3-172/2003. Apellant palus

korraldada kohtuistungi ja soovis sellest osa võtta.

2. AS Pomes Feeds sai 2. detsembril 2004 kätte kutse 10. märtsi 2005. a kohtuistungile. Apellant

teatas 9. märtsil 2005 faksiga ringkonnakohtule, et tema õigusabileping esindajaga on hetkel

lõppenud ning juhatuse liige on tõsiselt haige ega saa istungist osa võtta. Samas soovis kaebuse

esitaja olla asja arutamise juures ja palus seetõttu apellatsioonkaebuse arutamise edasi lükata.

Apellant lisas taotlusele OÜ Pärnu Perearstid tõendi selle kohta, et ambulatoorsel vastuvõtul

tuvastatud tõsise haigusseisundi tõttu ei ole seaduslikul esindajal võimalik osaleda 10. märtsil 2005

kohtuistungil.

3. Vastustaja Sauga Vallavalitsus palus 10. märtsi 2005. a elektronkirjas jätta apellatsioonkaebuse läbi

vaatamata. Äriühingu varasem lepinguline esindaja selgitas kohtule telefoni teel, et tema ja apellandi

vaheline õigusabileping hõlmas üksnes esindust esimese astme kohtus ja apellatsioonkaebuse

koostamist. Kuna kaebus olulises osas rahuldati, pidas apellant tõenäoliselt võimalikuks

ringkonnakohtu istungil osalemist seadusliku esindaja kaudu.

4. Ringkonnakohtu 10. märtsi 2005. a istungile protsessiosalised ei ilmunud.

5. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium jättis 15. märtsi 2005. a määrusega rahuldamata

AS Pomes Feeds taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks ning apellatsioonkaebuse läbi vaatamata.

Kohus leidis, et apellandi esitatud perearsti tõend vastab sotsiaalministri 22. juuni 2004. a määruse

nr 85 nõuetele ning kord ei näe ette arsti järelduse põhjendamise kohustust. Samas ei ole arsti tõendil

ette kindlaks määratud jõudu. Ministri määrusega ei ole võimalik muuta HKMS § 16 lg-tes 2 ja 3

sätestatut. Lõpliku hinnangu istungile ilmumise võimatusele peab andma kohus. Kuna apellandi

esindaja haiguse kohta ei olnud mõistliku aja jooksul võimalik koguda täiendavaid andmeid, ei olnud

ringkonnakohtul võimalik veenduda arsti järelduse põhjendatuses.

Haigust loetakse vastavalt TsMS § 206 lg-le 1 kohtuistungile ilmumise seaduslikuks takistuseks, kuid

äriühingu seadusliku esindaja haigestumisel tuleb täiendavalt selgitada, kas takistatud oli ka

äriühingu teiste võimalike esindajate kohtusse ilmumine. Äriühing peab püüdma tagada sujuva

asjaajamise, sh enda tõhusa esindamise kohtumenetluses nõnda, et seda ei kahjustaks juhatuse liikme

ootamatu haigestumine. Kui juhatuse liikmel ei ole võimalik ise kohtusse ilmuda, peab ta püüdma

saata kohtusse volitatud esindaja (nt teise juhatuse liikme, äriühingu töötaja, advokaadi). Seega ei

pruugi juhatuse liikme haigus iseenesest olla äriühingu kohtusse ilmumata jätmisel mõjuvaks

põhjuseks. Volitatud esindaja leidmine ei pruugi ootamatu haiguse korral olla võimalik, kui

äriühingul puudus varasemas menetluses esindaja. Käesoleval juhul oli apellandil esindaja nii

halduskohtus kui ka apellatsioonkaebuse esitamise ajal. Ringkonnakohtul ei õnnestunud saada

veenvat selgitust, miks ei lepitud asjaga kursis oleva isikuga apellandi esindamist kokku pärast

seadusliku esindaja haigestumist. Apellant märkis, et õigusabileping on hetkel lõppenud, mis

ringkonnakohtu arvates osundab asjaolule, et õigusabilepingu puudumine on ilmselt mööduv olukord

ja kinnitab vastustaja kahtlust, et kohtuistungi edasilükkamise taotluse põhjendused on otsitud.

6. AS Pomes Feeds taotluse alusel uuendas ringkonnakohus 11. aprilli 2005. a määrusega haldusasjas

nr 2-3/130/05 menetluse HKMS § 46 lg 2 alusel. Kohus leidis, et apellandi poolt täiendavalt esitatud

asjaolud kinnitavad, et tema esindajal ei olnud võimalik ilmuda kohtuistungile ning kohtul on

täiendavatele andmetele tuginedes võimalik veenduda arsti järelduse põhjendatuses. Samuti ei ole

põhjust kahelda apellandi selgitustes selle suhtes, miks ei olnud kohtuistungil võimalik osaleda

varasemal volitatud esindajal ja miks õigusabileping on lõppenud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

7. AS Pomes Feeds esitas Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 15. märtsi 2005. a määruse

peale erikaebuse Riigikohtule, milles palus määruse tühistada ja saata asi edasiseks menetlemiseks

Tallinna Ringkonnakohtule. Erikaebuse esitaja leiab, et ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et

arstitõendi kohta käivad HKMS § 16 sätted. HKMS §-s 16 sisalduv regulatsioon on ette nähtud

haldusasja sisu puudutavate tõendite staatusele. Kui kohus leidis, et ajapuudusel ei ole tal võimalik

kontrollida arsti järeldusi, siis ei ole see aluseks nende põhjendatuses kahtlemiseks.

Ringkonnakohus ei tuvastanud taotluse lahendamisel, kas apellandil oli võimalik koheselt leida uus

esindaja. AS-l Pomes Feeds on ainult üks juhatuse liige ning äriühingu töötajatel puuduvad

esindamiseks vajalikud õigusalased teadmised. Ühe päevaga advokaati leida ei ole võimalik. Senises

menetluses apellanti esindanud isiku volitused lõppesid 16. septembril 2004. Kohtukutse saamisel ei

pidanud apellant vajalikuks esindajat uuesti palgata, kuigi ei välistanud võimalust kasutada varasema

lepingulise esindaja abi ka tulevikus kas käesolevas või mõnes teises asjas menetlusdokumentide

koostamiseks.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et erikaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

9. HKMS § 16 lg 3 näeb ette, et ühelgi tõendil ei ole halduskohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu

ning kohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses. Sisult sama näevad ette ka

TsMS § 95 lg-d 1 ja 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 95 lg 3 kohaselt võib seadusega sätestada,

et teatud tõendi õigsust eeldatakse.

Kutse peale õigeaegselt kohtusse ilmumata jätmist või muu menetluses kohustusliku toimingu

tegemata jätmist õigustavaks seaduslikuks takistuseks on TsMS § 206 lg 1 kohaselt isiku enda

haigestumine või lähedase isiku ootamatu raske haigus, mis ei võimalda nimetatud toiminguid teha.

Protsessiosalise taotlusel võib kohus lugeda seaduslikuks takistuseks ka muu põhjuse (TsMS § 206

lg 2). TsMS § 206 lg 3 kohaselt esitab isik enda või lähedase haiguse kui seadusliku takistuse

esinemise kohta vastava tõendi, mille vormi ja väljaandmise korra kehtestab sotsiaalminister.

10. Sotsiaalministri 22. juuni 2004. a määruse nr 85 "Menetlustoimingule väljakutsutud isiku enda

haigestumise või lähedase isiku ootamatu raske haiguse kohta vormistatava tõendi vorm ja

väljaandmise kord" (Kord) § 2 lg 1 kohaselt antakse tõend välja juhul, kui terviseseisundist tingitud

põhjendatud takistus ei võimalda väljakutsutud isikul ilmuda kutses esitatud tähtajaks

menetlustoimingule. Korra § 4 sätestab tõendile kantavad andmed. Kord ei näe ette tõendi väljaandja

(§ 2 lg 2) järelduse põhjendamist. Korra § 4 lg 9 kohaselt tehakse tõendile üksnes kanne, millega arst

kinnitab, et tõend antakse välja esitamiseks kohtule tõendamaks takistuse olemasolu, mille tõttu isik

ei saa ilmuda menetlustoimingule kutsel märgitud tähtajaks. Tõendi kontrollimise korra näeb ette

sama määruse § 5, mille kohaselt põhjendatud kahtluse korral tõendi vastavuse osas tegelikkusele

esitatakse sellekohane järelepärimine Tervishoiuametile või maavanemale, kes teostavad järelevalvet

tervishoiuteenuse osutaja üle.

11. Käesolevas asjas leidis ringkonnakohus, et kuigi esitatud tõend vastab Korra nõuetele ning Kord

ei näe ette tõendi põhjendamist, on kohtul vajalik veenduda perearsti järelduse õigsuses ning esitada

selgituste saamiseks arstile järelepärimine.

Riigikohtu halduskolleegium ringkonnakohtu selle seisukohaga ei nõustu. Arsti järelduse õigsuse

kontrollimiseks näeb Korra § 5 ette spetsiifilise regulatsiooni, mis annab kohtule võimaluse esitada

tõendi tegelikkusele vastavuse kohta järelepärimine Tervishoiuametile või maavanemale. Kolleegium

leiab, et kui ringkonnakohtul tekib põhjendatud kahtlus, et esitatud tõend ei vasta tegelikkusele, tuleb

kohtul rakendada Korra §-s 5 sätestatud tõendi kontrollimise mehhanismi, mitte kohtunõude vormis

nõuda arstilt tema järelduse põhjendamist.

12. Enne 1. juulit 2004 kehtinud sotsiaalministri 12. detsembri 2003. a määruse nr 136

"Menetlustoimingule väljakutsutud isiku enda haigestumise või lähedase isiku ootamatu raske

haiguse kohta vormistatava tõendi vorm ja väljaandmise kord" § 4 lg 9 teises lauses sisaldus arsti

kohustus esitada tõendis võimalikult täpne ja põhistatud kirjeldus isiku enda või tema lähedase

terviseseisundi kohta, samuti takistuse iseloomu kohta, mis välistab kutsutud isikul kutsel märgitud

ajaks menetlustoimingule ilmumise. Kehtiv Kord seevastu tõendi põhjendamist ette ei näe. Sellest

tulenevalt ei ole käesolevas asjas rakendatavad ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. septembri 2004. a

määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-95-04 arstitõendi osas väljendatud seisukohad.

13. Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et Korra nõuetele vastava arstitõendi õigsust tuleb

eeldada ning kui kohtule esitatud või kohtu kogutud muud tõendid tekitavad põhjendatud kahtluse

arsti järelduse usaldusväärsuses, tuleb arstitõendi tegelikkusele vastavust kontrollida Korras

ettenähtud viisil. Arstitõendi kõrvalejätmine menetlustoimingu edasilükkamise taotluse lahendamisel

on kolleegiumi arvates põhjendatud üksnes juhul, kui Korra § 5 alusel läbiviidud kontrolli

tulemusena on tuvastatud arstitõendi tegelikkusele mittevastavus.

14. Käesolevas asjas ei põhjendanud ringkonnakohus teiste asjas kogutud tõenditega, miks tuleb jätta

arvestamata arsti tõend menetlustoimingule ilmumata jätmise seadusliku takistuse olemasolu kohta,

ega kasutanud tõendi kontrollimiseks Korra §-s 5 ettenähtud võimalust. Ringkonnakohus viitas

üksnes arsti järelduse sisuliseks kontrollimiseks täiendavate andmete mõistliku aja jooksul kogumise

võimatusele. Seetõttu rahuldab Riigikohtu halduskolleegium AS Pomes Feeds erikaebuse ja tühistab

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 15. märtsi 2005. a määruse.

Kolleegium peab vajalikuks märkida, et ringkonnakohus rahuldas 11. aprilli 2005. a määrusega AS

Pomes Feeds taotluse apellatsioonimenetluse uuendamiseks. Sellega kõrvaldas ringkonnakohus ise

15. märtsi 2005. a määruse apellandi jaoks kahjulikud tagajärjed ja otsustas haldusasja menetluse

jätkamise. Järelikult puudub Riigikohtu halduskolleegiumil vajadus täiendavalt lahendada haldusasja

ringkonnakohtule edasiseks menetlemiseks saatmise küsimus. See ei mõjuta aga otsustust erikaebuse

põhjendatuse osas.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann