3-3-1-31-05 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedAS Pomes Feeds esitas 22. märtsil 2004 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Pärnu Halduskohtule 27. veebruari 2004. a otsuse peale haldusasjas nr 3-172/2003. Apellant palus
Legislator headnote
AI generated3-3-1-31-05 · Riigikohus: AS Pomes Feeds esitas 22. märtsil 2004 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Pärnu Halduskohtule 27. veebruari 2004. a otsuse peale haldusasjas nr 3-172/2003. Apellant palus
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-3-1-31-05
Määruse kuupäev
7. juuni 2005
Kohtukoosseis
Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann
Kohtuasi
AS Pomes Feeds kaebus Sauga Vallavalitsuse 12. novembri
2002. a kasutusloa nr 49/02 osalise õigusvastasuse
kindlakstegemiseks, vallavalitsuse kohustamiseks 19. septembri
2003. a vaide läbivaatamiseks ja Sauga Vallavalitsuse
27. oktoobri 2003. a korralduse nr 196 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 15. märtsi 2005. a
määrus haldusasjas nr 2-3/130/05
Menetluse alus Riigikohtus
AS Pomes Feeds erikaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada AS Pomes Feeds erikaebus.
Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 15. märtsi 2005. a määrus haldusasjas
nr 2-3/130/05.
Tagastada kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. AS Pomes Feeds esitas 22. märtsil 2004 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Pärnu
Halduskohtule 27. veebruari 2004. a otsuse peale haldusasjas nr 3-172/2003. Apellant palus
korraldada kohtuistungi ja soovis sellest osa võtta.
2. AS Pomes Feeds sai 2. detsembril 2004 kätte kutse 10. märtsi 2005. a kohtuistungile. Apellant
teatas 9. märtsil 2005 faksiga ringkonnakohtule, et tema õigusabileping esindajaga on hetkel
lõppenud ning juhatuse liige on tõsiselt haige ega saa istungist osa võtta. Samas soovis kaebuse
esitaja olla asja arutamise juures ja palus seetõttu apellatsioonkaebuse arutamise edasi lükata.
Apellant lisas taotlusele OÜ Pärnu Perearstid tõendi selle kohta, et ambulatoorsel vastuvõtul
tuvastatud tõsise haigusseisundi tõttu ei ole seaduslikul esindajal võimalik osaleda 10. märtsil 2005
kohtuistungil.
3. Vastustaja Sauga Vallavalitsus palus 10. märtsi 2005. a elektronkirjas jätta apellatsioonkaebuse läbi
vaatamata. Äriühingu varasem lepinguline esindaja selgitas kohtule telefoni teel, et tema ja apellandi
vaheline õigusabileping hõlmas üksnes esindust esimese astme kohtus ja apellatsioonkaebuse
koostamist. Kuna kaebus olulises osas rahuldati, pidas apellant tõenäoliselt võimalikuks
ringkonnakohtu istungil osalemist seadusliku esindaja kaudu.
4. Ringkonnakohtu 10. märtsi 2005. a istungile protsessiosalised ei ilmunud.
5. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium jättis 15. märtsi 2005. a määrusega rahuldamata
AS Pomes Feeds taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks ning apellatsioonkaebuse läbi vaatamata.
Kohus leidis, et apellandi esitatud perearsti tõend vastab sotsiaalministri 22. juuni 2004. a määruse
nr 85 nõuetele ning kord ei näe ette arsti järelduse põhjendamise kohustust. Samas ei ole arsti tõendil
ette kindlaks määratud jõudu. Ministri määrusega ei ole võimalik muuta HKMS § 16 lg-tes 2 ja 3
sätestatut. Lõpliku hinnangu istungile ilmumise võimatusele peab andma kohus. Kuna apellandi
esindaja haiguse kohta ei olnud mõistliku aja jooksul võimalik koguda täiendavaid andmeid, ei olnud
ringkonnakohtul võimalik veenduda arsti järelduse põhjendatuses.
Haigust loetakse vastavalt TsMS § 206 lg-le 1 kohtuistungile ilmumise seaduslikuks takistuseks, kuid
äriühingu seadusliku esindaja haigestumisel tuleb täiendavalt selgitada, kas takistatud oli ka
äriühingu teiste võimalike esindajate kohtusse ilmumine. Äriühing peab püüdma tagada sujuva
asjaajamise, sh enda tõhusa esindamise kohtumenetluses nõnda, et seda ei kahjustaks juhatuse liikme
ootamatu haigestumine. Kui juhatuse liikmel ei ole võimalik ise kohtusse ilmuda, peab ta püüdma
saata kohtusse volitatud esindaja (nt teise juhatuse liikme, äriühingu töötaja, advokaadi). Seega ei
pruugi juhatuse liikme haigus iseenesest olla äriühingu kohtusse ilmumata jätmisel mõjuvaks
põhjuseks. Volitatud esindaja leidmine ei pruugi ootamatu haiguse korral olla võimalik, kui
äriühingul puudus varasemas menetluses esindaja. Käesoleval juhul oli apellandil esindaja nii
halduskohtus kui ka apellatsioonkaebuse esitamise ajal. Ringkonnakohtul ei õnnestunud saada
veenvat selgitust, miks ei lepitud asjaga kursis oleva isikuga apellandi esindamist kokku pärast
seadusliku esindaja haigestumist. Apellant märkis, et õigusabileping on hetkel lõppenud, mis
ringkonnakohtu arvates osundab asjaolule, et õigusabilepingu puudumine on ilmselt mööduv olukord
ja kinnitab vastustaja kahtlust, et kohtuistungi edasilükkamise taotluse põhjendused on otsitud.
6. AS Pomes Feeds taotluse alusel uuendas ringkonnakohus 11. aprilli 2005. a määrusega haldusasjas
nr 2-3/130/05 menetluse HKMS § 46 lg 2 alusel. Kohus leidis, et apellandi poolt täiendavalt esitatud
asjaolud kinnitavad, et tema esindajal ei olnud võimalik ilmuda kohtuistungile ning kohtul on
täiendavatele andmetele tuginedes võimalik veenduda arsti järelduse põhjendatuses. Samuti ei ole
põhjust kahelda apellandi selgitustes selle suhtes, miks ei olnud kohtuistungil võimalik osaleda
varasemal volitatud esindajal ja miks õigusabileping on lõppenud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
7. AS Pomes Feeds esitas Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 15. märtsi 2005. a määruse
peale erikaebuse Riigikohtule, milles palus määruse tühistada ja saata asi edasiseks menetlemiseks
Tallinna Ringkonnakohtule. Erikaebuse esitaja leiab, et ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et
arstitõendi kohta käivad HKMS § 16 sätted. HKMS §-s 16 sisalduv regulatsioon on ette nähtud
haldusasja sisu puudutavate tõendite staatusele. Kui kohus leidis, et ajapuudusel ei ole tal võimalik
kontrollida arsti järeldusi, siis ei ole see aluseks nende põhjendatuses kahtlemiseks.
Ringkonnakohus ei tuvastanud taotluse lahendamisel, kas apellandil oli võimalik koheselt leida uus
esindaja. AS-l Pomes Feeds on ainult üks juhatuse liige ning äriühingu töötajatel puuduvad
esindamiseks vajalikud õigusalased teadmised. Ühe päevaga advokaati leida ei ole võimalik. Senises
menetluses apellanti esindanud isiku volitused lõppesid 16. septembril 2004. Kohtukutse saamisel ei
pidanud apellant vajalikuks esindajat uuesti palgata, kuigi ei välistanud võimalust kasutada varasema
lepingulise esindaja abi ka tulevikus kas käesolevas või mõnes teises asjas menetlusdokumentide
koostamiseks.
RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et erikaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
9. HKMS § 16 lg 3 näeb ette, et ühelgi tõendil ei ole halduskohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu
ning kohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses. Sisult sama näevad ette ka
TsMS § 95 lg-d 1 ja 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 95 lg 3 kohaselt võib seadusega sätestada,
et teatud tõendi õigsust eeldatakse.
Kutse peale õigeaegselt kohtusse ilmumata jätmist või muu menetluses kohustusliku toimingu
tegemata jätmist õigustavaks seaduslikuks takistuseks on TsMS § 206 lg 1 kohaselt isiku enda
haigestumine või lähedase isiku ootamatu raske haigus, mis ei võimalda nimetatud toiminguid teha.
Protsessiosalise taotlusel võib kohus lugeda seaduslikuks takistuseks ka muu põhjuse (TsMS § 206
lg 2). TsMS § 206 lg 3 kohaselt esitab isik enda või lähedase haiguse kui seadusliku takistuse
esinemise kohta vastava tõendi, mille vormi ja väljaandmise korra kehtestab sotsiaalminister.
10. Sotsiaalministri 22. juuni 2004. a määruse nr 85 "Menetlustoimingule väljakutsutud isiku enda
haigestumise või lähedase isiku ootamatu raske haiguse kohta vormistatava tõendi vorm ja
väljaandmise kord" (Kord) § 2 lg 1 kohaselt antakse tõend välja juhul, kui terviseseisundist tingitud
põhjendatud takistus ei võimalda väljakutsutud isikul ilmuda kutses esitatud tähtajaks
menetlustoimingule. Korra § 4 sätestab tõendile kantavad andmed. Kord ei näe ette tõendi väljaandja
(§ 2 lg 2) järelduse põhjendamist. Korra § 4 lg 9 kohaselt tehakse tõendile üksnes kanne, millega arst
kinnitab, et tõend antakse välja esitamiseks kohtule tõendamaks takistuse olemasolu, mille tõttu isik
ei saa ilmuda menetlustoimingule kutsel märgitud tähtajaks. Tõendi kontrollimise korra näeb ette
sama määruse § 5, mille kohaselt põhjendatud kahtluse korral tõendi vastavuse osas tegelikkusele
esitatakse sellekohane järelepärimine Tervishoiuametile või maavanemale, kes teostavad järelevalvet
tervishoiuteenuse osutaja üle.
11. Käesolevas asjas leidis ringkonnakohus, et kuigi esitatud tõend vastab Korra nõuetele ning Kord
ei näe ette tõendi põhjendamist, on kohtul vajalik veenduda perearsti järelduse õigsuses ning esitada
selgituste saamiseks arstile järelepärimine.
Riigikohtu halduskolleegium ringkonnakohtu selle seisukohaga ei nõustu. Arsti järelduse õigsuse
kontrollimiseks näeb Korra § 5 ette spetsiifilise regulatsiooni, mis annab kohtule võimaluse esitada
tõendi tegelikkusele vastavuse kohta järelepärimine Tervishoiuametile või maavanemale. Kolleegium
leiab, et kui ringkonnakohtul tekib põhjendatud kahtlus, et esitatud tõend ei vasta tegelikkusele, tuleb
kohtul rakendada Korra §-s 5 sätestatud tõendi kontrollimise mehhanismi, mitte kohtunõude vormis
nõuda arstilt tema järelduse põhjendamist.
12. Enne 1. juulit 2004 kehtinud sotsiaalministri 12. detsembri 2003. a määruse nr 136
"Menetlustoimingule väljakutsutud isiku enda haigestumise või lähedase isiku ootamatu raske
haiguse kohta vormistatava tõendi vorm ja väljaandmise kord" § 4 lg 9 teises lauses sisaldus arsti
kohustus esitada tõendis võimalikult täpne ja põhistatud kirjeldus isiku enda või tema lähedase
terviseseisundi kohta, samuti takistuse iseloomu kohta, mis välistab kutsutud isikul kutsel märgitud
ajaks menetlustoimingule ilmumise. Kehtiv Kord seevastu tõendi põhjendamist ette ei näe. Sellest
tulenevalt ei ole käesolevas asjas rakendatavad ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. septembri 2004. a
määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-95-04 arstitõendi osas väljendatud seisukohad.
13. Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et Korra nõuetele vastava arstitõendi õigsust tuleb
eeldada ning kui kohtule esitatud või kohtu kogutud muud tõendid tekitavad põhjendatud kahtluse
arsti järelduse usaldusväärsuses, tuleb arstitõendi tegelikkusele vastavust kontrollida Korras
ettenähtud viisil. Arstitõendi kõrvalejätmine menetlustoimingu edasilükkamise taotluse lahendamisel
on kolleegiumi arvates põhjendatud üksnes juhul, kui Korra § 5 alusel läbiviidud kontrolli
tulemusena on tuvastatud arstitõendi tegelikkusele mittevastavus.
14. Käesolevas asjas ei põhjendanud ringkonnakohus teiste asjas kogutud tõenditega, miks tuleb jätta
arvestamata arsti tõend menetlustoimingule ilmumata jätmise seadusliku takistuse olemasolu kohta,
ega kasutanud tõendi kontrollimiseks Korra §-s 5 ettenähtud võimalust. Ringkonnakohus viitas
üksnes arsti järelduse sisuliseks kontrollimiseks täiendavate andmete mõistliku aja jooksul kogumise
võimatusele. Seetõttu rahuldab Riigikohtu halduskolleegium AS Pomes Feeds erikaebuse ja tühistab
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 15. märtsi 2005. a määruse.
Kolleegium peab vajalikuks märkida, et ringkonnakohus rahuldas 11. aprilli 2005. a määrusega AS
Pomes Feeds taotluse apellatsioonimenetluse uuendamiseks. Sellega kõrvaldas ringkonnakohus ise
15. märtsi 2005. a määruse apellandi jaoks kahjulikud tagajärjed ja otsustas haldusasja menetluse
jätkamise. Järelikult puudub Riigikohtu halduskolleegiumil vajadus täiendavalt lahendada haldusasja
ringkonnakohtule edasiseks menetlemiseks saatmise küsimus. See ei mõjuta aga otsustust erikaebuse
põhjendatuse osas.
Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann