3-1-1-56-05 · Riigikohus

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-56-05

Määruse tegemise koht ja

kuupäev

Tartu, 6. juuni 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Eerik Kergandberg ja

Hannes Kiris

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 11. aprilli 2005. a määrus

kriminaalasjas nr 2-1/273/05

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

L. H. avaldus KrMS § 384 lg 2 ja § 344 lg 3 p 2

põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks

Asja läbivaatamise kuupäev

11. mai 2005. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta L. H. määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu 11. aprilli 2005. a määruse peale läbi vaatamata

ja tagastada see L. H-le.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. L. H. esitas 17. veebruaril 2005. a Riigiprokuratuurile kaebuse, milles ta ei nõustunud Põhja

Ringkonnaprokuratuuri 7. veebruari 2005. a teatisega kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta Tallinna

Linnakohtu kohtuniku Imbi Sidoki suhtes tsiviilasjas nr 2/23-7617/03 väidetavalt teadvalt ebaseadusliku

kohtuotsuse tegemise osas.

2. Riigiprokuröri Anna Kasesalu 21. märtsi 2005. a määrusega jäeti L. H. kaebus rahuldamata. Määruse

lõpposas selgitati, et sellega mittenõustumisel on kaebuse esitajal õigus esitada KrMS § 208 lg 1 alusel

kaebus ringkonnakohtusse advokaadi vahendusel.

3. L. H. esitas 31. märtsil 2005. a Tallinna Ringkonnakohtule avalduse, milles leidis, et KrMS § 208 lg-s 1

toodud piirang kaebuse esitamise õigusest üksnes advokaadi vahendusel, on vastuolus põhiseadusega.

4. Tuginedes KrMS § 208 lg-le 1 ja § 323 lg 2 p-le 2 jättis Tallinna Ringkonnakohus 11. aprilli 2005. a

määrusega L. H. avalduse läbi vaatamata ja tagastas selle avaldajale. Kuigi L. H. tõstatas oma avalduses

küsimuse kriminaalmenetluse seadustiku sätete vastavusest põhiseadusele, vaidlustamata riigiprokuratuuri

21. märtsi 2005 a määrust sisuliselt, käsitas ringkonnakohus avaldust kaebusena eeltoodu määruse peale.

Kaebus jäi läbi vaatamata KrMS § 208 lg-tes 1 ja 2 toodud nõuetele mittevastavuse tõttu.

Kohus märkis, et kaebuses tõstatatud küsimust on ringkonnakohus PS § 152 lg 1 kohaselt pädev lahendama

üksnes juhul, kui see on tekkinud konkreetse kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamise pinnalt

kannatanu poolt advokaadi vahendusel esitatud kaebuse alusel.

5. L. H. esitas Riigikohtule avalduse, milles ta leiab, et KrMS § 344 lg 3 p 2 on vastuolus PS § 15 ning palub

jätta see konkreetses asjas kohaldamata. Avaldaja palub põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist

ja asja arutamist avaldaja ja kaitsja osavõtuta.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul on L. H. taotlused põhjustanud tema mittenõustumine

ringkonnakohtu 11. aprilli 2005. a määrusega, millega tema avaldus jäeti läbi vaatamata.

Kohtumenetluses toimub kohtumääruse vaidlustamine määruskaebuse menetluses. Kriminaalmenetluse

seadustiku (KrMS) § 384 lg 2 kohaselt on ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise õigus

KrMS § 344 lg-s 3 loetletud isikutel, s.o prokuratuuril, advokaadist kaitsjal ja teistel kohtumenetluse pooltel

advokaadi vahendusel.

7. Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemates lahendites märkinud, et kuigi KrMS § 37 lg-s 1 sätestatu

kohaselt saab kannatanust rääkida vaid kriminaalmenetluse raames, tuleb KrMS § 38 lg 1 p-s 1 ja §-des 207

ja 208 sätestatud kaebeõiguse subjektina lugeda kannatanuks ka sellist kriminaalmenetluse välist isikut, kes

leiab, et kuigi talle on kuriteoga tekitatud kahju, on kriminaalmenetlus põhjendamatult lõpetatud või jäetud

hoopis alustamata. Kuigi kõnealusel kannatanul KrMS § 38 lg 1 p-s 1 ja §-des 207 ning 208 sätestatud

kaebeõiguse subjektina ei ole kõiki KrMS § 38 lg-s 1 toodud kannatanu õigusi, tuleb kaebeõigus tagada talle

täies mahus. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrused kohtuasjades nr 3-1-1-134-04, p 8, RT III 2005, 4,

32; nr 3-1-1-40 p 5; nr 3-1-1-42-05 p 10).

Kuid tagades kannatanuna käsitletavale isikule KrMS §-des 207 ja 208 sätestatud kaebeõigust tuleb

samaaegselt vältimatult arvestada, et kriminaalmenetluse alustamine või selle jätkamine kui kõnealuse

kaebeõiguse realiseerimise tulem kujutab endast samaaegselt ka teise isiku - kuriteos väidetavalt

kahtlustatava mitmete põhiõiguste sedavõrd intensiivset riivet, mida on raske võrrelda mistahes muudes

eluvaldkondades asetleidvate põhiõiguste riivetega. Erinevate isikute põhiõiguste tasakaalustatud kaitse

huvides on riiklikult oluline tagada, et kriminaalmenetlust alustataks ja isikut käsitletaks kuriteos

kahtlustatavana alles pärast väidetava kuriteo tunnuste põhjalikku analüüsi õigusküsimustes pädeva isiku

poolt.

Eesti Vabariigis kehtivas kriminaalmenetluse õiguses puudub erasüüdistuse instituut ja vastavalt KrMS §-le 5

alustatakse ja toimetatakse kriminaalmenetlust Eesti Vabariigi nimel. Seejuures on KrMS § 30 kohaselt

prokuratuur selleks riigiasutuseks, kellele on pandud kohustus vältida isikute alusetut süüdistamist

kuritegude toimepanemises.

Mõistetavalt võib ka prokuratuur eksida kriminaalmenetluse alustamata jätmisel või selle lõpetamisel. End

kannatanuks pidav isik ei pruugi prokuratuuri seisukohaga nõustuda ja sellises olukorras võib ta ise ja

vahetult vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmise või lõpetamise lõppkokkuvõttes

Riigiprokuratuuris (KrMS § 207). Kõnealune kaebus Riigiprokuratuurile on vormivaba. Selle kaebuse

läbivaatamisel on Riigiprokuratuur kohustatud analüüsima kõiki õiguslikke aspekte, ka neid, millele isik pole

osutanud ja koostama põhistatud määruse kaebuse rahuldamise või selle rahuldamata jätmise kohta.

Mõistetavalt ei pruugi end kannatanuks pidav isik nõustuda ka Riigiprokuratuuri põhistatud määrusega,

millega kriminaalmenetluse alustamata jätmine või selle lõpetamine on loetud põhjendatuks. Ka sellises

olukorras, tulenevalt PS §-st 15 ja vastavalt KrMS §-le 208 on talle tagatud kaebeõigus. Kuid püüdes vältida

isiku alusetu kahtlustamisega kaasneda võivaid põhiõiguste riiveid on seadusandja põhjendatult leidnud, et

Riigiprokuratuuri põhistatud määrust saab isik vaidlustada vaid professionaalse juristi - advokaadi vahedusel.

8. Seoses taotlusega algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus märgib Riigikohtu

kriminaalkolleegium, et sellise taotluse esitamine on võimalik kohtuasja lahendamise - käesoleval juhul

kaebemenetluse käigus. Tulenevalt PS §-st 152 ja KrMS § 208 lg-st 1 on kohus pädev seda küsimust

lahendama vaid juhul, kui see on tekkinud kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamisel kannatanu

poolt advokaadi vahendusel esitatud kaebuse alusel.

9. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 388 lg-st 4 ja § 350 lg 2 p-st 2, jätab Riigikohtu

kriminaalkolleegium L. H. kaebuse läbi vaatamata ja tagastab selle, sest kaebuse on esitanud isik, kellel ei

ole selleks õigust.

Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris