Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-61-05 ECLI:EE:RK:2005:3.1.1.61.05.226 AI generated

3-1-1-61-05 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-61-05
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtumäärus

Legislator summary

AI generated

Tallinna Linnakohtu 17. novembri 2004. a otsusega karistati M. B. narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 järgi 25-päevase arestiga. Karistuse kandmise alguseks loeti 18. jaanuar 2005. a. M. B.

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-61-05 · Riigikohus: Tallinna Linnakohtu 17. novembri 2004. a otsusega karistati M. B. narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 järgi 25-päevase arestiga. Karistuse kandmise alguseks loeti 18. jaanuar 2005. a. M. B.

Keywords

AI generated
proper reasons for non-use late objection to debt enforcement disobedience to service regulations hardship grounds unpaid licensing royalties abusive claim by landlord
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-61-05

Määruse tegemise koht ja

kuupäev

1. juuni 2005. a, Tartu

Kohtukoosseis

Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi

Kohtuasi

M. B. väärteoasi narkootiliste ja psühhotroopsete

ainete seaduse § 151 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 20. aprilli 2005. a määrus

asjas nr 2-4/105/05

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M. B., määruskaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

16. mai 2005. a

Istungil osalenud isikud

kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 20. aprilli 2005. a määrus M. B. väärteoasjas narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete seaduse § 151 järgi muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnakohtu 17. novembri 2004. a otsusega karistati M. B. narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

seaduse § 151 järgi 25-päevase arestiga. Karistuse kandmise alguseks loeti 18. jaanuar 2005. a. M. B.

kinnitas otsuse kuulutamise päeval oma allkirjaga, et ei soovi kasutada apellatsiooniõigust.

2. 8. aprillil 2005. a esitas M. B. linnakohtu otsuse peale apellatsiooni.

3. Tallinna Ringkonnakohtu 20. aprilli 2005. a määrusega jäeti apellatsioon väärteomenetluse seadustiku

(VTMS) § 142 lg 2 p-de 1 ja 31 alusel läbi vaatamata.

Määruse põhjenduste kohaselt ei teatanud M. B. VTMS § 137 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul kirjalikult

apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, vaid vastupidi, kinnitas allkirjaga, et loobub apellatsiooniõiguse

kasutamisest (tl. 24). Ka ei esitanud ta apellatsiooni VTMS § 137 lg-s 3 sätestatud 15-päevase tähtaja

jooksul, vaid alles 8. aprillil 2005. a.

Väärteomenetluse seadustiku § 142 lg 2 p 31 kohaselt tuleb apellatsioon jätta määrusega läbi vaatamata, kui

apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ei ole tähtaegselt teatatud. VTMS § 142 lg 2 p 1 kohaselt tuleb jätta

määrusega läbi vaatamata apellatsioon, mis ei ole esitatud tähtaegselt ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole

esitatud või on see jäetud rahuldamata.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 20. aprilli 2005. a määruse peale esitas M. B. määruskaebuse, milles taotleb oma

apellatsiooni läbi vaatamist. M. B. selgitas määruskaebuses, et Tallinna Linnakohtu viie otsusega karistati

teda arestidega 22, 24, 24, 25 ja 25 päeva, kokku seega

120-päevase arestiga, kuigi maksimaalne arest oleks võinud olla 30 päeva. Kuna ta seda ei teadnud, ta

esialgu otsust ei vaidlustanud. Hiljem, saanud teada, et karistusseadustik ei luba rohkem kui 30-päevast

aresti, esitas ta apellatsiooni, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis läbi vaatamata. Määruskaebuse esitaja

palub arvestada, et ta ei ole jurist ega tunne seadust nii täpselt ning seepärast avastas ta hiljem, et talle ei

oleks tohtinud mõista kokku pikemat aresti kui 30 päeva.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Isikul on õigus väärteomenetluses tema kohta tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni korras kaevata

väärteomenetluse seadustikus kehtestatud korras, mida selgitatakse kohtumenetluse pooltele ka kohtuotsuse

kuulutamisel. Väärteomenetluse seadustiku kohaselt on isikul õigus esitada apellatsioonkaebus, kui ta ei ole

apellatsiooniõigusest loobunud (VTMS § 113 lg 4 p 2) ja on seitsme päeva jooksul kohtuotsuse või selle

lõpposa kuulutamisest teatanud kirjalikult soovist kasutada apellatsiooniõigust (VTMS § 137 lg 1).

Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul, alates päevast, mil maa- või linnakohtu otsus oli kohtumenetluse

pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

6. Käesoleval juhul andis M. B. allkirja apellatsiooniõigusest loobumise kohta, ei teatanud tähtaegselt

apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega esitanud tähtaegselt apellatsiooni.

Väärteomenetluse seadustik ei sätesta sõnaselgelt apellatsiooniõigusest loobumist apellatsiooni läbi

vaatamata jätmise alusena, kuid mõiste "apellatsiooniõigusest loobumine" tähendab seda, et isik kaotab

õiguse kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada. Küll sätestavad VTMS § 142 lg 2 p-d 1 ja 31, millele tugines

oma määruses ka Tallinna Ringkonnakohus, et apellatsioon jäetakse läbi vaatamata, kui isik ei ole ettenähtud

korras teatanud soovist kasutada apellatsiooniõigust või esitanud tähtaegselt apellatsiooni.

7. Eelnevast tulenevalt leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et Tallinna Ringkonnakohus on õigesti jätnud

apellatsiooni läbi vaatamata ja tuginedes VTMS § 194 lg-le 3 ja § 174 p-le 1 jätab ringkonnakohtu määruse

apellatsiooni läbivaatamata jätmise kohta muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

Ott Järvesaar, Jüri Ilvest, Lea Kivi