3-2-1-54-05 · Riigikohus

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-54-05

Otsuse kuupäev

Tartu, 1. juuni 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Tampuu

Kohtuasi

Elmar Kruusma ja Rita Kulli hagi AS Flora Kommerts vastu

AS Flora Kommerts nõukogu 13. augusti 2004. a otsuse

tühisuse tunnustamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 24. detsembri 2004. a määrus

tsiviilasjas nr 2-2/1704/04

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS Flora Kommerts, Elmar Kruusma ja Rita Kulli erikaebus.

Asja läbivaatamise kuupäev

9. mai 2005. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 24. detsembri 2004. a määrus

muutmata ja erikaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Elmar Kruusma ja Rita Kull esitasid 13. septembril 2004. a Tallinna Linnakohtule hagi AS Flora

Kommerts vastu viimase nõukogu 13. augusti 2004. a otsuse ja selle otsuse alusel tehtud juhtorganite

toimingute tühisuse tuvastamiseks. Nimetatud otsusega kutsuti tagasi AS-i Flora Kommerts juhatuse

liige Enn Kauts ja nõukogu esimees Elmar Kruusma ning valiti uueks juhatuse liikmeks Oliver

Ennok ning uueks nõukogu esimeheks Peeter-Viktor Jantson. R. Kull on üks AS-i Flora Kommerts

nõukogu liikmetest.

2. E. Kauts esitas AS-i Flora Kommerts nimel hagile vastuse, milles tunnistas hagi.

3. Tallinna Linnakohus rahuldas 19. oktoobri 2004. a tagaseljaotsusega hagi. Tagaseljaotsuse

tegemise aluseks oli see, et kostja võttis hagi omaks ja asjas puudus avalik huvi. Linnakohus tuvastas

tagaseljaotsuse resolutsioonis, et AS-i Flora Kommerts nõukogu 13. augusti 2004. a otsus ja selle

alusel tehtud toimingud on tühised.

4. 10. novembril 2004. a esitasid AS-i Flora Kommerts nõukogu liikmed P.-V. Jantson, Linda Terras

ja Veiko Eslon ning AS-i Flora Kommerts nimel juhatuse liige O. Ennok linnakohtule taotluse kaja

esitamise tähtaja ennistamiseks ja menetluse taastamiseks.

5. Tallinna Linnakohus ennistas 10. novembri 2004. a määrusega kaja esitamise tähtaja ja taastas

menetluse. Linnakohus põhjendas kaja esitamise tähtaja ennistamist sellega, et kaja esitanud ja selle

tähtaja ennistamist taotlenud isikuid ei kaasatud kohtuprotsessi.

6. Hagejad E. Kruusma ja R. Kull ning kostja AS Flora Kommerts (esindaja E. Kauts) esitasid

linnakohtu määruse peale erikaebuse.

Erikaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kaja esitanud isikud kohtumenetluse pooled ning sellest

tulenevalt pole neil õigus kaja esitada ja ning taotleda kaja esitamise tähtaja ennistamist. Ebaõige on

linnakohtu seisukoht, et AS-i Flora Kommerts juhatuse liikmeks on O. Ennok. See, et O. Ennok ei ole

juhatuse liige, on tuvastatud Tallinna Linnakohtu 29. septembri 2004. a jõustunud kohtuotsusega, mis

tehti kandeotsuse tegemise taotluse kohta ja millega tuvastati, et AS-i Flora Kommerts nõukogu

13. augusti 2004. a otsus oli tühine koosoleku kokkukutsumisel seaduse nõuete rikkumise tõttu.

7. AS Flora Kommerts nimel esitas erikaebusele vastuse O. Ennok, kes palus jätta erikaebuse

rahuldamata.

O. Ennok leidis, et linnakohus tegi tagaseljaotsuse AS-i Flora Kommerts seadusliku esindaja

kohalolekuta. Kuna juhatusest tagasi kutsutud E. Kautsil puudus seadusest tulenev volitus esindada

AS-i Flora Kommerts, siis ei ole AS Flora Kommerts esitanud ei erikaebust ega ka vastust hagile.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 järgi on juriidilise isiku organi otsus jõus senikaua,

kuni kohus pole selle otsuse tühisust tuvastanud. P.-V. Jantson, L. Terras ja V. Eslon ei nõustunud

samuti erikaebusega ning palusid jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

8. Tallinna Ringkonnakohtu 24. detsembri 2004. a määrusega jäeti linnakohtu määruse muutmata.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 45 lg-

st 5 tulenevalt poolel õigus esitada erikaebus määruse peale, millega kohus ennistab või jätab

ennistamata protsessitähtaja. See, kas E. Kautsil on õigus AS-i Flora Kommerts nimel erikaebust

esitada, ei oma tähtsust, sest erikaebuse esitasid ka mõlemad hagejad.

Kuna kostja seaduslik esindaja ei olnud hagist ega kohtulahendist teadlik, siis ennistas linnakohus

kaja esitamise tähtaja põhjendatult. See, kas linnakohtul oli TsMS § 168 lg-st 1 tulenevalt alus teha

tagaseljaotsust ja kas tähtaja ennistamise määrus sisaldab ka ebakohaseid põhjendusi, ei oma tähtsust

kaja esitamise tähtaja ennistamise seisukohalt.

Linnakohtu määrust ei võimalda tühistada see, et O. Ennokit ei ole kantud äriregistrisse AS-i Flora

Kommerts juhatuse liikmena. Tallinna Linnakohtu 29. septembri 2004. a kandeotsusest nähtuvalt

jättis registripidaja O. Ennoki AS-i Flora Kommerts juhatuse liikmeks kandmata äriseadustiku (ÄS)

§ 33 lg-st 5 tulenevatel alustel, s.o põhjusel, et avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta

seadusele. Selle otsusega ei tuvastatud AS-i Flora Kommerts nõukogu 13. augusti 2004. a otsuse

tühisust. Ringkonnakohus ei saa erikaebuse läbivaatamisel lahendada tsiviilasja sisulisi küsimusi.

See, kas vaidlustatud nõukogu otsus on tühine või mitte, tuleb lahendada asja sisulisel läbivaatamisel.

Kuna linnakohtule oli teada, et 13. augusti 2004. a nõukogu otsusega kutsuti tagasi juhatuse liige

E. Kauts ja valiti juhatuse liikmeks O. Ennok, siis oli viimane ka isikuks, kellel oli õigus esindada

kostjat kohtumenetluses seadusliku esindajana. Seetõttu ei olnud äriregistri kandest nähtuv teave

juhatuse liikme kohta linnakohtule kohustuslik ning linnakohus pidi kohtudokumentide

kättetoimetamisel sellega arvestama.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Erikaebuses paluvad hagejad E. Kruusma ja R. Kull ning kostja AS Flora Kommerts (esindaja

E. Kauts) tühistada linnakohtu ja ringkonnakohtu määrused ning jätta rahuldamata AS-i Flora

Kommerts juhatuse liikmena tema nimel esineva O. Ennoki ning P.-V. Jantsoni, L. Terrase ja

V. Esloni taotlus kaja esitamise tähtaja ennistamiseks ja menetluse taastamiseks.

10. Erikaebuse põhjenduste kohaselt taastab kohus TsMS § 203 lg 1 järgi menetluse poole taotluse

alusel. Käesolevas menetluses olid hagejateks E. Kruusma ja R. Kull ning kostjaks AS Flora

Kommerts. AS-i Flora Kommerts seadusjärgne esindusõigus tuleb määrata kehtiva äriregistri kande

alusel. ÄS § 34 lg 2 kohaselt kehtib äriregistri kanne kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui

kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Kehtiva äriregistri kande alusel on AS-i Flora

Kommerts juhatajaks E. Kauts. Äriregistri andmetel ei ole O. Ennok kunagi olnud AS-i Flora

Kommerts juhatuse liige. Menetluse taastamise taotluse esitasid O. Ennok, P.-V. Jantson, L. Terras ja

V. Eslon, kes ei olnud selle kohtumenetluse poolteks. Nad pidasid ise ennast isikuteks, kes oleks

tulnud kaasata menetlusse kolmandate isikutena.

11. Ringkonnakohus leidis, et kohus ei saa erikaebuse läbivaatamisel lahendada tsiviilasja sisulisi

küsimusi, andes samas ise sisulise hinnangu AS-i Flora Kommerts nõukogu 13. augusti 2004. a

otsusele, leides, et selle järgi oli O. Ennok isikuks, kellel oli õigus kostjat seadusliku esindajana

kohtumenetluses esindada. See järeldus on vastuolus ÄS § 34 lg-ga 2, sest ka kohut tuleb lugeda

kolmandaks isikuks. Seni on juriidilise isiku esindusõigust kohtupraktikas määratud üksnes kehtiva

äriregistri kande alusel. Leides, et O. Ennok on AS-i Flora Kommerts seaduslik esindaja, väitis kohus

sisuliselt, et E. Kautsi kohta tehtud kanne ei ole õige, kuigi keegi menetlusosalistest sellist nõuet

kohtule ei esitanud.

12. Tallinna Linnakohtu 29. septembri 2004. a otsusega tuvastati asjaolu, et AS-i Flora Kommerts

nõukogu 13. augusti 2004. a koosoleku kokkukutsumisel rikuti seaduse nõudeid, mistõttu ei olnud

nõukogu õigustatud otsuseid vastu võtma ega tegema muudatusi AS-i Flora Kommerts juhatuses, sh

valima juhatuse liikmeks O. Ennokit. Seda oleks pidanud kohus arvestama ka kohtudokumentide

kättetoimetamisel.

13. Ringkonnakohtu tõlgendus, nagu saaks kohus tunnistada enne asja sisulist arutamist äriregistri

kande enda jaoks mittesiduvaks, viib käesolevas asjas ettenägematute tagajärgedeni. Selge ei ole, kes

siis ikkagi võib asjas AS-i Flora Kommerts esindada. Ringkonnakohtu seisukoht, et äriühingu

otsusevõimetu nõukogu poolt vastuvõetud otsused on eelistatud kehtivale äriregistri kandele, võib

viia lõputule seadusevastaste nõukogu otsuste produtseerimisele. Riigikohus on oma otsustes seoses

äriseadustiku tõlgendamisega korduvalt väljendanud seisukohta, et kui aktsiaseltsi organ ei ole üldse

õigustatud otsuseid vastu võtma, on selline otsus tühine ega saa kunagi muutuda kehtivaks.

14. Vastuses erikaebusele leiavad P.-V. Jantson, L. Terras ja V. Eslon ning AS-i Flora Kommerts

nimel vastuse esitanud O. Ennok, et erikaebus tuleks jätta rahuldamata ning ringkonnakohtu määrus

muutmata.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

15. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus on lõppjärelduses õige, kuid vastavalt TsMS § 362

p-le 5 tuleb muuta ringkonnakohtu määrust põhjenduste osas.

16. Ringkonnakohus leidis õigesti, et linnakohus ennistas põhjendatult kaja esitamise tähtaja.

Linnakohus märkis kaja esitamise tähtaja ennistamise ja menetluse taastamise määruses, et selle

määruse peale võib esitada erikaebuse ringkonnakohtule. Kolleegium täpsustab, et määruse peale,

millega menetlus taastatakse kaja alusel, ei näe tsiviilkohtumenetluse seadustik ette erikaebuse

esitamise võimalust. TsMS § 203 lg 6 kohaselt võib erikaebuse esitada määruse peale, millega jäeti

kaja läbi vaatamata. Samas on võimalik TsMS § 45 lg 5 kohaselt esitada erikaebus kohtu määruse

peale, millega protsessitähtaeg on ennistatud või ennistamata jäetud.

17. Ringkonnakohus leidis õigesti, et äriühingut võib esindada isik, kes on äriühingu juhatuse

liikmeks nimetatud, olenemata sellest, kas selle otsuse alusel on äriregistrisse kanne tehtud või mitte.

TsÜS § 34 lg 1 kohaselt loetakse juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ suhetes teiste

isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. ÄS § 306 lg-st 1 tuleneb, et juhatus on aktsiaseltsi

juhtimisorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi. Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi ÄS § 309 lg 1

järgi nõukogu. Seadusest ei tulene, et juhatuse volitused algaksid sellekohase kande tegemisest

äriregistris. Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov

(konstitutiivne). Äriregistri kanne juhatuse liikme kohta kaitseb kolmandaid isikuid, kes võivad

kandele tuginedes ÄS § 34 lg-te 2 ja 3 alusel lugeda sinna juhatuse liikmena kantud isiku õigustatuks

äriühingu nimel tehinguid tegema. Samas ei tekita ega lõpeta äriregistri kanne juhatuse liikme

volitusi (vt selle kohta Riigikohtu 26. aprilli 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05, RT III 2005, 15,

155). Juhul, kui kohtule saab teatavaks aktsiaseltsi juhatuse liikme volituste lõppemine, sh tema

tagasikutsumise tõttu aktsiaseltsi nõukogu poolt, siis ÄS § 34 lg 2 kohaselt peab ta arvestama

nõukogu otsusega, mitte aga äriregistrisse kantud andmetega.

18. Õige on kohtute seisukoht, et Tallinna Linnakohtu 29. septembri 2004. a otsusega ei ole

tuvastatud AS-i Flora Kommerts nõukogu 13. augusti 2004. a otsuse tühisust TsÜS § 38 lg 2

tähenduses.

TsÜS § 38 lg 2 esimese lause kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena

seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega. TsÜS § 38 lg 2 teise lause

kohaselt saab huvitatud isik tugineda juriidilise isiku organi otsuse tühisusele, kui kohus on otsuse

tühisuse tuvastanud. Seega tuleb huvitatud isikul, kes peab juriidilise isiku organi otsust tühiseks,

esitada tuvastushagi juriidilise isiku vastu. Sellise hagi ongi E. Kruusma ja R. Kull käesoleval juhul

esitanud AS-i Flora Kommerts vastu. See, kas AS-i Flora Kommerts nõukogu vaidlustatud

13. augusti 2004. a otsus on tühine ja sellest tulenevalt kehtetu, tuleb sisuliselt lahendada käesolevas

asjas.

19. Erikaebuse esitajatel on iseenesest õigus selles, et P.-V. Jantson, L. Terras ja V. Eslon ei ole

käesolevasse asja menetlusosalistena kaasatud ning üksnes nende isikute avalduse alusel poleks

linnakohus saanud kaja esitamise tähtaega ennistada ja menetlust taastada. Samas ei anna selline

rikkumine alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks, sest kaja esitamise tähtaja ennistamiseks

piisas üksnes AS-i Flora Kommerts avaldusest.

20. Linnakohus ennistas põhjendatult kaja esitamise tähtaja ja taastas asja menetluse O. Ennoki poolt

AS-i Flora Kommerts nimel esitatud avalduse alusel, sest E. Kautsil ei olnud õiguslikku alust

esindada kohtuvaidluses kostjat (vt käesoleva otsuse p 17).

21. ÄS § 317 lg 8 teine lause sätestab, et aktsiaseltsi nõukogu otsustab, kes esindab aktsiaseltsi

õigusvaidluses juhatuse liikmetega. See säte kehtib kolleegiumi arvates ka juhatuse endise liikmega

peetava õigusvaidluse kohta. Seega peab linnakohus kostja esindajana protsessi lubama kostja

nõukogu valitud esindaja.

22. Kuivõrd käesolevas asjas tehtava kohtuotsusega tuvastatavad asjaolud ja õigussuhted võivad

mõjuda P.-V. Jantsoni ja O. Ennoki õigustele nende suhetes AS-ga Flora Kommerts, siis on neil õigus

TsMS § 80 lg 1 alusel taotleda enda kaasamist protsessi iseseisva nõudeta kolmanda isikuna.

23. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et käesolevas asjas tehtud tagaseljaotsusest ei nähtu selle

tegemise alused. TsMS § 203 lg 1 järgi on tagaseljaotsus kohtuotsus, mille põhjendus esitatakse

lihtsustatud vormis. Kohus võib tagaseljaotsuse TsMS § 203 lg 2 kohaselt teha kas pooli kutsumata

eelmenetluses TsMS §-s 168 sätestatud alustel või ühe poole puudumisel, kui kohalolev pool seda

eelistungil või kohtuistungil taotleb. Hagi õigeksvõtt kostja poolt ei saa olla tagaseljaotsuse tegemise

aluseks.

J. Luik, H. Jõks, T. Tampuu