3-1-1-37-05 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedTartu Maakohtu 16. septembri 2004. a otsusega tunnistati D. D. süüdi KarS § 274 lg 1 - § 25 lg 1, § 275 ja § 298 lg 1 järgi ja teda karistati vastavalt kuuekuulise, neljakuulise ning ühe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel
Legislator headnote
AI generated3-1-1-37-05 · Riigikohus: Sama kohtuotsusega tunnistati KarS § 274 lg 1 ja § 275 järgi süüdi ka N. D., kuid tema osas kassatsioonimenetlust ei toimu.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-1-1-37-05
Otsuse kuupäev
26. mai 2005. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Kivi
Kohtuasi
Kriminaalasi D. D. süüdistuses KarS § 25 lg 1 - § 274 lg 1, § 275 ja § 298 lg 1
järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 13. detsembri 2004. a otsus kriminaalasjas nr 2-1-
375/2004
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
D. D. kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov, kassatsioon
Asja läbivaatamise kuupäev
27. aprill 2005. a
Istungil osalenud isikud
D. D. kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov ja Lõuna
Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge Püss
Resolutsioon
Jätta Tartu Ringkonnakohtu 13. detsembri 2004. a otsus muutmata ja kassatsioon rahuldamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tartu Maakohtu 16. septembri 2004. a otsusega tunnistati D. D. süüdi KarS § 274 lg 1 - § 25 lg 1, § 275 ja § 298 lg 1 järgi ja
teda karistati vastavalt kuuekuulise, neljakuulise ning ühe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel
mõistis kohus D. D-le liitkaristuseks üks aasta ja üheksa kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud
liitkaristust Valga Maakohtu 28. jaanuari 2002. a otsusega mõistetud kandmata karistuse - viie kuu vangistuse võrra - lugedes
liitkaristuseks kaks aastat vangistust.
Sama kohtuotsusega tunnistati KarS § 274 lg 1 ja § 275 järgi süüdi ka N. D., kuid tema osas kassatsioonimenetlust ei toimu.
2. KarS § 298 lg 1 järgi tunnistati D. D. süüdi selles, et ta 30. oktoobril 2003. a kella 13.15 paiku Tartus X tänaval, kui teda
toimetati politsei alarmsõidukiga Tartu Politseiprefektuuri, lubas kahele politseiametnikule kummalegi 1000 krooni
altkäemaksu selle eest, et politseiametnikud ei toimetaks teda seoses eelnevalt toime pandud süütegudega politseisse.
Maakohus märkis, et kuigi politseiametnike ütluste kohaselt rääkis D. D. "tonnist" või "tükist", ei ole kahtlust, et tegelikult oli
jutt 1000 kroonist. Üheselt oli määratletav ka tegu, mille eest D. D. raha pakkus - mõlemad politseiametnikud kinnitasid, et
D. D. pakkus neile raha selle eest, et nad teda prefektuuri ei viiks, asja unustaksid ja läheksid lahku sõpradena.
Kaitsja väiteid D. D. poolt raha lubamise ebareaalsuse kohta luges kohus kogutud tõenditega vastuolus olevaiks. Valga
Maakohtu 28. jaanuari 2002. a otsusega oli D. D-le mõistetud vangistus, mis oli jäetud tingimisi kohaldamata. Kuna D. D. pani
KarS § 274 lg 1 ja § 275 järgi kvalifitseeritavad kuriteod toime katseajal, tekkis reaalne oht, et mõistetud vangistus võidakse
pöörata täitmisele. Politseiametniku ütlused, mille kohaselt D. D. ütles raha pakkudes, et tal on "tingimused peal", tõendavad,
et D. D. oli ise karistuse täitmisele pööramise ohust teadlik ja kartis seda. Kohus tuvastas, et toimus altkäemaksu lubamine ja
see lubamine oli reaalne, s.t selle lubamise taga oli tegelik soov raha anda.
3. D. D. süüdimõistmise osas esitasid Tartu Maakohtu otsuse peale apellatsioonid D. D. kaitsjad vandeadvokaadid Rein Napa
ja Leonid Olovjanišnikov, kes mõlemad taotlesid maakohtu otsuse tühistamist ja D. D. õigeksmõistmist kõigis talle
süüksarvatud tegudes.
4. Tartu Ringkonnakohtu 13. detsembri 2004. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
Ringkonnakohus märkis, et KarS § 298 lg 1 näol on tegemist formaalse kuriteokoosseisuga. Kuritegu on lõpule viidud
altkäemaksu lubamisega. Seejuures ei pea lubadus sisaldama altkäemaksu üleandmise aega ja kohta.
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
5. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni D. D. kaitsja L. Olovjanišnikov, kes palub tühistada maakohtu ja
ringkonnakohtu otsused D. D. süüditunnistamises KarS § 298 lg 1 järgi. Ta taotleb D. D. õigeksmõistmist selles kuriteos ja
liitkaristuse vähendamist. Taotlust põhistab kassaator järgmiselt.
KarS § 298 lg-s 1 on ühendatud materiaalne ja formaalne süüteokoosseis. Lülitades KarS § 298 lg 1 dispositsiooni termini
"lubamine", on seadusandja läinud vastuollu Karistusseadustiku põhialustega. Altkäemaksu lubamine ei ole käsitatav isegi
mitte altkäemaksu andmise ettevalmistamisena, vaid üksnes tahtluse ilmnemisena, mille eest ei näinud vastutust ette
Kriminaalkoodeks ega näe seadusandja loogika kohaselt ka Karistusseadustik. Kavatsuse ilmnemine ei saa olla õigusvastaseks
teoks. Sarnaselt KarS §-des 120 ja 128 sätestatud süüteokoosseisudele saab ka altkäemaksu lubamise koosseisu lugeda
täidetuks üksnes tingimusel, et on alust arvata, et lubadus ka reaalselt täide viiakse. Käesolevas kriminaalasjas on kohtud
viidanud üksnes sellele, et D. D-l oli põhjust altkäemaksu lubamiseks ja et tema sõnad olid politseitöötajatele üheselt
mõistetavad. Kumbki nimetatud argumentidest ei anna aga tunnistust lubaduse täideviimise reaalsusest. Kohtud pidanuksid
tuvastama politseiametnike veendumuse, et D. D. annab neile altkäemaksu, ja D. D. arusaamise, et politseiametnikud on
veendunud altkäemaksu reaalsuses ning võivad selle vastu võtta.
6. Kassatsioonivastuses leiab Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Koit Annamaa, et kassatsioon on
põhjendamatu.
7. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas kaitsja esitatud kassatsiooni ja palus selle rahuldada. Prokurör leidis, et
kassatsioon on põhjendamatu ning Tartu Ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks alust ei ole.
RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8. KarS § 298 lg 1 sätestab vastutuse altkäemaksu lubamise või andmise eest. Altkäemaksu mõiste on avatud KarS § 294 lg-s 1
- tegemist on vara või muu soodustusega, mis antakse ametiisikule vastutasuna selle eest, et ametiisik on oma ametiseisundit
kasutades toime pannud või on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega mittelubatud teo, või on ebaseaduslikult
jätnud teo toime panemata või on alust arvata, et ta jätab selle toime panemata edaspidi.
9. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib esmalt, et ekslik on kassaatori seisukoht, nagu oleks KarS § 298 lg-s 1 ühendatud
formaalne ja materiaalne kuriteokoosseis. Sarnaselt altkäemaksu lubamisega on ka altkäemaksu andmise näol tegemist
formaalse koosseisuga. Vara või muu soodustuse ametiisikule üleandmine on altkäemaksu andmise objektiivsesse koosseisu
kuuluv tegu, mitte aga tagajärg.
10. Erinevalt altkäemaksu andmisest ei eelda altkäemaksu lubamine vara või muu soodustuse üleandmist ametiisikule, vaid
üksnes ametiisikule sellesisulise pakkumise tegemist. Pole oluline, kas ametiisik on valmis pakkumise vastu võtma või mitte.
Seejuures ei ole altkäemaksu lubamine vaadeldav altkäemaksu andmise ettevalmistava staadiumina, vaid iseseisva
lõpuleviidud süüteona, mille seadusandja on pidanud vajalikuks eraldi kriminaliseerida. Kuid mõistetavalt ei moodusta KarS
§ 298 lg-s 1 sätestatud altkäemaksu lubamine ja selle hilisem andmine kogumit, kuna altkäemaksu andmises neeldub ka selle
varasem lubamine.
11. Kriminaalkolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga, et isiku süüditunnistamine altkäemaksu lubamises on võimalik üksnes
juhul, kui on tuvastatud, et altkäemaksu lubanud isik oleks sündmuste planeeritud kulgemise korral oma lubaduse ka reaalselt
täide viinud. Tulenevalt KarS § 298 lg 1 mõttest ja KarS § 294 lg-s 1 sätestatud altkäemaksu mõistest eeldab altkäemaksu
lubamise koosseisu realiseerimine seda, et lubaja tegutseks eesmärgiga mõjutada ametiisikut selliselt, et viimane paneks oma
ametiseisundit kasutades tulevikus toime seadusega mittelubatud teo või jätaks ebaseaduslikult teo toime panemata. Seega
täidab altkäemaksu lubamise koosseisu ka petlik pakkumine, mida lubaja ei kavatse algusest peale täita või mille täitmine on
isegi võimatu, kuid mille eesmärk on kallutada ametiisikut ebaseaduslikule tegevusele või tegevusetusele. Kui aga isikul
puudub vara või muu soodustuse pakkumisel eesmärk ametiisikut ebaseaduslikule käitumisele kallutada, ei ole tema tegu KarS
§ 298 lg 1 järgi kvalifitseeritav.
12. Vastavalt KrMS § 363 lg-le 5 ei või Riigikohus tuvastada faktilisi asjaolusid. Seega puudub kriminaalkolleegiumil
võimalus anda omapoolne hinnang küsimusele, millisel eesmärgil D. D. politseiametnikele raha pakkus. Samas on maakohus
ja ringkonnakohus käesolevas kriminaalasjas piisavalt põhistanud oma seisukohta, et D. D. pakkus politseiametnikele raha
eesmärgil, et viimased ei fikseeriks õigusrikkumist ja laseksid D. D-l minna.
13. Kassaatori tõmmatud paralleelid altkäemaksu lubamise ja KarS §-s 128 sätestatud kuriteokoosseisu (raseduse katkestamise
lubamine) vahel on meelevaldsed. Kui KarS § 298 lg-s 1 on terminit "lubamine" kasutatud tähenduses "lubaduse andmine",
"pakkumise tegemine", siis KarS § 128 kasutab sama sõna teises tähenduses, pidades silmas "võimaldamist", "võimalikuks
tegemist".
II
14. Seaduse ühetaolise kohaldamise tagamiseks juhib Riigikohtu kriminaalkolleegium väljaspool kassatsioonimenetluse piire
tähelepanu asjaolule, et Tartu Maakohus on eksinud D. D-le liitkaristuse mõistmisel. D. D. pani käesoleva kriminaalmenetluse
esemesse kuuluvad kuriteod toime Valga Maakohtu 28. jaanuari 2002. a otsusega määratud katseajal. Seega pidi Tartu
Maakohus D. D-le KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristust mõistes liitma käesolevas asjas mõistetud 1 aasta ja 9 kuu pikkusele
vangistusele Valga Maakohtu mõistetud 5 kuud vangistust täies ulatuses, mitte aga osaliselt. Seda vaatamata asjaolule, et Valga
Maakohtu otsusega oli D. D. süüdi tunnistatud karistuste osalist liitmist võimaldanud KrK § 41 kehtivusajal. Pärast
kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist süüdimõistetu poolt uue kuriteo toimepanemise korral tuleb
lähtuda liitkaristuse moodustamisel uue kuriteo toimepanemise ajal kehtivast seadusest (vt Riigikohtu
kriminaalkolleegiumi 28. augusti 2003. a otsus asjas nr 3-1-1-91-03 ? RT III 2003, 26, 260, p 7).
Tartu Ringkonnakohus on maakohtu otsust muutmata jättes toiminud korrektselt, kuna prokuröri apellatsiooni puudumisel ei
olnud ka ringkonnakohtul tulenevalt KrMS §-st 340 menetluslikku alust D. D. olukorra raskendamiseks.
15. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 1, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu
Ringkonnakohtu 13. detsembri 2004. a otsuse muutmata ja D. D. kaitsja kassatsiooni rahuldamata.
Hannes Kiris
Eerik Kergandberg
Lea Kivi