Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-37-05 ECLI:EE:RK:2005:3.1.1.37.05.213 AI generated

3-1-1-37-05 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-37-05
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Tartu Maakohtu 16. septembri 2004. a otsusega tunnistati D. D. süüdi KarS § 274 lg 1 - § 25 lg 1, § 275 ja § 298 lg 1 järgi ja teda karistati vastavalt kuuekuulise, neljakuulise ning ühe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-37-05 · Riigikohus: Sama kohtuotsusega tunnistati KarS § 274 lg 1 ja § 275 järgi süüdi ka N. D., kuid tema osas kassatsioonimenetlust ei toimu.

Keywords

AI generated
payment of surcharges extortion of excessive official fees police misconduct bribery in enforcement proceedings unpaid customs duties investigation for embezzlement
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-37-05

Otsuse kuupäev

26. mai 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Kivi

Kohtuasi

Kriminaalasi D. D. süüdistuses KarS § 25 lg 1 - § 274 lg 1, § 275 ja § 298 lg 1

järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 13. detsembri 2004. a otsus kriminaalasjas nr 2-1-

375/2004

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

D. D. kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

27. aprill 2005. a

Istungil osalenud isikud

D. D. kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov ja Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge Püss

Resolutsioon

Jätta Tartu Ringkonnakohtu 13. detsembri 2004. a otsus muutmata ja kassatsioon rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 16. septembri 2004. a otsusega tunnistati D. D. süüdi KarS § 274 lg 1 - § 25 lg 1, § 275 ja § 298 lg 1 järgi ja

teda karistati vastavalt kuuekuulise, neljakuulise ning ühe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel

mõistis kohus D. D-le liitkaristuseks üks aasta ja üheksa kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud

liitkaristust Valga Maakohtu 28. jaanuari 2002. a otsusega mõistetud kandmata karistuse - viie kuu vangistuse võrra - lugedes

liitkaristuseks kaks aastat vangistust.

Sama kohtuotsusega tunnistati KarS § 274 lg 1 ja § 275 järgi süüdi ka N. D., kuid tema osas kassatsioonimenetlust ei toimu.

2. KarS § 298 lg 1 järgi tunnistati D. D. süüdi selles, et ta 30. oktoobril 2003. a kella 13.15 paiku Tartus X tänaval, kui teda

toimetati politsei alarmsõidukiga Tartu Politseiprefektuuri, lubas kahele politseiametnikule kummalegi 1000 krooni

altkäemaksu selle eest, et politseiametnikud ei toimetaks teda seoses eelnevalt toime pandud süütegudega politseisse.

Maakohus märkis, et kuigi politseiametnike ütluste kohaselt rääkis D. D. "tonnist" või "tükist", ei ole kahtlust, et tegelikult oli

jutt 1000 kroonist. Üheselt oli määratletav ka tegu, mille eest D. D. raha pakkus - mõlemad politseiametnikud kinnitasid, et

D. D. pakkus neile raha selle eest, et nad teda prefektuuri ei viiks, asja unustaksid ja läheksid lahku sõpradena.

Kaitsja väiteid D. D. poolt raha lubamise ebareaalsuse kohta luges kohus kogutud tõenditega vastuolus olevaiks. Valga

Maakohtu 28. jaanuari 2002. a otsusega oli D. D-le mõistetud vangistus, mis oli jäetud tingimisi kohaldamata. Kuna D. D. pani

KarS § 274 lg 1 ja § 275 järgi kvalifitseeritavad kuriteod toime katseajal, tekkis reaalne oht, et mõistetud vangistus võidakse

pöörata täitmisele. Politseiametniku ütlused, mille kohaselt D. D. ütles raha pakkudes, et tal on "tingimused peal", tõendavad,

et D. D. oli ise karistuse täitmisele pööramise ohust teadlik ja kartis seda. Kohus tuvastas, et toimus altkäemaksu lubamine ja

see lubamine oli reaalne, s.t selle lubamise taga oli tegelik soov raha anda.

3. D. D. süüdimõistmise osas esitasid Tartu Maakohtu otsuse peale apellatsioonid D. D. kaitsjad vandeadvokaadid Rein Napa

ja Leonid Olovjanišnikov, kes mõlemad taotlesid maakohtu otsuse tühistamist ja D. D. õigeksmõistmist kõigis talle

süüksarvatud tegudes.

4. Tartu Ringkonnakohtu 13. detsembri 2004. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

Ringkonnakohus märkis, et KarS § 298 lg 1 näol on tegemist formaalse kuriteokoosseisuga. Kuritegu on lõpule viidud

altkäemaksu lubamisega. Seejuures ei pea lubadus sisaldama altkäemaksu üleandmise aega ja kohta.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni D. D. kaitsja L. Olovjanišnikov, kes palub tühistada maakohtu ja

ringkonnakohtu otsused D. D. süüditunnistamises KarS § 298 lg 1 järgi. Ta taotleb D. D. õigeksmõistmist selles kuriteos ja

liitkaristuse vähendamist. Taotlust põhistab kassaator järgmiselt.

KarS § 298 lg-s 1 on ühendatud materiaalne ja formaalne süüteokoosseis. Lülitades KarS § 298 lg 1 dispositsiooni termini

"lubamine", on seadusandja läinud vastuollu Karistusseadustiku põhialustega. Altkäemaksu lubamine ei ole käsitatav isegi

mitte altkäemaksu andmise ettevalmistamisena, vaid üksnes tahtluse ilmnemisena, mille eest ei näinud vastutust ette

Kriminaalkoodeks ega näe seadusandja loogika kohaselt ka Karistusseadustik. Kavatsuse ilmnemine ei saa olla õigusvastaseks

teoks. Sarnaselt KarS §-des 120 ja 128 sätestatud süüteokoosseisudele saab ka altkäemaksu lubamise koosseisu lugeda

täidetuks üksnes tingimusel, et on alust arvata, et lubadus ka reaalselt täide viiakse. Käesolevas kriminaalasjas on kohtud

viidanud üksnes sellele, et D. D-l oli põhjust altkäemaksu lubamiseks ja et tema sõnad olid politseitöötajatele üheselt

mõistetavad. Kumbki nimetatud argumentidest ei anna aga tunnistust lubaduse täideviimise reaalsusest. Kohtud pidanuksid

tuvastama politseiametnike veendumuse, et D. D. annab neile altkäemaksu, ja D. D. arusaamise, et politseiametnikud on

veendunud altkäemaksu reaalsuses ning võivad selle vastu võtta.

6. Kassatsioonivastuses leiab Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Koit Annamaa, et kassatsioon on

põhjendamatu.

7. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas kaitsja esitatud kassatsiooni ja palus selle rahuldada. Prokurör leidis, et

kassatsioon on põhjendamatu ning Tartu Ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks alust ei ole.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. KarS § 298 lg 1 sätestab vastutuse altkäemaksu lubamise või andmise eest. Altkäemaksu mõiste on avatud KarS § 294 lg-s 1

- tegemist on vara või muu soodustusega, mis antakse ametiisikule vastutasuna selle eest, et ametiisik on oma ametiseisundit

kasutades toime pannud või on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega mittelubatud teo, või on ebaseaduslikult

jätnud teo toime panemata või on alust arvata, et ta jätab selle toime panemata edaspidi.

9. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib esmalt, et ekslik on kassaatori seisukoht, nagu oleks KarS § 298 lg-s 1 ühendatud

formaalne ja materiaalne kuriteokoosseis. Sarnaselt altkäemaksu lubamisega on ka altkäemaksu andmise näol tegemist

formaalse koosseisuga. Vara või muu soodustuse ametiisikule üleandmine on altkäemaksu andmise objektiivsesse koosseisu

kuuluv tegu, mitte aga tagajärg.

10. Erinevalt altkäemaksu andmisest ei eelda altkäemaksu lubamine vara või muu soodustuse üleandmist ametiisikule, vaid

üksnes ametiisikule sellesisulise pakkumise tegemist. Pole oluline, kas ametiisik on valmis pakkumise vastu võtma või mitte.

Seejuures ei ole altkäemaksu lubamine vaadeldav altkäemaksu andmise ettevalmistava staadiumina, vaid iseseisva

lõpuleviidud süüteona, mille seadusandja on pidanud vajalikuks eraldi kriminaliseerida. Kuid mõistetavalt ei moodusta KarS

§ 298 lg-s 1 sätestatud altkäemaksu lubamine ja selle hilisem andmine kogumit, kuna altkäemaksu andmises neeldub ka selle

varasem lubamine.

11. Kriminaalkolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga, et isiku süüditunnistamine altkäemaksu lubamises on võimalik üksnes

juhul, kui on tuvastatud, et altkäemaksu lubanud isik oleks sündmuste planeeritud kulgemise korral oma lubaduse ka reaalselt

täide viinud. Tulenevalt KarS § 298 lg 1 mõttest ja KarS § 294 lg-s 1 sätestatud altkäemaksu mõistest eeldab altkäemaksu

lubamise koosseisu realiseerimine seda, et lubaja tegutseks eesmärgiga mõjutada ametiisikut selliselt, et viimane paneks oma

ametiseisundit kasutades tulevikus toime seadusega mittelubatud teo või jätaks ebaseaduslikult teo toime panemata. Seega

täidab altkäemaksu lubamise koosseisu ka petlik pakkumine, mida lubaja ei kavatse algusest peale täita või mille täitmine on

isegi võimatu, kuid mille eesmärk on kallutada ametiisikut ebaseaduslikule tegevusele või tegevusetusele. Kui aga isikul

puudub vara või muu soodustuse pakkumisel eesmärk ametiisikut ebaseaduslikule käitumisele kallutada, ei ole tema tegu KarS

§ 298 lg 1 järgi kvalifitseeritav.

12. Vastavalt KrMS § 363 lg-le 5 ei või Riigikohus tuvastada faktilisi asjaolusid. Seega puudub kriminaalkolleegiumil

võimalus anda omapoolne hinnang küsimusele, millisel eesmärgil D. D. politseiametnikele raha pakkus. Samas on maakohus

ja ringkonnakohus käesolevas kriminaalasjas piisavalt põhistanud oma seisukohta, et D. D. pakkus politseiametnikele raha

eesmärgil, et viimased ei fikseeriks õigusrikkumist ja laseksid D. D-l minna.

13. Kassaatori tõmmatud paralleelid altkäemaksu lubamise ja KarS §-s 128 sätestatud kuriteokoosseisu (raseduse katkestamise

lubamine) vahel on meelevaldsed. Kui KarS § 298 lg-s 1 on terminit "lubamine" kasutatud tähenduses "lubaduse andmine",

"pakkumise tegemine", siis KarS § 128 kasutab sama sõna teises tähenduses, pidades silmas "võimaldamist", "võimalikuks

tegemist".

II

14. Seaduse ühetaolise kohaldamise tagamiseks juhib Riigikohtu kriminaalkolleegium väljaspool kassatsioonimenetluse piire

tähelepanu asjaolule, et Tartu Maakohus on eksinud D. D-le liitkaristuse mõistmisel. D. D. pani käesoleva kriminaalmenetluse

esemesse kuuluvad kuriteod toime Valga Maakohtu 28. jaanuari 2002. a otsusega määratud katseajal. Seega pidi Tartu

Maakohus D. D-le KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristust mõistes liitma käesolevas asjas mõistetud 1 aasta ja 9 kuu pikkusele

vangistusele Valga Maakohtu mõistetud 5 kuud vangistust täies ulatuses, mitte aga osaliselt. Seda vaatamata asjaolule, et Valga

Maakohtu otsusega oli D. D. süüdi tunnistatud karistuste osalist liitmist võimaldanud KrK § 41 kehtivusajal. Pärast

kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist süüdimõistetu poolt uue kuriteo toimepanemise korral tuleb

lähtuda liitkaristuse moodustamisel uue kuriteo toimepanemise ajal kehtivast seadusest (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 28. augusti 2003. a otsus asjas nr 3-1-1-91-03 ? RT III 2003, 26, 260, p 7).

Tartu Ringkonnakohus on maakohtu otsust muutmata jättes toiminud korrektselt, kuna prokuröri apellatsiooni puudumisel ei

olnud ka ringkonnakohtul tulenevalt KrMS §-st 340 menetluslikku alust D. D. olukorra raskendamiseks.

15. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 1, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu

Ringkonnakohtu 13. detsembri 2004. a otsuse muutmata ja D. D. kaitsja kassatsiooni rahuldamata.

Hannes Kiris

Eerik Kergandberg

Lea Kivi