Legislator Case Law & Legislation
3-4-1-8-05 ECLI:EE:RK:2005:3.4.1.8.05.211 AI generated

3-4-1-8-05 · Riigikohus

Case Number 3-4-1-8-05
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtumäärus

Legislator summary

AI generated

31. märtsil 2005 pöördus Rutt Raudkepp Riigikohtu poole kaebusega, milles taotles tühistada Riigikogu 21. märtsi 2005. a otsus nr 101, millega Riigikogu avaldas umbusaldust justiitsminister

Legislator headnote

AI generated

3-4-1-8-05 · Riigikohus: 31. märtsil 2005 pöördus Rutt Raudkepp Riigikohtu poole kaebusega, milles taotles tühistada Riigikogu 21. märtsi 2005. a otsus nr 101, millega Riigikogu avaldas umbusaldust justiitsminister

Keywords

AI generated
minister of justice abuse of authority plea of constitutional grievance violence against officials constitutionality ministerial responsibility
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-4-1-8-05

Otsuse kuupäev

25. mai 2005

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask, liikmed Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Ants Kull ja

Jüri Põld

Kohtuasi

Rutt Raudkepi kaebused Riigikogu 21. märtsi 2005. a otsuse nr 101,

Vabariigi Presidendi 21. märtsi 2005. a otsuse nr 799, Vabariigi Presidendi

31. märtsi 2005. a otsuse nr 804, Riigikogu 12. aprilli 2005. a otsuse,

Vabariigi Presidendi 12. aprilli 2005. a otsuse nr 811 ning Vabariigi

Presidendi 13. aprilli 2005. a otsuse nr 812 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta Rutt Raudkepi kaebused läbi vaatamata

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 31. märtsil 2005 pöördus Rutt Raudkepp Riigikohtu poole kaebusega, milles taotles tühistada

Riigikogu 21. märtsi 2005. a otsus nr 101, millega Riigikogu avaldas umbusaldust justiitsminister

Ken-Marti Vaherile, ning Vabariigi Presidendi 21. märtsi 2005. a otsus nr 799, millega K.-M. Vaher

vabastati justiitsministri ametikohalt. R. Raudkepi kaebuse kohaselt rikuvad nimetatud otsused tema

õigust turvalisele elule, kuna justiitsministri ametist vabastamise ajendiks oli viimase tegevus

kuritegevuse ohjeldamisel Eestis. Samuti puudus justiitsministri umbusaldamiseks juriidiliselt

korrektne põhjendus. Riigikohus andis R. Raudkepile tähtaja puuduste kõrvaldamiseks kaebuses,

paludes täpsustada, kuidas vaidlustatud Riigikogu ja Vabariigi Presidendi otsused tema subjektiivseid

õigusi rikuvad.

2. 15. aprillil 2005 esitas R. Raudkepp Riigikohtule taotluse kaebusest puuduste kõrvaldamise tähtaja

pikendamiseks asjakohaste dokumentide viibimise tõttu. Samal päeval esitas R. Raudkepp

Riigikohtule ka taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks, paludes määrata talle advokaat esindajaks

Riigikohtus ning dokumentide koostamiseks 31. märtsi 2005. a kaebuse täienduste juurde.

3. 22. aprillil 2005 pöördus R. Raudkepp Riigikohtu poole taotlusega põhiseaduslikkuse järelevalve

menetluse algatamiseks Vabariigi Presidendi 31. märtsi 2005. a otsuse nr 804, millega määrati

peaministrikandidaadiks Andrus Ansip; Riigikogu 12. aprilli 2005. a otsuse, millega anti

peaministrikandidaat A. Ansipile volitused valitsuse moodustamiseks; Vabariigi Presidendi 12. aprilli

2005. a otsuse nr 811, millega nimetati ametisse peaminister A. Ansipi juhitav Vabariigi Valitsus,

ning Vabariigi Presidendi 13. aprilli 2005. a otsuse nr 812, millega vabastati ametist Juhan Partsi

juhitud Vabariigi Valitsus, üle. R. Raudkepi põhjenduste kohaselt ei saa ta nõustuda peaministriga,

kes on ametisse saanud ebaausal teel ning põhiseadust rikkudes, sh endisele justiitsministrile

süüdistuste esitamisega poliitilist vihkamist õhutades. Samuti leiab R. Raudkepp, et Vabariigi

President võinuks jätta J. Partsi juhitud Vabariigi Valitsuse tagasiastumispalve rahuldamata, kuna

umbusalduse avaldamine justiitsminister K.-M. Vaherile ei olnud piisavalt läbi kaalutud ning

põhjendatud. Samal päeval esitatud taotluses palus R. Raudkepp Riigikohtult Vabariigi Presidendi

31. märtsi 2005. a otsuse nr 804 vaidlustamise 10-päevase tähtaja ennistamist kaebuse tähtaegse

vormistamise ülejõukäivuse tõttu.

4. 13. mail 2005 Riigikohtusse saabunud kirjas märgib R. Raudkepp, et tema 31. märtsi 2005. a

kaebuses vaidlustatud otsused rikuvad talle põhiseaduse §-de 3, 13 ja 32 alusel kuuluvaid õigusi,

palub veelkord võtta menetlusse 31. märtsil ja 22. aprillil 2005 esitatud kaebused ning taotleb

jätkuvalt õigusabi määramist õigusabi seaduse alusel 31. märtsi 2005. a kaebuse edasiseks

täiendamiseks.

5. 18. mail 2005 esitas R. Raudkepp Riigikohtule oma 31. märtsil 2005 esitatud kaebuse täienduse,

märkides, et vastavalt põhiseaduse preambulale kuulub talle isiklik õigus õiglasele, turvalisele,

põhiseaduse ja seaduste alusel toimivale riigile. Riigikogu ja Vabariigi Presidendi vaidlustatud

otsustega on seda õigust rikutud.

VAIDLUSTATUD OTSUSED

6. Riigikogu 21. märtsi 2005. a otsus nr 101 "Umbusalduse avaldamine justiitsminister Ken-Marti

Vaherile" (RTI 2005, 17, 101):

"Eesti Vabariigi põhiseaduse § 65 punkti 13 ning Riigikogu kodukorra seaduse (RT I 2003, 24, 148;

90 601; 2004, 12, 77; 89, 607) §-de 133 ja 134 alusel Riigikogu otsustab: Avaldada justiitsminister

Ken-Marti Vaherile umbusaldust."

7. Vabariigi Presidendi 21. märtsi 2005. a otsus nr 799 "Muudatuse tegemine Vabariigi Valitsuse

koosseisus" (RTL 2005, 34, 486):

"Seoses Riigikogu poolt umbusalduse avaldamisega vabastan Ken-Marti Vaheri Vabariigi Valitsuse

koosseisust, justiitsministri ametist. Alus: Eesti Vabariigi põhiseaduse § 97 lõige 5."

8. Vabariigi Presidendi 31. märtsi 2005. a otsus nr 804 "A. Ansipi määramine

peaministrikandidaadiks" (RTL 2005, 37, 532):

"Määran Andrus Ansipi peaministrikandidaadiks ja teen temale ülesandeks Vabariigi Valitsuse

moodustamise. Alus: Eesti Vabariigi põhiseaduse § 78 p 9, § 89 lg 1."

9. Riigikogu 12. aprilli 2005. a otsus "Peaministrikandidaadile Andrus Ansipile volituste andmine

valitsuse moodustamiseks" (RTI 2005, 21, 133):

"Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 65 punktile 5 ja § 89 lõikele 2 Riigikogu otsustab:

Anda Vabariigi Presidendi määratud peaministrikandidaadile Andrus Ansipile volitused valitsuse

moodustamiseks."

10. Vabariigi Presidendi 12. aprilli 2005. a otsus nr 811 "Vabariigi Valitsuse ametisse nimetamine"

(RTL 2005, 42, 601):

"Nimetan ametisse Vabariigi Valitsuse koosseisus: [järgneb loetelu]. Alus: Eesti Vabariigi

põhiseaduse § 78 p 10, § 89 lg 3."

11. Vabariigi Presidendi 13. aprilli 2005. a otsus nr 812 "Vabariigi Valitsuse ametist vabastamine"

(RTL 2005, 42, 602):

"Vabastan ametist 9. aprillil 2003 nimetatud Juhan Partsi juhitud Vabariigi Valitsuse (RTL 2003, 47,

694; 107, 1665; 2004, 36, 601; 124, 1920; 124, 1921; 148, 2250; 2005, 20, 250; 23, 320; 34, 486)

seoses uue valitsuse ametisse astumisega 13. aprillil 2005. Alus: Eesti Vabariigi põhiseaduse § 78

p 10, § 92 lg 2."

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. R. Raudkepp on Riigikohtus vaidlustanud kuus Riigikogu ja Vabariigi Presidendi otsust. Vabariigi

Presidendi 31. märtsi 2005. aasta otsuse nr 804 osas esitas R. Raudkepp Riigikohtule taotluse

nimetatud otsuse vaidlustamise 10-päevase tähtaja ennistamiseks. Riigikohus rahuldab selle taotluse

ning käsitleb alljärgnevas kõiki R. Raudkepi poolt vaidlustatud otsuseid.

13. Kaebuste esitamist Riigikogu ning Vabariigi Presidendi otsuste peale reguleerib

põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus (RT I 2002, 29, 174; ... RTI 2004, 56, 405)

(edaspidi PSJKS). Vastavalt PSJKS §-le 16 võib isik, kes leiab, et Riigikogu otsusega on rikutud tema

õigusi, esitada Riigikohtule taotluse tühistada Riigikogu otsus. PSKS § 18 järgi võib isik, kes leiab, et

Vabariigi Presidendi otsusega ametiisiku ametisse nimetamise või ametist vabastamise kohta on

rikutud tema õigusi, esitada Riigikohtule taotluse tühistada Vabariigi Presidendi otsus.

14. 24. maist 1993 kuni 30. juunini 2002 kehtinud põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse

seadus (RT I 1993, 25, 435; 2002, 29, 174) isiku võimalust esitada Riigikohtule kaebus tema õigusi

rikkuva Riigikogu või Vabariigi Presidendi otsuse peale ei sisaldanud. Neid otsuseid oli võimalik

vaidlustada halduskohtumenetluse korras. Käsitletavate otsuste allutamisel põhiseaduslikkuse

järelevalve korrale 1. juulil 2002 jõustunud põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadusega

oli seadusandja eesmärgiks võimaldada oluliste riigiõiguslike küsimuse kiiret ja lõplikku

lahendamist.

15. Samas ei olnud seadusandja eesmärgiks sätestada isikute piiramatut kaebeõigust ning Riigikohtu

piiramatut kontrollipädevust Riigikogu ning Vabariigi Presidendi otsuste üle. Seadusandja eesmärk

PSJKS §-de 16 ja 18 kehtestamisel oli anda Riigikohtusse pöördumise võimalus ennekõike nendele

isikutele, kes on Riigikogu või Vabariigi Presidendi otsusega õigusvastaselt ametist vabastatud või

õigusvastaselt ametisse nimetamata jäetud. R. Raudkepp asja materjalidest nähtuvalt nende isikute

hulka ei kuulu.

16. Eesti õiguskord ei tunnista üldjuhul kaebuse esitamist teiste isikute või avaliku huvi kaitseks.

Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (RT I 1999, 31, 425; ... RT I 2004, 56, 403) § 7 lõikele 3

ning 9. mail 2005 Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutatud, veel jõustumata tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 3 lõikele 2 on kaebuse esitamine avalike huvide kaitseks või teise isiku huvides lubatud

üksnes seaduses ammendavalt loetletud juhtudel. Esitades kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetluse seaduse alusel, mis selliseid erandeid ei sätesta, peab kaebaja ära näitama, kuidas

rikutakse tema õigusi. R. Raudkepi väited, nagu rikuks justiitsminister K.-M. Vaherile umbusalduse

avaldamine ja tema ametist vabastamine ning sellest tingitud Vabariigi Valitsuse tagasiastumine ning

uue valitsuse ametissenimetamine tema subjektiivset õigust turvalisele elule ja seaduste järgimisele

Eesti Vabariigis, on PSJKS §-des 16 ja 18 reguleeritud suhete spetsiifikat silmas pidades asjakohatud.

17. Seetõttu ei kuulu Riigikohtu pädevusse selliste kaebuste läbivaatamine, mis esitatakse näiliselt

PSJKS §-de 16 ja 18 alusel, kuid tegelikult teiste isikute või avaliku huvi kaitseks. Tuginedes PSJKS

§ 20 lõike 3 kolmandale lausele, jätab kolleegium R. Raudkepi kaebuse läbi vaatamata.

18. Ühtlasi jätab kolleegium rahuldamata R. Raudkepi taotluse riigi õigusabi saamiseks. Vastavalt

riigi õigusabi seaduse (RTI 2004, 56, 403) § 7 lõike 1 punktile 2 ei anta riigi õigusabi, kui selle

taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb.

Märt Rask, Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Ants Kull, Jüri Põld