3-4-1-8-05 · Riigikohus
Legislator summary
AI generated31. märtsil 2005 pöördus Rutt Raudkepp Riigikohtu poole kaebusega, milles taotles tühistada Riigikogu 21. märtsi 2005. a otsus nr 101, millega Riigikogu avaldas umbusaldust justiitsminister
Legislator headnote
AI generated3-4-1-8-05 · Riigikohus: 31. märtsil 2005 pöördus Rutt Raudkepp Riigikohtu poole kaebusega, milles taotles tühistada Riigikogu 21. märtsi 2005. a otsus nr 101, millega Riigikogu avaldas umbusaldust justiitsminister
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-4-1-8-05
Otsuse kuupäev
25. mai 2005
Kohtukoosseis
Eesistuja Märt Rask, liikmed Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Ants Kull ja
Jüri Põld
Kohtuasi
Rutt Raudkepi kaebused Riigikogu 21. märtsi 2005. a otsuse nr 101,
Vabariigi Presidendi 21. märtsi 2005. a otsuse nr 799, Vabariigi Presidendi
31. märtsi 2005. a otsuse nr 804, Riigikogu 12. aprilli 2005. a otsuse,
Vabariigi Presidendi 12. aprilli 2005. a otsuse nr 811 ning Vabariigi
Presidendi 13. aprilli 2005. a otsuse nr 812 peale
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
Jätta Rutt Raudkepi kaebused läbi vaatamata
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. 31. märtsil 2005 pöördus Rutt Raudkepp Riigikohtu poole kaebusega, milles taotles tühistada
Riigikogu 21. märtsi 2005. a otsus nr 101, millega Riigikogu avaldas umbusaldust justiitsminister
Ken-Marti Vaherile, ning Vabariigi Presidendi 21. märtsi 2005. a otsus nr 799, millega K.-M. Vaher
vabastati justiitsministri ametikohalt. R. Raudkepi kaebuse kohaselt rikuvad nimetatud otsused tema
õigust turvalisele elule, kuna justiitsministri ametist vabastamise ajendiks oli viimase tegevus
kuritegevuse ohjeldamisel Eestis. Samuti puudus justiitsministri umbusaldamiseks juriidiliselt
korrektne põhjendus. Riigikohus andis R. Raudkepile tähtaja puuduste kõrvaldamiseks kaebuses,
paludes täpsustada, kuidas vaidlustatud Riigikogu ja Vabariigi Presidendi otsused tema subjektiivseid
õigusi rikuvad.
2. 15. aprillil 2005 esitas R. Raudkepp Riigikohtule taotluse kaebusest puuduste kõrvaldamise tähtaja
pikendamiseks asjakohaste dokumentide viibimise tõttu. Samal päeval esitas R. Raudkepp
Riigikohtule ka taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks, paludes määrata talle advokaat esindajaks
Riigikohtus ning dokumentide koostamiseks 31. märtsi 2005. a kaebuse täienduste juurde.
3. 22. aprillil 2005 pöördus R. Raudkepp Riigikohtu poole taotlusega põhiseaduslikkuse järelevalve
menetluse algatamiseks Vabariigi Presidendi 31. märtsi 2005. a otsuse nr 804, millega määrati
peaministrikandidaadiks Andrus Ansip; Riigikogu 12. aprilli 2005. a otsuse, millega anti
peaministrikandidaat A. Ansipile volitused valitsuse moodustamiseks; Vabariigi Presidendi 12. aprilli
2005. a otsuse nr 811, millega nimetati ametisse peaminister A. Ansipi juhitav Vabariigi Valitsus,
ning Vabariigi Presidendi 13. aprilli 2005. a otsuse nr 812, millega vabastati ametist Juhan Partsi
juhitud Vabariigi Valitsus, üle. R. Raudkepi põhjenduste kohaselt ei saa ta nõustuda peaministriga,
kes on ametisse saanud ebaausal teel ning põhiseadust rikkudes, sh endisele justiitsministrile
süüdistuste esitamisega poliitilist vihkamist õhutades. Samuti leiab R. Raudkepp, et Vabariigi
President võinuks jätta J. Partsi juhitud Vabariigi Valitsuse tagasiastumispalve rahuldamata, kuna
umbusalduse avaldamine justiitsminister K.-M. Vaherile ei olnud piisavalt läbi kaalutud ning
põhjendatud. Samal päeval esitatud taotluses palus R. Raudkepp Riigikohtult Vabariigi Presidendi
31. märtsi 2005. a otsuse nr 804 vaidlustamise 10-päevase tähtaja ennistamist kaebuse tähtaegse
vormistamise ülejõukäivuse tõttu.
4. 13. mail 2005 Riigikohtusse saabunud kirjas märgib R. Raudkepp, et tema 31. märtsi 2005. a
kaebuses vaidlustatud otsused rikuvad talle põhiseaduse §-de 3, 13 ja 32 alusel kuuluvaid õigusi,
palub veelkord võtta menetlusse 31. märtsil ja 22. aprillil 2005 esitatud kaebused ning taotleb
jätkuvalt õigusabi määramist õigusabi seaduse alusel 31. märtsi 2005. a kaebuse edasiseks
täiendamiseks.
5. 18. mail 2005 esitas R. Raudkepp Riigikohtule oma 31. märtsil 2005 esitatud kaebuse täienduse,
märkides, et vastavalt põhiseaduse preambulale kuulub talle isiklik õigus õiglasele, turvalisele,
põhiseaduse ja seaduste alusel toimivale riigile. Riigikogu ja Vabariigi Presidendi vaidlustatud
otsustega on seda õigust rikutud.
VAIDLUSTATUD OTSUSED
6. Riigikogu 21. märtsi 2005. a otsus nr 101 "Umbusalduse avaldamine justiitsminister Ken-Marti
Vaherile" (RTI 2005, 17, 101):
"Eesti Vabariigi põhiseaduse § 65 punkti 13 ning Riigikogu kodukorra seaduse (RT I 2003, 24, 148;
90 601; 2004, 12, 77; 89, 607) §-de 133 ja 134 alusel Riigikogu otsustab: Avaldada justiitsminister
Ken-Marti Vaherile umbusaldust."
7. Vabariigi Presidendi 21. märtsi 2005. a otsus nr 799 "Muudatuse tegemine Vabariigi Valitsuse
koosseisus" (RTL 2005, 34, 486):
"Seoses Riigikogu poolt umbusalduse avaldamisega vabastan Ken-Marti Vaheri Vabariigi Valitsuse
koosseisust, justiitsministri ametist. Alus: Eesti Vabariigi põhiseaduse § 97 lõige 5."
8. Vabariigi Presidendi 31. märtsi 2005. a otsus nr 804 "A. Ansipi määramine
peaministrikandidaadiks" (RTL 2005, 37, 532):
"Määran Andrus Ansipi peaministrikandidaadiks ja teen temale ülesandeks Vabariigi Valitsuse
moodustamise. Alus: Eesti Vabariigi põhiseaduse § 78 p 9, § 89 lg 1."
9. Riigikogu 12. aprilli 2005. a otsus "Peaministrikandidaadile Andrus Ansipile volituste andmine
valitsuse moodustamiseks" (RTI 2005, 21, 133):
"Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 65 punktile 5 ja § 89 lõikele 2 Riigikogu otsustab:
Anda Vabariigi Presidendi määratud peaministrikandidaadile Andrus Ansipile volitused valitsuse
moodustamiseks."
10. Vabariigi Presidendi 12. aprilli 2005. a otsus nr 811 "Vabariigi Valitsuse ametisse nimetamine"
(RTL 2005, 42, 601):
"Nimetan ametisse Vabariigi Valitsuse koosseisus: [järgneb loetelu]. Alus: Eesti Vabariigi
põhiseaduse § 78 p 10, § 89 lg 3."
11. Vabariigi Presidendi 13. aprilli 2005. a otsus nr 812 "Vabariigi Valitsuse ametist vabastamine"
(RTL 2005, 42, 602):
"Vabastan ametist 9. aprillil 2003 nimetatud Juhan Partsi juhitud Vabariigi Valitsuse (RTL 2003, 47,
694; 107, 1665; 2004, 36, 601; 124, 1920; 124, 1921; 148, 2250; 2005, 20, 250; 23, 320; 34, 486)
seoses uue valitsuse ametisse astumisega 13. aprillil 2005. Alus: Eesti Vabariigi põhiseaduse § 78
p 10, § 92 lg 2."
PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
12. R. Raudkepp on Riigikohtus vaidlustanud kuus Riigikogu ja Vabariigi Presidendi otsust. Vabariigi
Presidendi 31. märtsi 2005. aasta otsuse nr 804 osas esitas R. Raudkepp Riigikohtule taotluse
nimetatud otsuse vaidlustamise 10-päevase tähtaja ennistamiseks. Riigikohus rahuldab selle taotluse
ning käsitleb alljärgnevas kõiki R. Raudkepi poolt vaidlustatud otsuseid.
13. Kaebuste esitamist Riigikogu ning Vabariigi Presidendi otsuste peale reguleerib
põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus (RT I 2002, 29, 174; ... RTI 2004, 56, 405)
(edaspidi PSJKS). Vastavalt PSJKS §-le 16 võib isik, kes leiab, et Riigikogu otsusega on rikutud tema
õigusi, esitada Riigikohtule taotluse tühistada Riigikogu otsus. PSKS § 18 järgi võib isik, kes leiab, et
Vabariigi Presidendi otsusega ametiisiku ametisse nimetamise või ametist vabastamise kohta on
rikutud tema õigusi, esitada Riigikohtule taotluse tühistada Vabariigi Presidendi otsus.
14. 24. maist 1993 kuni 30. juunini 2002 kehtinud põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse
seadus (RT I 1993, 25, 435; 2002, 29, 174) isiku võimalust esitada Riigikohtule kaebus tema õigusi
rikkuva Riigikogu või Vabariigi Presidendi otsuse peale ei sisaldanud. Neid otsuseid oli võimalik
vaidlustada halduskohtumenetluse korras. Käsitletavate otsuste allutamisel põhiseaduslikkuse
järelevalve korrale 1. juulil 2002 jõustunud põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadusega
oli seadusandja eesmärgiks võimaldada oluliste riigiõiguslike küsimuse kiiret ja lõplikku
lahendamist.
15. Samas ei olnud seadusandja eesmärgiks sätestada isikute piiramatut kaebeõigust ning Riigikohtu
piiramatut kontrollipädevust Riigikogu ning Vabariigi Presidendi otsuste üle. Seadusandja eesmärk
PSJKS §-de 16 ja 18 kehtestamisel oli anda Riigikohtusse pöördumise võimalus ennekõike nendele
isikutele, kes on Riigikogu või Vabariigi Presidendi otsusega õigusvastaselt ametist vabastatud või
õigusvastaselt ametisse nimetamata jäetud. R. Raudkepp asja materjalidest nähtuvalt nende isikute
hulka ei kuulu.
16. Eesti õiguskord ei tunnista üldjuhul kaebuse esitamist teiste isikute või avaliku huvi kaitseks.
Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (RT I 1999, 31, 425; ... RT I 2004, 56, 403) § 7 lõikele 3
ning 9. mail 2005 Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutatud, veel jõustumata tsiviilkohtumenetluse
seadustiku § 3 lõikele 2 on kaebuse esitamine avalike huvide kaitseks või teise isiku huvides lubatud
üksnes seaduses ammendavalt loetletud juhtudel. Esitades kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve
kohtumenetluse seaduse alusel, mis selliseid erandeid ei sätesta, peab kaebaja ära näitama, kuidas
rikutakse tema õigusi. R. Raudkepi väited, nagu rikuks justiitsminister K.-M. Vaherile umbusalduse
avaldamine ja tema ametist vabastamine ning sellest tingitud Vabariigi Valitsuse tagasiastumine ning
uue valitsuse ametissenimetamine tema subjektiivset õigust turvalisele elule ja seaduste järgimisele
Eesti Vabariigis, on PSJKS §-des 16 ja 18 reguleeritud suhete spetsiifikat silmas pidades asjakohatud.
17. Seetõttu ei kuulu Riigikohtu pädevusse selliste kaebuste läbivaatamine, mis esitatakse näiliselt
PSJKS §-de 16 ja 18 alusel, kuid tegelikult teiste isikute või avaliku huvi kaitseks. Tuginedes PSJKS
§ 20 lõike 3 kolmandale lausele, jätab kolleegium R. Raudkepi kaebuse läbi vaatamata.
18. Ühtlasi jätab kolleegium rahuldamata R. Raudkepi taotluse riigi õigusabi saamiseks. Vastavalt
riigi õigusabi seaduse (RTI 2004, 56, 403) § 7 lõike 1 punktile 2 ei anta riigi õigusabi, kui selle
taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb.
Märt Rask, Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Ants Kull, Jüri Põld