3-3-3-1-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-3-1-05

Otsuse kuupäev

24. mai 2005

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Ermo Vilba ja Helle Viitkari kaebus Tallinna Linnavalitsuse

1. detsembri 1999. a korralduse nr 7496-k õigusvastasuse

kindlakstegemise ja tühistamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 18. jaanuari 2001. a otsus haldusasjas nr 3-

284/2001

Menetluse alus Riigikohtus

Eha Rebase (Rebane) avaldus kohtuvea parandamiseks

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Eha Rebase kohtuvea parandamise avaldus.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 18. jaanuari 2001. a otsus haldusasjas nr 3-284/2001 ja saata

asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 11. novembri 1996. a otsusega nr 8185 loeti Tallinnas

Planeedi 12 asuv krunt omandireformi objektiks ja õigustatud subjektideks tunnistati Uno Vildersen

1/12, Harald Vildersen 1/12 ja Asta Vilba 1/6 mõttelises osas.

2. Tallinna linn erastas 18. veebruarist kuni 16. detsembrini 1997 Planeedi 12 elamus asuvad

eluruumid ja sõlmis üürnikega ostu-müügilepingud. Eha Rebasega sõlmiti korteri ostu-müügileping

18. veebruaril 1997.

3. ÕVVTK Tallinna linnakomisjon tühistas 21. septembri 1998. a otsusega nr 10212 oma

11. novembri 1996. a otsuse nr 8185 ja uue otsusega loeti omandireformi objektiks lisaks krundile ka

Planeedi 12 asunud ehitised. Õigustatud subjektideks tunnistati U. Vildersen 1/12, H. Vildersen 1/12

ja A. Vilba 1/6 mõttelises osas.

4. Tallinna Linnavalitsuse 1. detsembri 1999. a korraldusega nr 7496-k jäeti õigustatud subjektide

taotlus Planeedi 12 elamu tagastamiseks rahuldamata, kuna vara ei ole säilinud endisel

individualiseeritaval kujul vastavalt AS Kommunaalprojekt ekspertarvamusele nr T-300-99.

5. Õigustatud subjekti A. Vilba pärijad Ermo Vilba ja Helle Viitkar esitasid 11. veebruaril 2000

kaebuse Tallinna Halduskohtule Tallinna Linnavalitsuse 1. detsembri 1999. a korralduse nr 7496-k

õigusvastasuse tuvastamise ja tühistamise nõudes. Kaebuses leiti, et ehitise individualiseeritaval kujul

säilimise tuvastamiseks tuleb ORAS § 12 lg 8 p 1 järgi võrrelda võõrandamise aegset põhiotstarbel

kasutatavat kubatuuri praeguse kubatuuriga ja ei oma tähtsust, et ehitise põhiotstarbeline kubatuur

vahepeal hävis. AS Kommunaalprojekt ekspertarvamuse kohaselt on ehitise põhiotstarbeline

kubatuur suurenenud taastamistööde käigus võrreldes võõrandamisaegse kubatuuriga.

6. Tallinna Halduskohtu 18. jaanuari 2001. a otsusega haldusasjas nr 3-284/2001 tühistati

Tallinna Linnavalitsuse 1. detsembri 1999. a korraldus nr 7496-k ja tehti linnavalitsusele ettekirjutus

uuesti läbi vaadata õigustatud subjektide taotlus Planeedi 12 tagastamise kohta ning teha seadusest

tulenev ja õiguspärasele ehitise hindamise ekspertiisile tuginev otsus. Kohtuotsuse kohaselt ei ole

korralduse aluseks olnud ekspertiis kooskõlas ORAS-e ja Vabariigi Valitsuse 25. novembri 1997. a

määrusega nr 220 kinnitatud Ehitise endisel individualiseeritaval kujul hindamise korra ja

metoodikaga ning seetõttu on ka korraldus õigusvastane. Kohtuotsuses leiti, et taastamistöid ei saa

elamu säilivuse hindamisel arvestada. Ehitise väärtuse muutumise kindlakstegemisel tuli lähtuda

ehitise võõrandamisaegse ja ORAS-e jõustumise aegse väärtuse võrdlusest, jättes tähelepanuta

asjaolu, et ehitis vahepeal hävis. Ekspert ei ole sellist võrdlust teinud.

7. Tallinna Linnavalitsuse 23. detsembri 2002. a korraldusega nr 3151-k kinnitati AS

Kommunaalprojekt ekspertarvamus nr T-255-02 ja sellest tulenevalt otsustati jätta õigustatud

subjektide taotlus elamu tagastamiseks rahuldamata, sest elamu ei ole säilinud endisel

individualiseeritaval kujul. Õigustatud subjektid vaidlustasid nimetatud korralduse halduskohtus.

8. Tallinna Halduskohtu 17. aprilli 2003.a otsusega haldusasjas nr 3-712/2003 tühistati Tallinna

Linnavalitsuse 23. detsembri 2002. a korraldus nr 3151-k. Halduskohus leidis, et HKMS § 17

kohaselt ei vaja asjaolud, mis on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega haldusasjas, tõendamist

halduskohtumenetluses asjas, kui sellest võtavad osa samad protsessiosalised. HKMS § 97 lg 2

kohaselt asjaolusid, mis on ühes haldusasjas tuvastatud jõustunud kohtuotsusega, ei või vaidlustada

teises haldusasjas, millest võtavad osa samad protsessiosalised. Tallinna Halduskohtu 18. jaanuari

2001. a jõustunud otsusega haldusasjas nr 3-284/2001 tehti Tallinna Linnavalitsusele ettekirjutus

vaadata Planeedi 12 tagastamise taotlused uuesti läbi ja teha seadusest tulenev ja õiguspärasele ehitise

hindamise ekspertiisile tulenev otsus. Kohtuotsuses oli ära toodud kohtu seisukohad, millest järeldub,

et ekspertiisi läbiviimisel ei oleks ekspert tohtinud arvestada elamu taastamistöid. Tallinna

Linnavalitsus halduskohtu otsust ei apelleerinud, otsus jõustus ja linnavalitsus oli kohustatud järgima

kohtuotsuses tehtud ettekirjutust. Tallinna Linnavalitsus ei ole Tallinna Halduskohtu 18. jaanuari

2001. a jõustunud kohtuotsust nõuetekohaselt täitnud. Ekspertiisis, millele tugineb Tallinna

Linnavalitsuse korraldus nr 3151-k, on arvesse võetud elamu taastamistöid.

9. Tallinna Linnavalitsuse apellatsioonkaebuse alusel tühistas Tallinna Ringkonnakohtu

halduskolleegium 8. detsembri 2004. a otsusega haldusasjas nr 2-3/165/2004 halduskohtu otsuse ja

saatis asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leidis järgmist.

1. Halduskohtu otsus tuleb tühistada kohtumenetluse normide rikkumise tõttu, olenemata

apellatsioonkaebuse väidetest, sest halduskohus otsustas kolmanda isiku õiguste ja kohustuste üle,

keda asja arutamisele ei kaasatud, kuna vaidlus elamu tagastamise üle võib puudutada eluruumid juba

erastanud üürnike omandiõigust.

2. Planeedi 12 elanikud olid osaliselt kaasatud elamu endisel individualiseeritaval kujul säilivuse

hindamise menetlusse, kuid halduskohus ei ole elanikke kohtuasja arutamisele kutsunud. Elamu

tagastamise taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamise korral ei ole välistatud erastamisotsuse

muutmine ja tagasitäitmine ning selle vastu peab üürnikel olema võimalus end kohtus kolmanda

isikuna kaitsta. Tegemist on omandiõiguse riivega.

3. HKMS § 17 ja § 97 lg 2 ei ole selles asjas määravad. Vaidlus käib ORAS § 12 lg 8 tõlgendamise

üle. Küsimus on selles, kas linnavalitsus pidi vara tagastamise uuel otsustamisel juhinduma jõustunud

kohtuotsuse aluseks olnud seadusetõlgendusest. Oluline on HKMS § 97 lg 1, mille kohaselt on

jõustunud kohtulahend täitmiseks kohustuslik protsessiosalistele ja nende õigusjärglastele.

Kohtuotsuse mittetäitmiseks HKMS § 97 lg 1 tähenduses tuleb pidada ka uue haldusakti andmist, mis

on vastuolus varem samas küsimuses antud haldusakti suhtes tehtud kohtuotsusega.

4. Vaidlustatud korraldus ja selle aluseks olnud ekspertarvamus nr T-225-02 on vastuolus Tallinna

Halduskohtu 18. jaanuari 2001. a otsusega. Seaduslikuks ekspertarvamuseks tuleb selle otsuse

resolutsioonis mõista sama otsuse motiividele vastavat ekspertarvamust. Uue haldusakti andmine ei

vabastanud linnavalitsust HKMS § 97 lg-st 1 tulenevast kohustusest ja sellest ei vabastanud ka uus

ekspertarvamus. Linnavalitsus rikkus HKMS § 97 lg-t 1.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

10. E. Rebane esitas Riigikohtule avalduse kohtuvea parandamiseks jõustunud Tallinna

Halduskohtu 18. jaanuari 2001. a otsuses haldusasjas nr 3-284/2001 ja palub nimetatud otsus

tühistada põhjusel, et selle kohtuotsusega on siduvalt kindlaks tehtud tema õigusi mõjutavad asjaolud,

ilma et tema oleks kohtu poolt kolmanda isikuna selle haldusasja menetlusse kaasatud. Õiguslikult

siduvalt on kindlaks tehtud ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilivuse tuvastamise asjaolud

elamu suhtes, mille üürnikuna ta sai erastada tema kasutuses oleva eluruumi. Kuna Tallinna

Halduskohtus käimasolevas vaidluses Tallinna Linnavalitsuse 23. detsembri 2002. a korralduse

nr 3151-k tühistamise nõudes peab kohus arvestama nimetatud jõustunud kohtuotsusega, võib tekkida

olukord, kus linnavalitsuse korraldus elamu mittetagastamise kohta tühistatakse ja taotletakse

erastamise ostu-müügilepingu tühistamist, et tagastada õigustatud subjektidele nimetatud vara. See

riivab tema omandiõigust. Halduskohtumenetluses kindlakstehtud asjaolud on aluseks erastamise

ostu-müügilepingute tühisuse ja omandiõiguse tunnustamise nõude rahuldamisel tsiviilvaidluses.

Käimasoleva kohtuvaidluse tõttu on häiritud omandiõiguse teostamine ja korteriomandi seadmine.

HKMS § 14 lg 3 p 1 kohaselt tuleb kohtumenetlusse kaasata kolmas isik, kui asja arutamisel võidakse

otsustada tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle.

11. Tallinna Linnavalitsuse kirjalikus vastuses toetatakse kohtuvigade parandamise avaldust ja

leitakse, et vaidlus elamu tagastamise üle võib puudutada korteriomanike õigusi. Vaidlustatud

kohtuotsusega on kindlaks määratud olulised asjaolud elamu tagastamise taotluse lahendamiseks.

12. Helle Viitkari kirjalikus vastuses ei peeta kohtuvigade parandamise avaldust õigeks ja vaieldakse

sellele vastu. Avaldajal ei ole HKMS § 81 järgi õigust nõuda kohtuvea parandamist, sest ta ei ole isik,

kelle suhtes kohtuotsus tehti ja kohus ei otsustanud tema õiguste ja kohustuste üle. ORAS § 18 lg 1

kohaselt on kuni omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise

küsimuse otsustamiseni kohaliku omavalitsuse asutustel, kelle omandis või valduses vara on,

keelatud vara võõrandada. Seda keeldu rikkuvad tehingud on tühised. Linnavalitsuse ja Planeedi 12

eluruumi üürnike vahel sõlmitud ostu-müügilepingud on sõlmitud vastuolus nimetatud sättega,

mistõttu need tehingud on tühised algusest peale ning avaldajal ei ole omandiõigust eluruumile

tekkinudki. Seetõttu on välistatud, et vaidlustatud kohtuotsus avaldaja omandiõigust riivaks.

13. Ermo Vilba kirjalikus vastuses ei peeta kohtuvigade parandamise avaldust õigeks ja vaieldakse

sellele vastu.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

14. HKMS § 12 lg 2 p 4 kohaselt otsustab halduskohus eelmenetluses sama seadustiku § 14 lõikes 3

nimetatud isikute kaasamise. HKMS § 14 lg 3 p 1 kohaselt on kaasatud isikuks kolmas isik, kui asja

arutamisel võidakse otsustada tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle.

HKMS § 81 lg 1 p 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsuses või -määruses kohtuvea parandamist võib

nõuda isik, keda seaduse nõuete kohaselt kohtusse ei kutsutud, kuid kelle suhtes tehti kohtuotsus, või

sama lõike punkti 2 kohaselt isik, kelle õiguste ja kohustuste üle kohus otsustas, kuid keda asja ei

kaasatud. Riigikohtu halduskolleegiumi 26. jaanuari 2004. a otsuses haldusasjas nr 3-3-3-1-04 asuti

seisukohale, et see säte on imperatiivne ega anna kohtule võimalust kaaluda, kas isik menetlusse

kaasata või mitte. Riigikohtu halduskolleegium jääb selle seisukoha juurde. Seega tuleb käesoleva

kohtuvigade parandamise avalduse lahendamiseks selgitada, kas vaidlustatud Tallinna Halduskohtu

18. jaanuari 2001. a otsusega võidi otsustada E. Rebase õiguste üle.

15. Tallinna Ringkonnakohtu 8. detsembri 2004. a otsusega haldusasjas nr 2-3/165/2004 on

tuvastatud, et Tallinna Maa-ameti toimiku nr 7894 materjalide kohaselt on Planeedi 12 elanikud

osaliselt olnud kaasatud 7. septembril 1999 toimunud vara endisel individualiseeritaval kujul

säilivuse hindamise menetlusse, sh ka E. Rebane, ja selles toimikus sisalduva Tallinna Hooneregistri

17. novembri 1998. a teatise kohaselt on korterid üürnikele 1997. aastal juba erastatud, sh ka

18. veebruari 1997. a ostu-müügilepinguga nr 2036 E. Rebasele korter nr 11. Seega on E. Rebane

nimetatud korteri omanik.

16. Tallinna Halduskohtu 18. jaanuari 2001. a otsusega kohustati Tallinna Linnavalitsust uuesti läbi

vaatama õigustatud subjektide taotluse Planeedi 12 elamu tagastamiseks ja tegema selleks uue

ekspertiisi. Seega vaidlus õigusvastaselt võõrandatud elamu tagastamise üle võib puudutada selles

elamus asuvate eluruumide üürnike õigust eluruumid erastada või need eluruumid juba erastanud

elanike omandiõigust. Elamut, mis tuleks omandireformi käigus õigustatud subjektidele tagastada, ei

saaks samal ajal üürnikele erastada. Kui halduskohus teeb ettekirjutuse elamu tagastamise taotlus

uuesti läbi vaadata, ei ole välistatud Tallinna Linnavalitsuse poolt erastamisotsuse muutmine ja

tagasitäitmine. Kohtuotsuse tulemusena jätkuv vaidlus elamu tagastamise üle riivab korteriomanike,

sh E. Rebase omandiõigust ja piirab tema vara käsutamist.

17. HKMS § 97 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtulahend täitmiseks kohustuslik protsessiosalistele ja

nende õigusjärglastele. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei saa asjaolusid, mis ühes haldusasjas on

tuvastatud jõustunud kohtuotsusega, vaidlustada teises haldusasjas, millest võtavad osa samad

protsessiosalised. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või protsessiosalised ega nende õigusjärglased

esitada kohtusse sama nõuet samal alusel.

Kui jõustunud kohtuotsus kohustab haldusorganit sooritama mingi toimingu või andma haldusakti,

siis võib kohtumenetlusse kaasamata isik vaidlustada selle toimingu või haldusakti, kui see rikub

tema õigusi. Kuid see ei välista kohtuvigade parandamise avalduse esitamist kaasamata isiku poolt,

sest vastasel juhul oleks HKMS § 81 lg 1 p 2 sisutu. Kohtuvea parandamise avalduse esitamiseks

piisab sellest, et vaidlustatud kohtuotsus võib tuua kaasa toimingud või haldusakti, mis võivad

mõjutada kolmanda isiku õigusi.

18. Eeltoodud põhjustel leiab Riigikohtu halduskolleegium, et Tallinna Halduskohtu 18. jaanuari

2001. a otsusega haldusasjas nr 3-284/2001 on otsustatud E. Rebase õiguste üle, mistõttu tuleb

kohtuvea parandamise avaldus rahuldada. Tallinna Halduskohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada ja

asi saata uueks läbivaatamiseks samale halduskohtule.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann