3-2-3-7-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-3-7-05

Otsuse kuupäev

Tartu, 24. mai 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja J. Luik

Kohtuasi

Sten Lieberti hagi Ervin Lieberti vastu kaasomandi

lõpetamise nõudes.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu 2. mai 2003. a tagaseljaotsus tsiviilasjas

nr 2/19-1591/03

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tallinna linna kohtuvigade parandamise avaldus

Asja läbivaatamise kuupäev

25. aprill 2005. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta Tallinna linna kohtuvigade parandamise avaldus

rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnakohtu 2. mai 2003. a tagaseljaotsusega lõpetati Sten Lieberti ja Ervin Lieberti

kaasomand xxxxxxxxx xxxxx xx asuva kinnistu suhtes. Kinnisasja jagamisel jäeti Sten Lieberti

ainuomandisse ehitisteta kinnistu suurusega 847 m2 ning Ervin Lieberti ainuomandisse elamuga

kinnistu suurusega 812 m2.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

2. 26. jaanuaril 2005. a esitas linnakohtu otsuse peale kohtuvigade parandamise avalduse Tallinna

linn, paludes tühistada linnakohtu tagaseljaotsuse ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks.

3. Kohtuvigade parandamise avalduse põhjenduse kohaselt oleks linnakohus pidanud asja arutamisele

kaasama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 89 lg 1 alusel arvamuse andmiseks Tallinna linna

kui detailplaneeringualase tegevuse korraldamiseks pädeva haldusorgani. Planeerimisseaduse (PlanS)

§ 4 lg 2 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil

kohaliku omavalitsuse pädevuses. Kohalik omavalitsus tagab maakasutuse ja ehitamise aluseks

vajalike planeeringute olemasolu; tagab huvitatud isikute huvide arvessevõtmise ja tasakaalustamise,

mis on planeeringu kehtestamise eeldus; tagab kehtestatud planeeringute järgimise. Planeeringu

kehtestamine on aluseks uute katastriüksuste moodustamisele ning olemasolevate katastriüksuste

piiride muutmisele. Planeeringu kehtestamise eelduseks on huvitatud isikute huvide arvessevõtmine

ja tasakaalustamine. Vastava tegevuse korraldamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Lõpetades

kaasomandi selle reaalosadeks jagamise teel, mille tõttu ollakse jõustunud kohtuotsuse alusel

kohustatud moodustama miljööväärtuslikus piirkonnas kaks uut krunti, on linnakohus teinud otsuse

kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvas küsimuses. Tsiviilkohtul puudub pädevus võimalikult

paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestava keskkonna ruumilise arengu kujundamiseks

ja planeerimiseks. Kinnistu kaasomandi lõpetamine selle kaheks iseseisvaks kinnistuks jagamisega on

võimalik ainult juhul, kui kehtestatakse vastav detailplaneering. Kui detailplaneeringut ei ole

kehtestatud, oleks kaasomandi lõpetamine võimalik teistel asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg-s 2

sätestatud viisidel.

Linnakohtu otsus tuleks tühistada ka TsMS § 333 lg 1 p-le 3 tuginedes, sest linnakohus otsustas

otseselt Tallinna linna õiguste ja kohustuste üle, teda ennast asja menetlusse kaasamata.

4. Vastuses kohtuvigade parandamise avaldusele pidas S. Liebert seda põhjendamatuks ning palus

selle rahuldamata jätta. Kohtuvigade parandamise avalduse aluseks ei saa olla TsMS § 89 lg 1

võimalik rikkumine. Tallinna Linnavalitsus ei ole märkinud, milline seadus pani linnakohtule

kohustuse teda menetlusse kaasata. Kui seaduses olekski selline kohustus, ei saa sellise kohustuse

rikkumine olla TsMS § 372 järgi aluseks kohtuvigade parandamise avalduse esitamiseks.

Kohtuvigade parandamist saaks taotleda üksnes tsiviilprotsessiteovõimet omav Tallinna linn. TsMS

§ 89 lg 1 järgi on kohustatud subjektiks kohaliku omavalitsuse asutus - Tallinna Linnavalitsus.

Tallinna Linnavalitsuselt arvamuse küsimata jätmine ei anna teisele subjektile - Tallinna linnale -

alust nõuda kohtuvigade parandamist. Lisaks ei saa võimalik puutumus avalik-õigusliku

detailplaneeringu algatamise kohustusega olla aluseks isiku kaasamisele tsiviilasja menetlusse, sest

tsiviilkohus otsustab isiku tsiviilõiguste ja -kohustuste üle. Tallinna Linnakohtu otsusest ei tulene

Tallinna Linnavalitsusele kohustust algatada detailplaneering. Kuna linnavalitsus keeldus

detailplaneeringu algatamisest, pidi S. Liebert pöörduma oma õiguste kaitseks halduskohtusse. Ka

Tallinna Halduskohtu 1. juuli 2004. a otsuses haldusasjas nr 3-847/04 asus kohus seisukohale, et

linnakohtu otsusest ei tule kohustust xxxxx xx kinnistu detailplaneeringu algatamiseks.

Kui linnakohus otsustaski Tallinna linna õiguste ja kohustuste üle, ei ole Tallinna Linnavalitsus

esitanud avaldust kohtuvigade parandamiseks mõistliku aja jooksul. Avaldaja sai linnakohtu otsusest

teada 29. mail 2003. a, kuid esitas avalduse kohtuvigade parandamiseks alles 26. jaanuaril 2005. a.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 1 kohaselt tuleb oma õiguste ja kohustuste täitmisel

toimida heas usus. Mõistliku aja jooksul oma õiguste kasutamisele mitteasumine võib viia vastavate

õiguste kaotuseni.

Tallinna Linnakohtul oli võimalik lõpetada kaasomand AÕS § 77 lg-te 1 ja 2 kohaselt vaid

reaalosadeks jagamise teel. Kostja ei vaielnud vastu hageja nõudele kaasomand reaalosadeks jagada.

Kui Tallinna linn oleks hagile vastu vaielnud, ei oleks kohus saanud siiski otsustada teistsuguse

kaasomandi lõpetamise viisi kasuks.

Lisaks palus vastustaja välja mõista Tallinna linnalt kohtukulud, mille suuruse täpsustab ta

täiendavalt.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Kolleegium leiab, et kohtuvigade parandamise avalduses toodud väited ei anna alust linnakohtu

otsuse tühistamiseks.

6. Tallinna linn märkis kohtuvigade parandamise avalduse esitamise alustena TsMS § 372 lg 1 p-d 2

ja 4. Avaldaja leidis, et kohus oleks pidanud Tallinna linna TsMS § 89 alusel kaasama linnavalitsuse

kui avalikku huvi kaitsma õigustatud asutuse kaasomanike vahelisse kaasomandis oleva kinnistu

reaalosadeks jagamise menetlusse.

7. Kohalikul omavalitsusel on TsMS § 372 lg 1 kohaselt õigus esitada kohtuvigade parandamise

avaldus juhtudel, mil teda ei ole seaduse nõuete kohaselt kohtusse kutsutud, kuid tema suhtes on

tehtud kohtuotsus ja ta ei saa esitada apellatsioonkaebust, sest apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja

ennistamine ei ole võimalik (p 1), kui tema õiguste või kohustuste üle on kohus otsustanud kas hagi-

või hagita menetluses, kuid teda ei ole asja kaasatud (p-d 2-3); ja juhul, kui seadusest tulenevalt on

neil avalikes huvides selline õigus (p 4). Kokkuvõtvalt võib seega märkida, et kohalik omavalitsus

peab olema nii nagu iga teine isik, kaasatud asja, milles otsustatakse tema õiguste ning kohustuste

üle. Sellele lisaks peab kohalik omavalitsus olema kaasatud ka kohtumenetlusse, kui selline

kaasamise kohustus on seaduses ette nähtud. TsMS § 89 lg 1 kohaselt kaasab kohus seaduses

sätestatud juhtudel riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse protsessi asja kohta arvamuse andmiseks.

Kui kohtule on kohustuslik kaasata kohtumenetlusse kohalik omavalitsus, on kohalikul omavalitsusel

õigus taotleda kohtuvigade parandamist, st kohtuotsuse tühistamist ning asja uueks arutamiseks

saatmist.

8. Kohtuvigade parandamise avalduse esitaja ei ole viidanud ühelegi seaduse sättele, millest tuleneks

kohtu kohustus kaasata kohalik omavalitsus kaasomanike vahelisse kaasomandis oleva kinnisasja

reaalosaseks jagamise menetlusse või mis annaks omavalitsusele õiguse taotleda kohtuvea

parandamist kinnisasja jagamise kohta tehtud kohtuotsuses. Iseenesest on õige avaldaja väide, et

planeerimisalase tegevuse korraldamine on PlanS § 4 kohaselt kohaliku omavalitsuse

haldusterritooriumil tema pädevuses, kuid ka sellest sättest ei tulene nimetatud kohustust.

9. Teiseks aluseks, mil Tallinna linna poolt kohtuvigade parandamise avalduse esitamine oleks

põhjendatud, võiks olla see, kui kohus oleks S. Lieberti ja E. Lieberti vahelises vaidluses otsustanud

Tallinna linna õiguste ja kohustuste üle, kuigi ta sellesse menetlusse kaasatud ei olnud.

Kolleegium leiab, et Tallinna Linnakohtu 2. mai 2003. a tagaseljaotsuses ei ole otsustatud Tallinna

linna õiguste ja kohustuste üle. Kohtuotsusest ei tulene linnale kohustust alustada otsusega

reaalosadeks jagatud kinnistu suhtes detailplaneeringut. S. Liebert ja E. Liebert peavad

detailplaneeringu algatamiseks pöörduma üldises korras kohaliku omavalitsuse poole. Linnakohtu

otsus ei määra kindlaks, kas ja kuidas see taotlus rahuldada.

10. AÕS § 54 lg 1 kohaselt võib kinnisasju ühendada üheks kinnisasjaks või ühte kinnisasja jagada

mitmeks kinnisasjaks ainult omaniku soovil.

Kinnisasja jagamisel tuleb muuhulgas arvestada maakorraldusseaduse § 13 lg-ga 4, mille kohaselt on

kinnisasi jagamatu, kui jagamise tulemusena muutub võimatuks kinnisasja kasutamine vastavalt

sihtotstarbele või kui ei ole võimalik moodustada katastriüksust. Samuti tuleb arvestada

planeerimisseadusest tulenevate nõuetega, nt § 9 lg-ga 8, mille kohaselt kehtestatud detailplaneering

on aluseks uute katastriüksuste moodustamisele ning olemasolevate katastriüksuste piiride

muutmisele detailplaneeringu koostamise kohustuse korral. Kinnisasja jagamist ja selleks vajalikke

eeldusi on kolleegium käsitlenud oma 15. detsembri 2003. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-103-03(RT

III 2004, 1, 13).

11. Ainult linnakohtu otsuse alusel ei saa kinnisasja jagada ka kinnistusamet. Dokumendid, mis tuleb

kinnistusametile esitada kinnisasja jagamiseks, sätestab kinnistusraamatuseadus (KRS).

Kinnistamisavaldusele esitatavad nõuded on sätestatud KRS §-s 34. Kinnistamisavaldusele tuleb

lisada KRS §-s 35 nõutud dokumendid, kinnistu jagamisel KRS § 36 lg 2 järgi tuleb

kinnistamisavaldusele lisada ka katastriüksuse plaani koopia. Kinnistamisavalduse läbivaatamisel

selgitab kinnistamiseks pädev isik KRS § 46 lg 1 kohaselt, kas on esitatud nõutavad dokumendid, mis

vastavad nõutavale vormile ja kas kinnistusraamatusse kantud või märkega tagatud õigustest või

seadusest tulenevalt ei ole kinnistamine välistatud. Kui kinnistamisavalduses esineb kande tegemist

takistav puudus või puudub vajalik dokument, määratakse tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks (KRS

§ 46 lg 3). Kui puudust määratud tähtaja jooksul ei ole kõrvaldatud, teeb kinnistamiseks pädev isik

otsuse avalduse rahuldamata jätmise kohta (§ 46 lg 5). Kaasomandis oleva kinnisasja jagamiseks on

AÕS § 77 lg 1 kohaselt nõutav ka kaasomanike kokkulepe. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet

kaasomandi lõpetamise ja asja jagamise viisi suhtes, siis vastavalt AÕS § 77 lg-le 2 otsustab

kaasomandi lõpetamise kohus. Seega linnakohtu otsus kaasomandis oleva kinnisasja jagamise kohta

saab asendada vaid teise kaasomaniku nõusolekut KRS § 341 lg 7 järgi.

Samas märgib kolleegium, et linnakohtu otsusest ei selgu, millistes piirides kinnisasja jagamisel see

otsus võiks kaasomaniku nõusolekut asendada.

12. Kolleegium märgib, et vaidlustes, kus kohtuotsuse täitmine oleneb lisaks otsusele ka riigi- või

kohaliku omavalitsuse asutuste tegevusest avalike huvide kaitsel, oleks otstarbekas kaasata vastav

asutus TsMS § 89 lg 2 alusel arvamuse andmiseks menetlusse. Näiteks kinnisasja jagamise

menetluses saaks kohaliku omavalitsuse asutus avaldada arvamust, kas selline jagamine on

põhimõtteliselt võimalik või mitte. See kiirendaks kohtumenetlust ja aitaks vältida kohtuotsuse

tegemist, millest tulenev kinnisasja jagamine pole võimalik. Samas ei saaks maa- ja linnakohtu

lahendatavas kinnisasja jagamise menetluses otsustada vastavate haldusaktide ja -toimingute

seaduslikkuse üle.

13. Ekslik on avaldaja viide TsMS § 333 lg 1 p-le 3. Nimetatud sätte kohaselt tühistab

ringkonnakohus esimese astme kohtu lahendi protsessiosaliste kaebuste põhjendustest olenemata ja

saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui kohus otsustas isiku õiguste ja kohustuste

üle, keda asjasse ei kaasatud. TsMS § 333 annab juhised ringkonnakohtule. Jõustunud otsuste uuesti

läbivaatamist TsMS § 333 lg 1 p-s 3 märgitud põhjustel reguleerib TsMS 48. peatükk ehk

kohtuvigade parandamise sätteid.

14. Väär on vastustaja väide, et Tallinna linnal ei ole õigust Tallinna Linnavalitsuse eest kohtuvigade

parandamise avalduse esitamiseks. Avalik-õiguslik juriidiline isik on tsiviilseadustiku üldosa seaduse

§ 27 lg 2 järgi riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes

huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Avalik-õiguslik juriidiline isik tervikuna

(nt linn, vald) hõlmab ka selle isiku asutusi (nt linnavalitsust) ja seega on Tallinn linn õigustatud

esitama kohtuvigade parandamise avaldust TsMS § 372 järgi. Kohaliku omavalitsuse korralduse

seaduse § 55 lg 4 p 6 kohaselt esindab valla- või linnasekretär valda või linna kohtus või volitab

selleks teisi isikuid. Kohtuvigade parandamise avaldusele on alla kirjutanud Tallinna linnasekretär.

15. Vastustaja taotlus Tallinna linnalt kohtukulude väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata, sest

vastustaja ei ole kohtukulude kandmist tõendanud.

A. Kull, H. Jõks, J. Luik