3-3-1-27-05 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-27-05

Määruse kuupäev

23. mai 2005

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Rein Jürisoo kaebus Toila Vallavalitsuse ettekirjutuse

tühistamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 9. märtsi 2005. a määrus haldusasjas nr 2-

3-126/05

Menetluse alus Riigikohtus

Rein Jürisoo erikaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Rein Jürisoo erikaebus osaliselt.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 9. märtsi 2005. a määrus haldusasjas nr 2-3-126/05 ja Jõhvi

Halduskohtu 24. jaanuari 2005. a määrus haldusasjas nr 3-243/2004 ning saata asi menetlusse

võtmise otsustamiseks Jõhvi Halduskohtule.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rein Jürisoole kuulub Toila vallas hoonestatud kinnistu. 11. septembri 2003. a ettekirjutusega

nr 6.4-5.2/1994 kohustas Toila Vallavalitsuse ehitus- ja majandusnõunik R. Jürisood kinnistul asuvad

ehitised kas lammutama või viima Ehitusseaduse (EhS) § 3 lg-st 1 tulenevatele ehitusnõuetele

vastavaks hiljemalt 1. novembriks 2003. R. Jürisoo seda ettekirjutust ei vaidlustanud, kuid jättis

ettekirjutuse tähtaegselt täitmata.

2. Kuna vaatamata vallaametnike ja R. Jürisoo esindaja kokkusaamisele ja informatsiooni

vahetamisele ehitistega midagi ette ei võetud, tegi Toila Vallavalitsuse ehitus- ja majandusnõunik

15. märtsil 2004 uue ettekirjutuse nr 6.4-5.2/717 R. Jürisoole kuuluval kinnistul ehitiste

lammutamiseks või nende EhS § 3 lg 1 nõuetega vastavusse viimiseks hiljemalt 30. aprilliks 2004.

Ettekirjutuse kohaselt kahjustavad kõnealused varemed ümbrust ja maastikku - kinnistu piirneb Toila

Oru pargi ja kooliga, objekt võib tekitada ohtu ka inimese elule. Ettekirjutuses tehti muuhulgas

hoiatus, et selle tähtajaks täitmata jätmise korral rakendatakse R. Jürisoo suhtes Asendustäitmise ja

sunniraha seaduse (AtSS) kohaselt sunniraha kõrgeimas määras, s.o 10 000 krooni. Ettekirjutuses

sisaldus ka viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta.

3. 29. septembril 2004 esitas Ida-Virumaa ja Kohtla-Järve kohtutäitur Natalja Malahhova R. Jürisoole

täitekutse, milles märkis, et Toila Vallavalitsuse avalduse alusel on algatatud täitemenetlus sunniraha

sissenõudmiseks ning andis R. Jürisoole vallavalitsuse nõude ja kohtutäituri tasu vabatahtlikuks

täitmiseks aega 11. oktoobrini 2004.

4. R. Jürisoo esitas 11. oktoobril 2004 Jõhvi Halduskohtule kaebuse taotlusega tühistada Toila

Vallavalitsuse 15. märtsi 2004. a ettekirjutus nr 6.4-5.2/717. Lisaks palus R. Jürisoo halduskohtul

ennistada kaebuse esitamise tähtaeg ning peatada vaidlustatud ettekirjutuse täitemenetlus. Kaebuse

esitaja leidis, et haldusaktist ei selgu, milles seisneb kinnistul asuvate hoonete ohtlikkus inimeste

elule ja tervisele. Tegemist ei ole varemetega ning ettekirjutusega sunnitakse kaebuse esitajat tegema

arusaamatuid ja põhjendamatuid kulutusi. Enne EhS jõustumist ehitatud ehitis ei pea EhS § 72 lg 1

kohaselt vastama EhS § 3 nõuetele, välja arvatud ehitise ohutusele sätestatud nõuete osas.

Vallavalitsus oleks pidanud täpselt määratlema tegevuse, mida kaebuse esitaja oleks pidanud ette

võtma, et hooned vastaksid ehitisele ettenähtud nõuetele.

Kaebuse esitaja palus lugeda kaebuse esitamise tähtaja alguseks täitekutse saamise aeg, kuna enne

selle saamist arvas ta olevat oma tegevusega ettekirjutuse nõuded täitnud. Hoonete aknad on

sissetungimise vältimiseks laudadega kinni löödud, kinnistu heakorrastatud ning piiratud aiaga.

Kaebuse esitamise tähtaeg tuleb ennistada, sest R. Jürisoo ei ole Toila Vallavalitsuselt saanud teist

haldusakti, millega temale teatatakse, et ettekirjutus on nõuetekohaselt täitmata. Toila Vallavalitsuse

tingimusliku ettekirjutusega on sisuliselt tehtud võimatuks selle peale tähtaegselt kaebuse esitamine,

sest ettekirjutuse täidetuks lugemine lähtub vastustaja suvast. Toila Vallavalitsus oleks pidanud esmalt

teatama ettekirjutuse täitmata jätmisest ja alles siis määrama kaebuse esitamise tähtaja.

5. Jõhvi Halduskohus jättis 24. jaanuari 2005. a määrusega rahuldamata R. Jürisoo taotluse Toila

Vallavalitsuse 15. märtsi 2004. a ettekirjutuse tühistamiseks kohtusse pöördumise tähtaja

ennistamiseks ning lõpetas asjas menetluse. Kohus leidis, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja

puuduvad mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks. Halduskohus tuvastas, et R. Jürisoole tehti

vaidlustatud haldusakt posti teel kättetoimetamisega teatavaks 18. märtsil 2004, mistõttu kaebuse

esitamise tähtaeg lõppes 19. aprillil 2004. Kohus märkis, et selles, kas haldusakt rikub isiku õigusi

või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades

selleks vajadusel professionaalset erialast abi, ning otsustama ka akti vaidlustamise küsimuse.

Haldusakti hilisem vaidlustamine on võimalik vaid juhul, kui kohus kaebaja taotlusel ennistab

mõjuvate põhjuste olemasolul kaebuse esitamise tähtaja. Mõjuvateks põhjusteks saavad olla üksnes

objektiivsed asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. R. Jürisoo peab mõjuvaks

põhjuseks asjaolu, et ta enne täitekutse saamist arvas, et on ettekirjutuse nõuded täitnud. Kohus

sellega ei nõustunud ning leidis, et kuna kaebuse esitajal ühtegi objektiivset takistust kaebuse

õigeaegseks esitamiseks ei olnud, puudub kaebetähtaja ennistamiseks alus.

6. R. Jürisoo esitas halduskohtu määruse peale erikaebuse, milles palus halduskohtu määruse

tühistada ja kaebuse esitamise tähtaja ennistada. Erikaebuse esitaja märkis, et 15. märtsil 2004 ja ka

30 päeva pärast haldusakti teatavakstegemist ei rikkunud haldusakt R. Jürisoo õigusi, kuna ta täitis

haldusakti nõude viia kinnistul asuvad hooned ehitistele esitatavate nõuetega vastavusse. HKMS § 9

lg 1 ja § 7 lg 1 mõtte kohaselt ei ole võimalik pöörduda igaks juhuks kohtusse, kui haldusakt õigusi ei

riku. Toila Vallavalitsuse 15. märtsi 2004. a ettekirjutuses anti valikuvõimalus ning R. Jürisoo viis

hooned nõuetega vastavusse. Taolise sisuga ettekirjutuse andmine eeldab kontrolli ettekirjutuse

täitmise üle teatud tähtaja jooksul ning teist haldusakti, kui kohalik omavalitsus leiab, et hooned ei

vasta ehitistele esitatavatele nõuetele. Toila Vallavalitsus rikkus Haldusmenetluse seaduse (HMS)

§ 54 ja § 55 lg 1, sest haldusakt ei olnud ettekirjutuse saajale selge ja üheselt mõistetav. Ettekirjutus

ei sisalda sõnaselgelt kindlaksmääratud kohustusi, mille täitmata jätmisel saaks R. Jürisood trahvida.

Haldusakti resolutsiooni sõnastusest võis kaebuse esitaja aru saada, et kui vallavalitsus leiab, et

hooned ei vasta ehitistele esitatavatele nõuetele, siis antakse sellest temale teada teise haldusaktiga.

7. Tartu Ringkonnakohus jättis 9. märtsi 2005. a määrusega erikaebuse rahuldamata ja

halduskohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus ei pidanud vajalikuks korrata esimese astme kohtu

põhjendusi, kuid märkis, et kaebuse esitaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks

täitnud 15. märtsi 2004. a ettekirjutuse, samas on Toila Vallavalitsus kinnistut kontrollinud ja

veendunud, et ettekirjutus on täitmata. Pealegi ei piisa kaebaja subjektiivsest arusaamast, et

ettekirjutus on tema poolt täidetud, eelkõige peab see rahuldama ettekirjutuse tegijat. Samuti leidis

ringkonnakohus, et ebaõige on kaebuse esitaja väide, et tingimuslikku ettekirjutust ei ole võimalik

vaidlustada. R. Jürisoole anti ettekirjutusega konkreetne ja üheselt mõistetav valik: kas viia kinnistul

asuvad hooned nõuetele vastavaks või need lammutada. HKMS § 9 lg 1 kohaselt oli tal pärast

18. märtsil 2004 temale ettekirjutuse teatavakstegemist 30 päeva aega otsustada, kas võtta ettekirjutus

täitmisele või vaidlustada see halduskohtus. R. Jürisoo jättis need võimalused kasutamata ja pöördus

kaebusega halduskohtusse alles 11. oktoobril 2004. Halduskohus andis oma määruses õige hinnangu

kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise põhjustele.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

8. R. Jürisoo esitas ringkonnakohtu määruse peale erikaebuse Riigikohtule, milles palub kohtute

määrused tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule, samuti ennistada

kaebuse esitamise tähtaeg. Erikaebuse esitaja leiab, et kohtud on ebaõigesti jätnud kohtusse

pöördumise tähtaja ennistamata ning tal ei olnud põhjust ettekirjutust halduskohtus vaidlustada enne

kui ta sai teada, et Toila Vallavalitsus ei ole rahul tema poolt ettekirjutuse täitmisega. Ettekirjutus ei

rikkunud andmise ajal ega vaidlustamistähtaja jooksul R. Jürisoo õigusi, sest ta täitis heauskselt ja

kohusetundlikult haldusakti nõude viia kinnistul asuvad hooned ehitistele esitatavate nõuetega

vastavusse. HKMS § 9 lg 1 ja § 7 lg 1 kohaselt tuleb kaebus halduskohtusse esitada 30 päeva jooksul,

kui adressaat leiab, et haldusakt rikub tema õigusi või piirab tema vabadusi. HKMS mõtte kohaselt ei

või kohtusse pöörduda igaks juhuks, kui haldusakt veel ilmselt õigusi ei riku.

Vaidlustatud ettekirjutuse andmine eeldab kontrolli ettekirjutuse täitmise üle teatud tähtaja jooksul

ning teist haldusakti, kui kohalik omavalitsus leiab, et ettekirjutus ei ole nõuetekohaselt täidetud.

Toila Vallavalitsus rikkus HMS § 54 ja § 55 lg 1, sest haldusakt ei olnud ettekirjutuse saajale selge ja

üheselt mõistetav. HMS § 63 lg 2 p 5 kohaselt on haldusakt tühine, kui sellest ei selgu õigused ja

kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik

täita. Tühine haldusakt on HMS § 63 lg 1 järgi kehtetu algusest peale. Toila Vallavalitsuse

ettekirjutusega R. Jürisoole pandud kohustus on omanikule üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi

tekitav, mis on vastuolus HMS §-dega 3 ja 5.

Toila Vallavalitsuse ettekirjutus ei sisalda sõnaselgelt kindlaksmääratud kohustusi, mille täitmata

jätmisel saaks R. Jürisood trahvida. Võimatu on samaaegselt täita kahte erinevat ja vastukäivat

kohustust. Haldusakti resolutsiooni sõnastusest võis kaebuse esitaja aru saada, et kui vallavalitsus

leiab, et hooned ei vasta ehitistele esitatavatele nõuetele, siis antakse sellest temale teada teise

haldusaktiga. Kuivõrd kaebuse esitajal oli õiguspärane ootus sellise teise haldusakti andmiseks, siis

esinevad asjas mõjuvad põhjused halduskohtusse pöördumise tähtaja ennistamiseks.

9. Toila Vallavalitsus vaidleb kirjalikus vastuses erikaebusele vastu ning leiab, et kohtud on õigesti

jätnud R. Jürisoo kaebuse läbi vaatamata kaebuse esitamise tähtaja rikkumise ning tähtaja ennistamist

tingivate mõjuvate põhjuste puudumise tõttu. Kaebaja ei ole ka erikaebuses Riigikohtule esitanud

täiendavalt objektiivseid ja mõjuvaid põhjuseid, mis võiksid olla tähtaja ennistamise aluseks.

Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et ta on viinud hooned vastavusse ehitistele esitatavate

nõuetega. R. Jürisoo ei ole võtnud temale ettekirjutusega pandud kohustuste täitmist tõsiselt.

Ettekirjutuse täitmata jätmise eest ei ole R. Jürisood trahvitud, vaid tema suhtes rakendati

sunnivahendit ettekirjutuse täitmise tagamiseks. Vastustajale jääb arusaamatuks, mille tõttu ei ole

kaebajal võimalik ettekirjutust täita ning millised kohustused on selles vastukäivad. Liigne kulukus ei

ole ettekirjutuse täitmata jätmiseks objektiivne põhjus.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et erikaebus on osaliselt põhjendatud ja vaidlustatud

kohtumäärused tuleb tühistada kohtumenetluse normide olulise rikkumise tõttu.

11. Asjas on tuvastatud, et R. Jürisoo sai vaidlustatud ettekirjutuse kätte 18. märtsil 2004, s.o ligi

seitse kuud enne selle peale kaebusega halduskohtusse pöördumist. Riigikohtu halduskolleegium

nõustub kohtute ja vastustajaga selles, et R. Jürisool puudusid takistused ettekirjutuse õigeaegseks

vaidlustamiseks kohtus ning seetõttu puudub mõjuv põhjus tühistamiskaebuse tähtaja ennistamiseks.

Tühistamiskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse osas jääb R. Jürisoo erikaebus rahuldamata.

Kolleegium ei pea selle küsimuse osas vajalikuks korrata esimese ja teise astme kohtute põhjendusi.

12. Samas leiab Riigikohtu halduskolleegium, et kohtud oleksid pidanud selgitama välja R. Jürisoo

eesmärgi kohtusse pöördumisel ning andma talle võimaluse kaebuses väljendatud taotlust täpsustada,

mitte lõpetama asja menetlust tühistamiskaebuse esitamise tähtaja rikkumise tõttu. Kolleegium

märgib, et R. Jürisoo on erikaebuses Riigikohtule ja korduvalt varasema menetluse käigus ka ise

möönnud, et tal puudusid takistused ettekirjutuse vaidlustamiseks 30-päevase tähtaja jooksul ning ta

ei soovinudki ettekirjutust pärast selle saamist vaidlustada, vaid asus seda täitma. Oma õigusi

rikkuvaks luges R. Jürisoo ettekirjutuse alles siis, kui selgus, et Toila Vallavalitsus pidas tema

tegevust ettekirjutuse täitmisel ebapiisavaks ja pöördus ettekirjutuse täitmise tagamiseks sunniraha

sissenõudmiseks täitekorraldusega kohtutäituri poole.

13. HKMS § 19 lg 7 kohaselt vaatab halduskohus asja läbi kaebuses või protestis esitatud taotluse

ulatuses, kuid halduskohus ei ole seotud kaebuse või protesti sõnastusega. HKMS § 19 lg 7 teine

lauseosa aga osundab kohtu õigusele ja kohustusele tõlgendada kaebuses esitatud taotlust. Riigikohtu

halduskolleegium on leidnud, et nimetatud normi eesmärk on tagada põhiseaduslik kaebeõigus,

kaitstes ebapiisavate juriidiliste teadmiste ja kogemustega kaebajaid taotluse vääralt sõnastamise

võimalike tagajärgede eest (vt 21. veebruari 2002. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-6-02, p 10).

Kolleegium on oma praktikas korduvalt rõhutanud, et halduskohus peab uurimisprintsiibist tulenevalt

asja läbivaatamisel selgitama välja kaebuse esitaja tegeliku tahte (vt nt 5. veebruari 2004. a otsus

haldusasjas nr 3-3-1-3-04, p 12; 13. veebruari 2001. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-66-00, p 1).

Ebaselgelt esitatud taotluse tegeliku sisu väljaselgitamine kohtu poolt ei kujuta endast kaebuse

muutmist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 27. septembri 2001. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-39-01,

p 4).

14. Käesoleva kohtuasja materjalidest nähtuvalt vaidlustas R. Jürisoo sisuliselt vallavalitsuse

toimingut, millega loeti, et ettekirjutus on täitmata ja algatati sunniraha sissenõudmine, mitte aga

ettekirjutust. Kaebuse esitaja väljendas kaebuses halduskohtule selgelt, et tema üheks nõudeks on

peatada täitemenetlus. Ka see esialgse õiguskaitse taotlus aitab välja selgitada kaebuse esitamise üht

eesmärki, millele vastaks näiteks kohustamiskaebus sunniraha sissenõudmise keelamiseks põhjusel,

et ettekirjutus on juba nõuetekohaselt täidetud.

15. Kaebuse toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks võib HKMS § 9 lg 5 järgi esitada kolme aasta

jooksul toimingu sooritamisest arvates. R. Jürisoo sai Toila Vallavalitsuse poolt kohtutäiturile

täitekorralduse esitamisest teada temale täitekutse kättetoimetamisega 29. septembril 2004 ning

kaebuse sunniraha sissenõudmise algatamise õigusvastasuse tuvastamiseks esitas ta halduskohtule

11. oktoobril 2004, järelikult olnuks kaebus tähtaegne.

16. Kui R. Jürisoo kohtusse pöördumise eesmärgile vastav taotlus sisuliselt esitati või esitatakse

seaduses sätestatud tähtaega järgides, tuleb selline taotlus kaebuses muude puuduste mitteesinemise

korral halduskohtus läbi vaadata. Samas ei ole selle kohtumenetluse käigus võimalik tühistada Toila

Vallavalitsuse 15. märtsi 2004. a ettekirjutust.

17. Halduskolleegium leiab, et ringkonnakohus on hakanud määruses ebaõigesti lahendama küsimust,

kas R. Jürisoo poolt ettekirjutuse nõuetekohane täitmine on tõendatud või mitte. Kolleegium peab

vajalikuks märkida, et käesolevas asjas ei ole kohtud veel HKMS §-s 12 reguleeritud eelmenetlusest

kaugemale jõudnud ning ringkonnakohus ei võinud kaebetähtajast kinnipidamise küsimust

lahendades asuda hindama kaebuse väidete sisulist põhjendatust. Riigikohtu halduskolleegium on

oma praktikas märkinud, et küsimust, kas kaevatav haldusakt või toiming rikub kaebuse esitaja

õigusi, saab lahendada üksnes kohtuotsusega pärast asja sisulist arutamist kohtuistungil (vt nt

29. jaanuari 2001. a määruseid haldusasjades nr 3-3-1-64-00 ja nr 3-3-1-65-00, p 1).

18. Eeltoodust tulenevalt rahuldab Riigikohtu halduskolleegium erikaebuse osaliselt ja tühistab

HKMS § 72 lg 1 p 5 alusel ringkonnakohtu ja halduskohtu määrused ning saadab asja menetlusse

võtmise otsustamiseks Jõhvi Halduskohtule. Halduskohus peab selgitama välja nii kaebuse esitaja

eesmärgi kohtusse pöördumisel kui ka eesmärgile vastava taotluse ning seejärel uuesti lahendama

kaebuse esitamise tähtaegsuse küsimuse.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann