3-2-1-55-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-55-05

Otsuse kuupäev

Tartu, 23. mai 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja V. Kõve

Kohtuasi

Aino Paalbergi hagi Varje Jänese vastu 98 804 krooni

80 sendi saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 23. novembri 2004. a otsus tsiviilasjas

nr 2-2/1424/04

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A. Paalbergi kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

2. mai 2005. a

Istungil osalenud isikud

Kostja V. Jänes ja tema lepinguline esindaja, vandeadvokaat

Natalia Suvorova.

Resolutsioon

1. Muuta osaliselt Tallinna Ringkonnakohtu 23. novembri

2004. a otsuse põhjendusi. Ülejäänud osas jätta

ringkonnakohtu otsus muutmata.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada Triinu Vernikule A. Paalbergi kassatsioonkaebuselt

23. detsembril 2004. a tasutud kautsjon 670 (kuussada

seitsekümmend) krooni

90 (üheksakümmend) senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 12. novembril 2003. a esitas Aino Paalberg Tallinna Linnakohtule hagi Varje Jänese vastu 67 388

krooni saamiseks. 1. juulil 2004. a esitas hageja nõude suurendamise avalduse, milles palus kostjalt

välja mõista 98 804 krooni 80 senti.

Hagiavalduse kohaselt käendasid hageja ja kostja OÜ Trendo Service (likvideerimisel) laenu, mille

nimetatud osaühing sai 7. oktoobril 1999. a AS-lt Eesti Ühispank (praegune ärinimi AS SEB Eesti

Ühispank). AS Eesti Ühispank esitas 25. juulil 2001. a võlgnikule ja käendajatele nõude tasuda

laenulepingu järgsed maksed ennetähtaegselt 31. juuliks 2001. a, kuna võlgnik ei täitnud

laenulepingut nõuetekohaselt. 19. septembril 2001. a esitas AS Eesti Ühispank kohtusse hagi, paludes

OÜ-lt Trendo Service ning hagejalt ja kostjalt solidaarselt välja mõista 417 507 krooni 95 senti.

22. mail 2002. a esitasid selle menetluse kostjad vastuhagi laenulepingute, käenduslepingute ja

kommertspandi seadmise lepingu kehtetuks tunnistamiseks. Tallinna Linnakohtu 30. aprilli 2003. a

määrusega lõpetati menetlus eeltoodud vaidluses poolte loobumisega vastastikustest hagidest, sest

15. aprillil 2003. a sõlmisid AS Eesti Ühispank, OÜ Trendo Service, A. Paalberg ja V. Jänes

kohtuvälise kokkuleppe, mille kohaselt pidid võlgnik OÜ Trendo Service ja käendaja A. Paalberg

maksma AS-le Eesti Ühispank kokkulepitud võlasumma 340 000 krooni ning AS Eesti Ühispank pidi

lugema sellega võlgniku kohustuse täidetuks. AS Eesti Ühispank sai 15. aprillil 2003. a OÜ-lt

NORDMELL 151 500 krooni ja A. Paalbergilt 188 500 krooni. V. Jänes oma kohustust käendajana ei

täitnud ja võla tagasimaksmisel ei osalenud. Solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle

võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu, välja arvatud temale endale langevas osas. Kuna linnakohtu

30. aprilli 2003. a määrusega jäeti kohtukulud poolte kanda ja õigusabikulud oli kandnud hageja,

palus ta kohustuse täitmisel tehtud kuludena kostjalt välja mõista ka 4554 krooni 80 senti. Nõude

suurendamise avaldust põhjendas hageja asjaoluga, et OÜ-lt Trendo Service (likvideerimisel) ei ole

võimalik temale langevat osa välja nõuda, kuna osaühingu suhtes toimub likvideerimismenetlus ja ta

on maksejõuetu.

2. Kostja hagi ei tunnistanud.

Kostja arvates oli hagis nimetatud kohtuvälise kokkuleppe sisuks AS Eesti Ühispank poolt hagetava

summa tasumine vaid OÜ Trendo Service ja hageja poolt. Seega võttis hageja käendajana koos

võlgnikuga täielikult üle kohustused lepingu täitmisel, millega nõustus ka võlausaldaja. Kokkuleppe

sõlmimisega loobus AS Eesti Ühispank nõudest kostja vastu. Võttes üle võla tasumise kohustuse,

loobus hageja solidaarvõlgnike suhetest tulenevast nõudeõigusest kostja vastu. Kostja oli

laenulepingu käendajaks ega saanud sellest kasu. Hageja oli laenulepingu sõlmimise ajal OÜ Trendo

Service ainus juhatuse liige ning tegeles osaühingu majandustegevuse juhtimisega. Kostja vastutuse

välistab võlaõigusseaduse (VÕS) § 69 lg 5 teine lause. Kostja ei ole nõus hüvitama ka hageja

õigusabikulusid. Hageja selline nõue on alusetu ega põhine ühelgi kokkuleppel.

3. 7. aprillil 2004. a kaasas kohus iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel menetlusse OÜ

Trendo Service (likvideerimisel). Kolmas isik pidas hagi põhjendatuks. 15. aprilli 2003. a kokkuleppe

kohaselt tasusid kolmas isik ja hageja OÜ NORDMELL kaudu AS Eesti Ühispank kontole 340 000

krooni, millest 151 500 krooni oli OÜ Trendo Service vara müügist saadud raha ja 188 500 krooni

hageja raha. Nimetatud kokkulepe ei muutnud käenduslepingust tulenevaid kostja kohustusi. Asjaolu,

et pank nõustus sellega, et võla maksavad tagasi põhivõlgnik ja üks käendaja, ei muuda suhteid

käendajate endi vahel.

4. Tallinna Linnakohtu 28. juuli 2004. a otsusega rahuldati hagi osaliselt. Kohtuotsusega mõisteti

kostjalt hageja kasuks välja 67 083 krooni, millest 62 833 krooni kohustuse täitmiseks ja 4250 krooni

kohtukulude katteks.

Kohus leidis, et OÜ Trendo Service ja AS Eesti Ühispank vahel oli laenulepingutest tulenev

kohustus, mida tagasid käendajatena hageja ja kostja. Laenu- ja käenduslepingutele kohaldatakse

enne 1. juulit 2002. a kehtinud õigust. Ühiselt käenduse andnud isikud vastutavad ENSV

tsiviilkoodeksi (TsK) § 207 lg 3 järgi võlausaldaja ees solidaarsete võlgnikena, kui käenduslepinguga

ei ole kindlaks määratud teisiti.

Hageja tõendas 15. aprilli 2003. a maksekorraldusega ja samal päeval sõlmitud kokkuleppega, et ta

on osaliselt täitnud võlgniku kohustuse AS Eesti Ühispank ees. Kuigi maksekorralduse on teinud OÜ

NORDMELL, ei ole see kohustuse lõppemise seisukohalt määrava tähendusega. Kohustuse täitmise

võis TsK § 175 kohaselt osaliselt või täielikult panna kolmandale isikule, kui seadusest või lepingu

olemusest ei tulene isikliku täitmise kohustust. Samalaadne on õiguslik regulatsioon ka VÕS §-s 78.

Maksekorraldusest nähtub üheselt, et OÜ NORDMELL on täitnud laenukohustuse OÜ Trendo

Service eest summas 151 500 krooni ja hageja eest summas 188 500 krooni. Seega vabastas

kohustuse täitmine OÜ NORDMELL poolt laenaja ja käendajad täitmise kohustusest. Kooskõlas

VÕS § 78 lg-ga 4 kuulub teise isiku eest kohustuse täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamise

nõudeõigus kohustuse täitnud isikule. Asjaolu, kas ja millises ulatuses on hageja kulutused OÜ-le

NORDMELL hüvitanud, ei mõjuta kostja õigusi ja kohustusi.

15. aprilli 2003. a kokkulepe ei ole käsitatav kostja kohustuse ülevõtmisena hageja ja kolmanda isiku

poolt. Kohustuse ülevõtmine on suunatud võlasuhtes isikute vahetumisele, kusjuures tehingusse

astunud isikule lähevad üle kõik senise poole võlad ja nõudeõigused. Sellekohaseid tingimusi

kokkuleppes ei sisaldu. Seda ei mõjuta asjaolu, et täitmine toimus OÜ NORDMELL kaudu. Kostjaga

sõlmitud käenduslepingu lõppemise aluseks on võla tasumine teiste solidaarvõlgnike poolt, mitte

isikute vahetumine kohustuses.

Kohustuse täitmisega on hageja omandanud seadusest tuleneva tagasinõudeõiguse. Solidaarvõlgnikud

peavad VÕS § 69 lg-te 1 ja 2 järgi täitma omavahelistes suhetes kohustuse võrdsetes osades, kui

seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Solidaarkohustuse täitnud võlgnikule

läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu, välja arvatud temale endale langevas osas. Mõnele

solidaarvõlgnikule langenud osa täitmata jätmise korral kannavad VÕS § 69 lg 6 järgi vastutust

ülejäänud solidaarvõlgnikud võrdeliselt neile langeva kohustuse osaga.

Hageja tagasinõue kostja vastu on põhjendatud ja tõendatud tema täidetud kohustusest 1/3 osa

nõudes. Hageja ei ole tõendanud nõudeõigust võlgnikule langeva osa täitmata jätmises. Käendussuhte

olemusest tulenevalt ei piisa kaaskäendajalt laenaja osa nõudmisel üksnes asjaolust, et põhivõlgnik on

jätnud oma osa tasumata. Võlgniku osa saab hinnata VÕS § 69 lg 6 tähenduses täitmata jäänuks

üksnes juhul, kui hageja on realiseerinud oma tagasinõudeõigust põhivõlgniku suhtes ning see on

jäänud tulemusteta. Hageja ei ole tõendanud võlgniku vastu nõude esitamist ning selle rahuldamata

jätmist. Hageja ei ole esitanud ka tõendeid, mis kinnitaksid, et nõue põhivõlgniku vastu on

perspektiivitu. Seega ei ole hageja nõue võlgnikule langenud kohustuse osa tagasinõudes

kaaskäendaja vastu põhjendatud.

Õigusabikulude tasumine hageja poolt 4554 krooni 80 sendi ulatuses ei ole hinnatav kohustuse

täitmisel hageja tehtud kulutusena VÕS § 69 lg 5 tähenduses.

5. Linnakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kostja, kes palus linnakohtu otsuse tühistada

osas, millega hagi rahuldati.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 23. novembri 2004. a otsusega linnakohtu otsuse osas, millega

hagi rahuldati, ja jättis hagi kogu ulatuses rahuldamata. Ringkonnakohus mõistis hagejalt kostja

kasuks kohtukuludena välja 7619 krooni.

Otsuse põhjenduste kohaselt olid nii hageja kui kostja käendajad OÜ Trendo Service laenu saamisel.

OÜ Trendo Service (likvideerimisel) kohustused AS Eesti Ühispank ees on lõppenud. Pooled

vaidlevad selle üle, kas hageja on solidaarse kohustuse täitnud võlgnik, kellel on tagasinõudeõigus

kostja vastu. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas 15. aprilli 2003. a kokkuleppe sõlmimisega võttis

hageja enda kanda kohustuse tasuda võlg koos põhivõlgnikuga ja loobus nõudeõigusest kostja vastu.

Tulenevalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse

rakendamise seaduse (VÕSRakS) §-st 11 tuleb vaidluse lahendamisel lähtuda tsiviilkoodeksi sätetest.

Vastavalt TsK § 207 lg-le 1 vastutavad kohustise täitmata jätmise korral võlgnik ja käendaja

kreeditori ees solidaarsete võlgnikena, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Ühiselt

käenduse andnud isikud vastutavad võlausaldaja ees TsK § 207 lg 3 kohaselt solidaarsete võlgnikena,

kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. AS Eesti Ühispank poolt hagejaga ja kostjaga

sõlmitud käenduslepingutes ei olnud suhted TsK § 207 lg-tes 1 ja 3 sätestatust erinevalt kindlaks

määratud. Solidaarse kohustuse täitnud võlgnikul on TsK § 188 lg 5 järgi tagasinõudeõigus ülejäänud

võlgnike vastu võrdsetes osades, välja arvatud temale endale langev osa, kui seaduse või lepinguga ei

ole määratud teisiti. Igaühel mitmest käendajast on TsK § 209 lg 3 järgi õigus tagasinõudele võlgniku

vastu selle käendaja poolt tasutud summa ulatuses.

15. aprilli 2003. a kokkuleppe tekstist ei tulene otseselt, et hageja, kohustudes koos põhivõlgnikuga

tasuma võlasumma 340 000 krooni, oleks loobunud teiste solidaarvõlgnike vastu

tagasinõudeõigusest. Siiski oli kostjal kui heas usus tegutsejal alus mõistlikult eeldada, et teise

käendajana tegutsenud hageja temalt midagi nõudma ei hakka, kuna käendus anti äriühingu, mille

osanik oli hageja, huvidest lähtudes ja ka 15. oktoobri 2003. a kokkulepe sõlmiti eelkõige hageja ja

temaga seotud osaühingute huvides, mis ilmneb kokkuleppe p-st 4.

15. aprilli 2003. a kokkuleppest nähtub, et pangale võla tasumine oli hagejale vajalik, et kustutada

oma isiklikule kinnistule seatud kohtulik hüpoteek summas 200 000 krooni, vabastada OÜ Trendo

Service, mille ainuosanik, juhatuse liige ja likvideerija ta on, arvelduskonto ja vallasvara arestist ning

müüa selle osaühingu vara teisele osaühingule, mille osanik ta on. Kokkuleppe p 2 järgi kohustusid

OÜ Trendo Service ja hageja tasuma AS-le Eesti Ühispank 340 000 krooni selliselt, et OÜ

NORDMELL kannab selle summa AS-le Eesti Ühispank üle samal päeval hiljemalt kell 12.00.

15. aprilli 2003. a maksekorraldusest nähtub 340 000 krooni tasumine. Kuigi maksekorraldusel on

märge !Trendo Service OÜ ostu-müügileping 151 500.00 ja Aino Paalberg 188 500.00", ei tähenda

see, et hageja kui füüsiline isik on käendajana OÜ Trendo Service kohustuse panga ees täitnud ja et

tal on kohustuse täitnud solidaarse võlgnikuna tagasinõudeõigus kostja vastu. Hageja kui OÜ Trendo

Service ainuosanik ja juhatuse liige müüs nimetatud osaühingu vara OÜ-le NORDMELL, kus ta on

osanik, küll 151 000 krooni ees, kuid asjas puuduvad tõendid, et ta oleks ise oma varast teinud AS-le

Eesti Ühispank 188 500 krooni suuruse makse OÜ Trendo Service võla tasumiseks. See ei nähtu ka

OÜ NORDMELL 15. aprilli 2004. a kirjast nr 7, milles räägitakse hageja poolt nimetatud

osaühingule rahaliste sissemaksete tegemisest 63 000 krooni ulatuses ja osaniku 31. detsembri

2003. a otsusest loobuda oma nõudest OÜ NORDMELL vastu. Õige on küll linnakohtu seisukoht, et

kohustuse täitmine OÜ NORDMELL poolt vabastas laenaja ja käendajad täitmise kohustusest, kuid

sellest ei tulene tagasinõudeõiguse tekkimist hagejal, kes AS-le Eesti Ühispank võlga maksnud ei ole.

Asjaolu, et äriühing, mille osanik hageja on, maksis teatud huvidest lähtuvalt OÜ Trendo Service

võlasumma, ei anna iseenesest hagejale kui füüsilisele isikule tagasinõudeõigust TsMS § 188 lg 5

järgi.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kassatsioonkaebuses palub hageja tühistada ringkonnakohtu otsuse ning saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebuse kohaselt ei tulene TsK § 207 lg-st 3 ega § 188 lg-st 5 käenduse sõltuvus võlgniku

ja käendaja vahelisest suhtest ega käendajate omavahelisest suhtest. Seega ei saanud kostja eeldada,

et teine käendaja ei esita tema vastu tagasinõuet. Ringkonnakohus on tulnud meelevaldsele

järeldusele, et käendajate omavahelises suhtes oli kostjal alust heas usus ja mõistlikult eeldada, et

hageja ei kasuta tagasinõudeõigust, kuna käendus oli antud äriühingu huvides, mille osanik oli

hageja.

Ringkonnakohus on jätnud põhjendamatult kohaldamata VÕS § 78 lg 1. Selle sätte mõtte kohaselt ei

astu kolmas isik võlasuhtesse võlgniku asemele, vaid üksnes täidab võlgniku eest kohustuse.

Riigikohus on mitmes lahendis selgitanud TsK § 175 lg 2 toimet ja märkinud, et kohtud peavad välja

selgitama poolte tegeliku tahte juhul, kui kohustuse täidab kolmas isik. Ringkonnakohus on jätnud

tähelepanuta 15. aprilli 2003. a kokkuleppes väljendatud poolte tahte. Tulenevalt VÕS § 78 lg-st 1 ei

oma tähtsust, kes hageja nimel kohustuse täitis. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, milliste tõendite

põhjal jõudis ta järeldusele, et hageja ei ole täitnud käendaja kohustust.

8. Vastuses kassatsioonkaebusele palub kostja jätta kaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse

muutmata.

9. Riigikohtu istungil jäid kostja ja tema esindaja vastuses esitatud seisukohtade juurde.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsust tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 362

p 5 järgi osaliselt muuta põhjenduste osas. Ülejäänud osas tuleb otsus jätta muutmata.

11. Asja lahendamiseks on kohtud tuvastanud järgmist:

1) OÜ Trendo Service sai AS-lt Eesti Ühispank laenu;

2) hageja ja kostja sõlmisid OÜ Trendo Service laenu tagamiseks AS-ga Eesti Ühispank 7. oktoobril

1999. a käenduslepingud;

3) AS Eesti Ühispank esitas kohtusse hagi, paludes OÜ-lt Trendo Service, hagejalt ja kostjalt välja

mõista solidaarselt 417 507 krooni 95 senti, ning samas asjas esitasid kostjad vastuhagi

laenulepingute, käenduslepingute ja kommertspandi seadmise lepingu kehtetuks tunnistamiseks;

4) 15. aprillil 2003. a sõlmisid AS Eesti Ühispank, OÜ Trendo Service, hageja ja kostja kokkuleppe,

mille kohaselt loeti 340 000 krooni tasumisel AS-le Eesti Ühispank lõppenuks OÜ Trendo Service

laenulepingust tulenevad kohustused;

5) OÜ NORDMELL kandis 15. aprilli 2003. a maksekorraldusega AS-le Eesti Ühispank üle 340 000

krooni;

6) Tallinna Linnakohtu 30. aprilli 2003. a määrusega lõpetati menetlus AS Eesti Ühispank hagis ja

kostjate vastuhagis, sest pooled loobusid nõuetest.

12. Tulenevalt VÕSRakS §-st 11 tuleb käendajate omavahelise suhte hindamisel lähtuda enne

1. juulit 2002. a kehtinud õigusest, kuna käenduslepingud sõlmiti 1999. a, samuti muutusid

käendulepingust tulenevad kohustused sissenõutavaks enne 1. juulit 2002. a. Seega tuleb ka

võlausaldaja nõude täitmise küsimus ja käendajatevahelised võimalikud tagasinõuded lahendada

tsiviilkoodeksi käendust ja solidaarset kohustust reguleerinud sätete alusel. Samas tuleb 15. aprilli

2003. a kokkuleppele võla tasumise kohta AS-le Eesti Ühispank kohaldada võlaõigusseadust.

13. Käesolevas asjas on hageja ja kostja käendanud AS Eesti Ühispank nõuet OÜ Trendo Service

vastu. AS Eesti Ühispank nõude on täitnud OÜ NORDMELL. Ringkonnakohus on leidnud, et sellega

vabanesid nii OÜ Trendo Service kui hageja ja kostja täitmise kohustusest, kuid OÜ NORDMELL

makse tegemist ei saa lugeda hageja makseks. Kolleegium nõustub hagejaga, et ringkonnakohus on

sellisele järeldusele jõudes ebaõigesti hinnanud nii 15. aprilli 2003. a lepingut kui ka selle alusel

tehtud makse õiguslikku tähendust. Võlgnik ei pea TsK § 175 lg 2 järgi täitma kohustust isiklikult.

Sama tuleneb ka VÕS § 78 lg-st 1. Seega võis käendaja oma kohustuse täita isiklikult, kuid samuti

võis seda tema eest teha kolmas isik. Käesoleval juhul on 15. aprilli 2003. a kokkuleppes kokku

lepitud selles, et võlgnik OÜ Trendo Service ja hageja tasuvad 340 000 krooni OÜ NORDMELL

kaudu. Võlausaldaja ning V. Jänes on sellega nõustunud. Oluline ei ole, mis põhjusel kolmas isik

võlgniku eest tema kohustuse täidab, kuna see puudutab vaid kolmanda isiku ja võlgniku omavahelist

suhet, mitte aga võlgniku suhteid täitmisest tulenevalt teiste isikutega. Seega on ebaõige

ringkonnakohtu järeldus, et hageja kui võlgnik ei ole oma kohustust käendajana täitnud. Sellekohased

põhjendused tuleb ringkonnakohtu otsusest välja jätta.

14. Ühiselt käenduse andnud isikud vastutavad TsK § 207 lg 3 kohaselt võlausaldaja ees

solidaarvõlgnikena, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Ringkonnakohus ei ole

tuvastanud, et käenduslepingutes oleks kokku lepitud, et hageja ja kostja ei ole solidaarsed võlgnikud.

Igaühel mitmest käendajast on TsK § 209 lg 3 järgi tagasinõude õigus võlgniku vastu käendaja poolt

tasutud summa ulatuses. Nimetatud sättega tagatakse käendajale tema poolt tasutu tagasinõudeõigus

põhivõlgniku vastu. Käendajal ei ole kohustust võlausaldajale täites isiklikku huvi täitmise vastu,

mistõttu peab kokkuvõttes täitma kohustuse just põhivõlgnik. Seega on hagejal käendajana

tagasinõudeõigus eelkõige põhivõlgnik OÜ Trendo Service vastu. Kolleegiumi arvates ei välista TsK

§ 209 lg 3 aga mitme käendaja omavahelisi tagasinõudeid. Mitme käendaja olemasolul ei pea võla

tasunud käendaja kandma üksinda põhivõlgniku maksevõimetuse riisikot, vaid seda peavad kandma

käendajad ühiselt. Kaaskäendajate kui solidaarvõlgnike omavahelisi suhteid reguleeris TsK § 188

lg 5, mille esimese lause järgi on solidaarse kohustuse täitnud võlgnikul tagasinõudeõigus ülejäänud

võlgnike vastu võrdsetes osades, välja arvatud temale endale langev osa, kui seaduse või lepinguga ei

ole määratud teisiti. Seega sätestas TsK § 188 lg 5 kohustuse täitnud käendajale tagasinõudeõiguse ka

teiste käendajate vastu. Kolleegium märgib, et põhimõtteliselt samasugune tagajärg tuleneb ka VÕS

§-des 69, 150 ja 152 sätestatust.

15. Küll nõustub kolleegium ringkonnakohtuga, et hagejal puudus kostja vastu tagasinõue 15. aprilli

2003. a kokkuleppest tulenevalt. Kuigi seaduse järgi on käendajal kohustuse täitmise korral

tagasinõue kaaskäendajate vastu omavahelises suhtes neile langevas osas, võib käendaja sellest

õigusest ka VÕS § 207 järgi loobuda. Analüüsides kokkulepet ning selle sõlmimise ja täitmisega

seotud asjaolusid tervikuna, jõudis ringkonnakohus põhjendatult järeldusele, et kuigi kokkuleppe

tekstis ei ole sõnaselgelt väljendatud, et hageja oleks tagasinõudeõigusest loobunud, võib seda

kokkuleppest siiski järeldada. Kuna kokkuleppe alusel lubasid OÜ Trendo Service ja hageja tasuda

OÜ Trendo Service võla AS Eesti Ühispank ees ja kokkuleppe osaline oli ka kostja, võis ta

pooltevahelistele varasematele suhetele ning hea usu põhimõttele tuginedes ja VÕS § 29 lg-st 3

lähtudes põhjendatult eeldada, et tema vastu võlast tulenevalt enam nõudeid ei esitata.

A. Kull, H. Jõks, V. Kõve