3-2-1-52-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-52-05

Otsuse kuupäev

Tartu, 20. mai 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja L. Laarmaa, liikmed P. Jerofejev ja J. Luik

Kohtuasi

V.S hagi V.S vastu ühisvara jagamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 28. detsembri 2004. a otsus tsiviilasjas

nr 2-2/1005/04

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

V.S kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

2. mai 2005. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 28. detsembri 2004. a

otsus ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V.S esitas hagi V.S vastu ühisvara jagamiseks. Hagiavalduse kohaselt lahutati poolte abielu

26. juunil 2002. a. Abielu kestel soetasid abikaasad elamu aadressil xxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx x.

Hageja palus jätta elamu poolte kaasomandisse.

2. Kostja nõustus ühisvara jagamisega, kuid ei nõustunud elamu jätmisega poolte kaasomandisse, sest

hagejal on uus perekond, kellega kostja koos elada ei soovi. Kostja palus elamu realiseerida ja jagada

poolte vahel elamu müügist saadud raha.

3. Harju Maakohus rahuldas 31. märtsi 2004. a otsusega hagi ja jagas elamu poolte vahel võrdsetes

mõttelistes osades.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei vaielnud pooled selle üle, et elamu on ühisvara. Kuna

perekonnaseaduse (PKS) § 19 lg 3 kohaselt määratakse ühisvara jagamisel kummalegi abikaasale

jääv vara kaasomandi osana, ei ole põhjendatud kostja seisukoht, et elamu tuleks jagada selle

müümise teel. Ühisvara jagamise sisuks on käesoleval juhul elamu omandiõiguse kindlaksmääramine

mõtteliste osadena, mitte aga elamu võõrandamine. Seadus ei näe ette ühisvara jagamist vara

müümise teel. PKS § 17 lg 4 mõtte kohaselt võib ühisomandis olevat registrisse kantavat vallasasja

võõrandada vaid teise ühisomaniku nõusolekul. Hageja soovib elamu kaasomandina säilitada, kuna

peres kasvab kaks alaealist last. Kostja vastuhagi esitada ei soovinud. Pärast ühisvara jagamist on

kostjal asjaõigusseaduse (AÕS) § 73 lg 1 kohaselt õigus temale kuuluvat kaasomandi mõttelist osa

käsutada.

4. Kostja esitas maakohu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ja

saata asja samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja leidis, et kohus ei andnud pooltele aega

kokkuleppele jõudmiseks ega kostjale võimalust protsessiks ette valmistada ja endale esindaja leida

ning korraldas vaid ühe istungi. Elamu kaasomandisse jätmine põhjustab tulevikus pooltele

täiendavaid probleeme, kuna kostjal puudub võimalus endale teise elamispinna soetamiseks ning

hagejal ei ole võimalik kostja osa välja osta, kuna ta on töötu.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus andis pooltele võimaluse lahendada asi kokkuleppel, kuid pooled

kokkulepet ei saavutanud. 28. detsembri 2004. a otsusega jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse

muutmata, leides, et maakohus on põhjendatult leidnud, et perekonnaseadus ei võimalda ühisvara

jagamist selle müümise teel. Ühisvaraks olevat elamut on võimalik müüa ka siis, kui elamu on poolte

kaasomandis. Ringkonnakohus leidis, et maakohus ei ole protsessiõiguse norme rikkunud ega

kaldunud kõrvale poolte võrdsuse printsiibist.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kostja esitas kassatsioonkaebuse, millega palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja

samale kohtule uueks läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt taotles kostja esindaja kohtuistungi edasilükkamist, sest

viibis välismaal. Kohus jättis kohtuistungi edasi lükkamata ja taotluse rahuldamata jätmise otsuses

motiveerimata. Faktiliselt ei osalenud kostja ei maakohtu ega apellatsioonimenetluses.

Ringkonnakohus ei ole arvestanud Riigikohtu praktikaga, mille järgi on kaasomand ebaefektiivne

omandi liik, mis võib tekitada tulevikus täiendavaid probleeme ja vaidlusi. Poolte vahel tekivad

vaidlused isiklikel põhjustel, kuna poolte abielu on lahutatud. Hagejal on uus perekond, kuid

vaidlusalune elamu on ühepereelamu. Kostja nõustub elamu jätmisega hagejale, kuna see on vajalik

tema perekonnale, kuid sellisel juhul peab ta tasuma kostjale rahalise hüvitise.

7. Hageja leidis, et alama astme kohtud on vaidluse õigesti lahendanud ja kassatsioonkaebus tuleb

jätta rahuldamata.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 p-

de 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi rikkumise tõttu

tühistada ning asi tuleb saata samale kohtule uueks läbivaatamiseks.

9. Kolleegium nõustub kohtutega selles, et PKS § 19 lg 3 järgi ei ole võimalik jagada ühisvara selle

müügi teel ja jagada raha abikaasade vahel, nagu näeb ette AÕS § 77 lg 2 kaasomandi jagamise

puhul. PKS § 19 lg 3 kohaselt määratakse abikaasade ühisvara jagamisel kummalegi abikaasale jääv

vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Sellest tulenevalt on

võimalik ühisvarasse kuuluv asi jätta abikaasade kaasomandisse mõttelistes osades või ühe abikaasa

ainuomandisse.

10. TsMS § 227 lg 1 sätestab kohtule kohtuotsuse põhjendamise nõude. Kohtud ei ole abikaasade

ühisvarasse kuuluva elamu jätmist poolte kaasomandisse põhjendanud ega vastanud kostja

vastuväitele, et elamu ei ole kasutatav kahepereelamuna.

Kui hageja soovib jagada ühisvara kaasomandisse ja kostja ei pea võimalikuks ühisvara

kaasomandisse jagamist ning soovib rahalist hüvitist, peab kohus põhjendama, miks ta jätab ühisvara

poolte kaasomandisse, mitte ühe poole ainuomandisse. Seejuures peab kohus selgitama, kas elamut

on võimalik kaasomanikel edaspidi mõistlikult kasutada.

Kui üks pool on elamu kaasomandisse jagamise vastu ja elamu kaasomandisse jätmine ei ole

põhjendatud, peab kohus jätma elamu PKS § 19 lg 3 kohaselt ühe abikaasa ainuomandisse ja

mõistma teisele abikaasale PKS § 19 lg 4 järgi rahalise hüvitise.

11. Muu hulgas märgib kolleegium, et kinnistu jätmiseks kaasomandisse sel põhjusel, et poolel

puudub hetkel raha teisele poolele hüvitise maksmiseks, puudub õiguslik alus. Hüvitise maksmisega

seotud küsimused lahendatakse kohtuotsuse täitmise käigus.

12. Muud kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.

L. Laarmaa, P. Jerofejev, J. Luik