3-2-1-45-05 · Riigikohus

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-45-05

Otsuse kuupäev

Tartu, 19. mai 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja P. Jerofejev, liikmed J. Luik ja T. Tampuu

Kohtuasi

OSAÜHING GIZA taotlus tema kui iseseisva nõudega

kolmanda isiku protsessi kaasamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 21. jaanuari 2005. a määrus (kiri nr 2-

2/434/05) OSAÜHING GIZA erikaebuse tagastamise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OSAÜHING GIZA erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

25. aprill 2005. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 21. jaanuari 2005. a

määrus ja saata OSAÜHING GIZA erikaebus

läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Erikaebus rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AKTSIASELTS ESTEVAL (pankrotis) esitas Tallinna Linnakohtusse OÜ Dizolva vastu hagi

kinnisasja ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamiseks. OSAÜHING GIZA esitas

4. oktoobril 2004. a linnakohtule avalduse, millega palus kaasata end iseseisva nõudega kolmanda

isikuna protsessi, kustutada kinnistusraamatusse tehtud ebaõige kanne OÜ Dizolva kui kinnistu

omaniku kohta ning kanda omanikuna kinnistusraamatusse OSAÜHING GIZA. Avaldaja leidis, et

kinnistusraamatu ebaõige kandega rikutakse tema õigust maa erastamisele.

2. AKTSIASELTS ESTEVAL (pankrotis) leidis, et OSAÜHING GIZA avaldus ei ole põhjendatud,

kuna kinnistusraamatu kande muutmise nõue ei ole seotud kohtuvaidluse esemeks oleva kinnistu

ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepinguga.

3. OÜ Dizolva ei vaielnud OSAÜHING GIZA avaldusele vastu.

4. Tallinna Linnakohus jättis 15. oktoobri 2004. a määrusega OSAÜHING GIZA taotluse

rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 79 järgi võib kolmas isik hagiga protsessi

astuda, kui ta esitab iseseisva nõude vaidluseseme suhtes. Hageja esitas nõude kinnistu ostu-

müügilepingu ja asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamiseks, OSAÜHING GIZA palub

kinnistusraamatu kande muutmist. OSAÜHING GIZA nõue ei ole seotud sama vaidlusesemega.

5. OSAÜHING GIZA esitas linnakohtu määruse peale erikaebuse.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus tagastas 21. jaanuaril 2005. a erikaebuse OSAÜHING GIZA-le kirjaga,

kuna tulenevalt TsMS § 81 lg-st 5 võib määruse peale, millega kohus kolmanda isiku protsessi kaasab

või kaasamata jätab, esitada erikaebuse üksnes tsiviilprotsessi pool. TsMS § 297 lg 3 mõttest

tulenevalt ei ole OSAÜHING GIZA-le nimetatud määruse peale erikaebuse esitamise õigust ette

nähtud ja määrus ei takista asja edasist menetlemist.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

7. OSAÜHING GIZA esitas Riigikohtule erikaebuse, millega palus ringkonnakohtu kirja, mida ta

käsitab määrusena, tühistada ja teha uue määruse, millega saata erikaebus ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks.

Erikaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohtu määrus põhjendamata ja seadusevastane.

Ringkonnakohus jättis erikaebuse esitaja huvid kaitsmata. TsMS § 79 kohaselt võib kolmas isik, kes

esitab iseseisva nõude vaidluseseme suhtes, hagi esitamisega protsessi astuda kuni sisulise

arutamiseni esimese astme kohtus. Tal on kõik hageja õigused ja kohustused. AKTSIASELTS

ESTEVAL (pankrotis) ja OÜ Dizolva vaidlevad tehingu kehtivuse üle, mille esemeks on sama

kinnistu, millele on suunatud ka erikaebuse esitaja nõue. Seetõttu tuleb vaidluse õigeks

lahendamiseks kaasata erikaebuse esitaja protsessi iseseisva nõudega kolmanda isikuna.

8. OÜ Dizolva leidis, et erikaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

9. AKTSIASELTS ESTEVAL tähtaegselt kirjalikku vastust esitanud ei ole.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu 21. jaanuari 2005. a kirjana vormistatud määrus

tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja OSAÜHING

GIZA erikaebus tuleb saata läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

11. Käesolevas asjas on ringkonnakohus ebaõigesti keeldunud erikaebuse menetlusse võtmisest

kirjaga. TsMS § 331 lg-st 1 tulenevalt peab ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse peale

esitatud erikaebuse lahendama määrusega, sh juhul, kui lahendi sisuks on erikaebuse läbivaatamata

jätmine. Samale seisukohale on kolleegium asunud ka 12. jaanuari 2005. a määruses tsiviilasjas nr 3-

2-1-158-04 (RT III 2005, 4, 39) ja 21. aprilli 2005. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-42-05 (RT III

2005, 15, 154), leides, et ringkonnakohus peab tegema erikaebuse kohta määruse ka siis, kui isik

esitas erikaebuse määruse peale, mis ei ole seaduse kohaselt erikaebuse esitamisega vaidlustatav.

Seega on ringkonnakohtu kiri käsitatav määrusena.

12. TsMS § 338 lg 2 kohaselt on protsessiosalisel erikaebuse esitamise õigus Riigikohtule juhul, kui

kohtumäärus takistab asja edasist menetlust. Nimetatud sätte mõttest tulenevalt on Riigikohus

kohustatud ja õigustatud menetlema ringkonnakohtu määruse peale esitatud erikaebust, millega

ringkonnakohus on keeldunud esimese astme kohtu määruse peale esitatud erikaebuse menetlemisest.

13. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud TsMS § 81 lg-t 5, kuna viidatud

säte reguleerib üksnes iseseisva nõudeta kolmanda isiku kaasamist protsessi. Seega ei ole õige

ringkonnakohtu seisukoht, et TsMS § 81 lg 5 kohaselt ei ole erikaebuse esitajal erikaebuse esitamise

õigust.

14. TsMS § 297 lg 3 järgi võib esimese astme kohtu määruse peale pool ja teine protsessiosaline

esitada erikaebuse, kui erikaebuse esitamise õigus on selles seadustikus ette nähtud või kui

kohtumäärus takistab asja edasist menetlust. Selles lõikes nimetamata määruste peale ei saa

erikaebust esitada, kuid TsMS § 297 lg 4 kohaselt võib vastuväiteid nendele määrustele esitada

apellatsioonkaebuses.

TsMS § 79 ei sätesta erikaebuse esitamise õigust iseseisva nõudega kolmanda isiku kaasamise kohta

tehtud määruse peale. Kolleegium leiab, et juhul, kui protsessi kaasatakse iseseisva nõudega kolmas

isik, saab hageja, kes ei olnud nõus kolmanda isiku kaasamisega, esitada kolmanda isiku protsessi

kaasamise määruse peale vastuväited apellatsioonkaebuses. Juhul kui kolmanda isiku protsessi

kaasamise taotlus jäetakse rahuldamata, ei saa protsessi TsMS § 79 alusel astuda soovinud isik

esitada hiljem esimese astme kohtu määruse peale vastuväiteid apellatsioonkaebuses, sest ta pole

protsessiosaline.

TsMS § 79 teine lause sätestab, et iseseisva nõudega kolmandal isikul on kõik hageja õigused ja

kohustused. Hagejal on vastavalt TsMS § 149 lg-le 5 õigus esitada erikaebus hagiavalduse menetlusse

võtmisest keeldumise määruse peale. Kuna iseseisva nõudega kolmanda isiku menetlusse lubamata

jätmine tähendab sisuliselt tema nõude menetlusse võtmisest keeldumist, siis on protsessi TsMS § 79

alusel astuda soovinud isikul TsMS § 297 lg 3 kohaselt õigus esitada sellise määruse peale erikaebus

ringkonnakohtule.

15. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus ebaõigesti tagastanud erikaebuse läbivaatamatult ja peab asja

uuel läbivaatamisel erikaebuse sisuliselt lahendama ning vastama OSAÜHING GIZA erikaebuse

väitele, et linnakohus jättis õigesti erikaebuse esitaja iseseisva nõudega kolmanda isikuna TsMS § 79

alusel protsessi kaasamata.

16. Muu hulgas peab kolleegium vajalikuks selgitada, et TsMS § 79 kohaldamise, s.o iseseisva

nõudega kolmanda isiku protsessi lubamise eelduseks on see, et kolmas isik on esitanud nõuetele

vastava hagiavalduse ja tasunud riigilõivu. Alles pärast nende eelduste täitmist saab kohus otsustada,

kas nõuded on esitatud sama vaidluseseme suhtes, st kas isik vastab TsMS

§-s 79 nimetatud kolmanda isiku tunnustele.

17. Käesolevas asjas soovis erikaebuse esitaja esitada AKTSIASELTS ESTEVAL (pankrotis) hagis

esitatust erinevat nõuet sama vaidluseseme suhtes. Ebaõige on linnakohtu seisukoht, et selline nõue ei

saa olla iseseisev nõue sama hagieseme suhtes TsMS § 79 tähenduses.

P. Jerofejev , J. Luik, T. Tampuu