3-2-1-36-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-36-05

Otsuse kuupäev

Tartu, 18. mai 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja L. Laarmaa, liikmed P. Jerofejev ja J. Luik

Kohtuasi

Sergei Misniku hagi Narva linna vastu

distsiplinaarkaristuste ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja

trahvina kinnipeetud 400 krooni saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu 19. novembri 2004. a otsus nr 2-2-

198/04

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Narva linna kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

18. aprill 2005. a

Istungil osalenud isikud

Hageja S. Misnik. Juures viibis tõlk L. Lomp.

Resolutsioon

Jätta Viru Ringkonnakohtu 19. novembri 2004. a otsus

muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sergei Misnik esitas Narva Linnakohtule hagiavalduse, milles palus tunnistada ebaseaduslikuks ja

tühistada 24. detsembri 2001. a ja 14. jaanuari 2002. a käskkirjad talle distsiplinaarkaristuste

määramise kohta ning kostjalt välja mõista trahvina kinnipeetud 400 krooni.

Hagiavalduse kohaselt töötab hageja lasteaia Pingviin basseini kehalise kasvatuse õpetajana. Lasteaia

juhataja karistas S. Misnikut 24. detsembril 2001. a rahatrahviga vääritu teo eest. Käskkirja kohaselt

käitus hageja 21. detsembril 2001. a lastevanematega suheldes vääritult ja tööandjat diskrediteerivalt.

Lasteaia juhataja 14. jaanuari 2002. a käskkirjaga avaldati hagejale noomitus töölepingu

süstemaatilise rikkumise eest, sest hageja ei pidanud kinni tööajast ning ei täitnud tööandja

seaduslikke korraldusi.

Hageja leidis, et tööandja karistas teda distsiplinaarkorras põhjendamatult ja ilmselt seoses sellega, et

hageja kuulub ametiühingu Vikerkaar juhatusse. Kollektiivlepingu seaduse § 9 järgi ei olnud

tööandjal kollektiivlepingu sõlmimiseks peetud läbirääkimiste ajal õigust hagejale

distsiplinaarkaristust määrata. Ametiühing Vikerkaar alustas 17. detsembril 2001. a Narva linnaga

läbirääkimisi kollektiivlepingu osaks oleva töötasu kokkuleppe sõlmimiseks. Hageja on

läbirääkimiste komisjoni liige. Töövaidluskomisjon jättis 14. veebruaril 2002. a hageja avalduse

distsiplinaarkaristuste tühistamiseks rahuldamata.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et määras hagejale vaidlusalused distsiplinaarkaristused

kooskõlas töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse nõuetega. Samuti väitis kostja, et

distsiplinaarkaristuste määramise ajal ei olnud hagejal tööandjaga läbirääkimisi kollektiivlepingu

sõlmimiseks.

3. Narva Linnakohus jättis 26. märtsi 2004. a otsusega hagi rahuldamata.

Linnakohus tuvastas, et hageja karistamine 24. detsembri 2001. a käskkirjaga oli seaduslik. Tööandja

luges põhjendatult hageja käitumise lastevanematega suhtlemisel 21. detsembril 2001. a väärituks

ning töötajat ja tööandjat diskrediteerivaks. Kuna hageja distsiplinaarsüütegu on tõendatud, ei anna

karistuse tühistamiseks alust see, et hagejalt ei võetud töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse

(TDVS) § 7 järgi seletust. Rahatrahvi määramisel ei rikkunud tööandja TDVS § 11 lg 2 p 4 nõudeid,

sest trahvi sai kinni pidada hageja ühest palgast ning seega polnud vajadust märkida käskkirja trahvi

kinnipidamise ulatust protsentides. Samuti luges kohus tõendatuks, et hageja rikkus süüliselt oma

töökohustusi kui ei järginud tööajareþiimi. Seega oli tema karistamine 14. jaanuari 2002. a

käskkirjaga põhjendatud. Laseteasutuse põhimäärusest lähtuvalt võis lasteaia juhataja

distsiplinaarkaristust määrata. Hageja ei ole tõendanud, et ta oli kollektiivlepingu sõlmimisel

läbirääkimiste komisjoni liige ja tööandjal ei olnud seetõttu õigust teda karistada. Kollektiivlepingu

seaduse (KLS) § 9 kehtestab sellise garantii ainult esindajatele, kes võtavad osa läbirääkimistest

kollektiivlepingu sõlmimise üle, mitte aga ükskõik millistel läbirääkimistel või kohtumistel.

4. Hageja esitas Narva Linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes linnakohtu otsuse

tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 19. novembri 2004. a otsusega Narva Linnakohtu otsuse ja

rahuldas hagi. Ringkonnakohus tühistas lasteaia Pingviin 24. detsembri 2001. a ja 14. jaanuari

2002. a käskkirjad S. Misnikule distsiplinaarkaristuste määramise kohta ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja trahvina S. Misnikult kinnipeetud 400 krooni.

Ringkonnakohus leidis, et linnakohus tõlgendas vääralt KLS § 9. Samuti rikkus linnakohus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-t 4, kui jättis põhjendamata, miks ta ei arvestanud

hageja esitatud tõendeid ametiühingu Vikerkaar ja Narva linna vahelistest läbirääkimistest

kollektiivlepingu sõlmimiseks ning hageja kuulumisest läbirääkimistel osaleva poole esindajate

hulka. Seega ei ole linnakohtu otsus kooskõlas TsMS § 227 lg-ga 1. Kollektiivlepingu seaduse § 9

näeb ette läbirääkimistes osalevate poolte esindajate tagatised, mille kohaselt ei või läbirääkimistel

osalevaid poolte esindajaid läbirääkimiste ajal distsiplinaarkorras karistada, samuti tööandja algatusel

nendega töölepingut lõpetada, tulenevalt töölepingu seaduse § 91 lg 1 p-st 4. Viidatud säte välistab

läbirääkimiste ajal läbirääkimistel osaleva poole esindaja distsiplinaarkorras karistamise. Kohus

tuvastas, et hageja oli 6. novembril 2001. a registreeritud ametiühingu Vikerkaar usaldusisik ja

kollektiivlepingu sõlmimiseks peetavatel läbirääkimistel osalevate töötajate ühingu esindaja.

Ametiühing Vikerkaar tegi 28. novembril 2001. a Narva linnale ettepaneku alustada läbirääkimistega

kollektiivlepingu sõlmimiseks. Kollektiivlepingu seaduse § 7 lg 3 kohaselt pidid pooled läbirääkimisi

alustama hiljemalt 6. detsembril 2001. a. Tegelikkuses alustati läbirääkimistega 17. detsembril

2001. a. Seal lepiti kokku uus kokkusaamine 2002. a alguses ning läbirääkimised on kestnud jätkuvalt

kuni 2003. aastani. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et karistuste määramise ajal läbirääkimisi

tegelikult ei toimunud. Kuna hagejale distsiplinaarkaristuste määramine oli KLS § 9 järgi

ebaseaduslik, tuleb karistused TDVS § 23 lg 2 alusel tühistada. Võlaõigusseaduse § 1028 lg 1 järgi

tuleb rahuldada ka hageja nõue ebaseadusliku distsiplinaarkaristuse alusel temalt rahatrahvina

kinnipeetud 400 krooni väljamõistmiseks. Tõendamist ei leidnud distsiplinaarkaristuste määramine

hagejale vastuolus ametiühingute seaduse § 19 lg-ga 2.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kassatsioonkaebuses palub kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohus asus väärale seisukohale, et hagejale laienesid KLS §-s 9 sätestatud garantiid ning

jättis tähelepanuta kollektiivlepingu seaduse teised sätted. Kassaatori arvates ei vastanud

kollektiivlepingu sõlmimise üle peetavate läbirääkimiste pooled kollektiivlepingu seadusele. Samuti

polnud hagejal volitusi läbirääkimiste pidamiseks töötajate esindajana, sest ta ei olnud töötajate

usaldusisiku seaduse (TUS) § 2 lg-s 1 märgitud isikuks. Ringkonnakohus ei hinnanud toimuvate

läbirääkimiste vastavust kollektiivlepingu seadusele. Läbirääkimiste alustamisel ei esitatud KLS § 7

lg 2 kohaselt kollektiivlepingu projekti (esitati alles 2003. a mais) ning seega puudus läbirääkimiste

pidamiseks seaduslik alus. Kostja arvates ei vasta ringkonnakohtu otsus ka TsMS § 231 lg 4 nõuetele.

Kohus ei analüüsinud kostja väidet, et KLS §-s 9 ettenähtud garantiid ei laiene mistahes

läbirääkimistel või kohtumistel osalemisele, vaid ainult esindajatele, kes osalevad kollektiivlepingu

sõlmimisel. Samuti ei analüüsinud ringkonnakohus, miks hageja pole esitanud kohtule tõendina

kollektiivlepingu projekti, millest selguks, et läbirääkimiste ettepanek tehti 17. detsembril 2001. a.

7. Vastuses kassatsioonkaebusele vaidles hageja sellele vastu ja leidis, et ringkonnakohus kohaldas

asja lahendamisel õigesti materiaalõiguse norme ega rikkunud protsessiõiguse norme.

8. Riigikohtu istungil jäi hageja S. Misnik kassatsioonkaebusele esitatud vastuväidete juurde.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse

tühistamiseks.

10. Pooltel on vaidlus selles, kas hagejale laienevad KLS §-s 9 sätestatud tagatised. Laienemise korral

on hageja distsiplinaarkorras karistamine 24. detsembril 2001. a ja 14. jaanuaril 2002. a. viidatud

sättega vastuolus. Kollektiivlepingu seaduse § 9 sätestab, et läbirääkimistes osalevaid poolte

esindajaid ei või läbirääkimiste ajal distsiplinaarkorras karistada, samuti tööandja algatusel nendega

töölepingut lõpetada, tulenevalt töölepingu seaduse paragrahv 91 1. lõike punktist 4 ning nendega

võib tööandja algatusel töölepingu lõpetada vaid sama seaduse paragrahvis 94 ettenähtud korras.

Seega oleneb distsiplinaarkaristuste määramise õigsus sellest, kas toimusid kollektiivlepingu seaduse

mõttes pooltevahelised läbirääkimised ja kas S. Misnik oli nendes läbirääkimistes osaleva poole

esindajaks, kellele laienes KLS §-s 9 sätestatud kaitse.

11. Kolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuse väidetega kollektiivlepingu poolte mittevastavusest

kollektiivlepingu seadusele. Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu

või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuse või kohalike omavalitsuste

vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid (KLS § 2 lg 1). Kollektiivlepingu

seaduse § 3 lg 2 p-dest 1!3 ning § 3 lg-st 1 tulenevalt toimub kollektiivlepingute sõlmimine kolmel

tasandil kahe või kolme osapoole vahel. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et ettevõttes, asutuses ja

muus organisatsioonis sõlmib kollektiivlepinguid töötajate ühing. Kui ettevõttes, asutuses või muus

organisatsioonis ei esinda töötajaid ametiühing, sõlmib kollektiivlepingu töötajate volitatud esindaja.

Ringkonnakohus on tuvastanud, et 6. novembril 2001. a registreeritud ametiühing Vikerkaar kui

töötajate ühing alustas tööandjaga läbirääkimisi esimesel tasandil. Sellekohane taotlus on

registreeritud Narva Linnavalitsuses 29. novembril 2001. a. Vastavalt KLS § 3 lg 2 p-le 1 sõlmitakse

kollektiivleping tööandja ja töötajate ühingu, liidu või volitatud esindaja vahel. Kollektiivlepingu

seaduse § 3 lg 5 sätestab, et kohaliku omavalitsuse ametiasutuses või kohaliku omavalitsuse

ametiasutuse hallatavas asutuses võib tööandjana kollektiivlepingu sõlmida asutuse juht, samuti

linna- või vallavalitsus. Lasteaed Pingviin on kohaliku omavalitsuse ametiasutuse hallatav asutus

ning seega oli eeltoodud sätte kohaselt Narva Linnavalitsus pädev tööandjana pidama läbirääkimisi

kollektiivlepingu sõlmimiseks ametiühinguga Vikerkaar.

12. Kolleegium ei nõustu ka kassatsioonkaebuse väidetega, et hagejal puudusid volitused töötajate

esindajana läbirääkimiste pidamiseks. Ringkonnakohus tuvastas, et 11. oktoobril 2001. a toimunud

ametiühingu Vikerkaar asutamiskoosolekul valiti hageja ametiühinguorganisatsiooni juhatuse

liikmeks ja usaldusisikuks. Töötajate usaldusisiku seaduse § 2 lg 1 sätestab, et usaldusisik on

ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni töötaja, kes on valitud töötajate ühingu liikmete või

töötajate ühingusse mittekuuluvate töötajate üldkoosoleku poolt töötajate esindajaks töösuhetes

tööandjaga. Sama paragrahvi lõige 2 kehtestab, et töötajate ühing selle seaduse mõttes on

töösuhetealaste huvide esindamiseks ja kaitseks moodustatud töötajate ühendus. Töötajate

usaldusisiku seaduse § 4 lg 1 järgi esindab töötajate ühingu usaldusisik ühingu liikmeid. Eeltoodud

sätetest järeldub, et hagejal olid töötajate ühingu (ametiühingu) valitud esindajana volitused

läbirääkimisteks tööandjaga kollektiivlepingu sõlmimise üle. Hageja 11. oktoobril 2001. a saadud

volitustele usaldusisikuna ei avaldanud mõju asjaolu, et ametiühing Vikerkaar registreeriti

mittetulundusühingute registris 6. novembril 2001. a. Riigikohus on 13. veebruari 2002. a otsuses

tsiviilasjas nr 3-2-1-7-02 (RT III 2002, 7, 73) selgitanud, et kuna usaldusisikut võib valida ka

töötajate ühingusse mittekuuluvate töötajate üldkoosolek ja ühendus, mis pole juriidiline isik, siis on

selline õigus ka ametiühingut asutavatel töötajatel.

13. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks

alustati kooskõlas seaduse nõuetega. Nõuded kollektiivlepingu sõlmimiseks peetavate läbirääkimiste

alustamisele on esitatud KLS §-s 7. Viidatud paragrahvi lõige 2 kohaselt valmistab kollektiivlepingu

projekti ette läbirääkimiste algataja ja esitab selle kirjalikult teisele poolele koos teatega soovist

läbirääkimisi alustada. Sama paragrahvi lõige 3 järgi alustavad pooled läbirääkimisi seitsme päeva

jookul pärast vastava teate saamist. Ringkonnakohus on tuvastanud, et ametiühing Vikerkaar tegi

Narva linnale ettepaneku läbirääkimiste alustamiseks 28. novembril 2001. a. Ettepanek on

registreeritud Narva Linnavalitsuse kantseleis 29. novembril 2001. a. Kuigi kohtuotsuse põhjendustes

on jäänud kajastamata hinnang läbirääkimiste ettepaneku vastavusest KLS § 7 lg 2 nõuetele, ei anna

see alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Nimetatud protsessiõiguse normi rikkumine pole

kaasa toonud asja ebaõiget lahendamist. Ametiühing Vikerkaar esitas läbirääkimiste ettepaneku lisana

Narva linnale ka kollektiivlepingu osaks oleva töötasu kokkuleppe projekti ning selle vastuvõtmine

on registreeritud Narva Linnavalitsuse kantseleis (II kd, tlk 20). Asjakohatud on kostja etteheited, et

ringkonnakohus ei selgitanud välja, miks hageja pole esitanud kohtule tõendina kollektiivlepingu

projekti. Narva Linnakohtu istungitel ei ole kostja taotlenud kollektiivlepingu projekti toimiku

materjalide juurde lisamist.

14. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus tõlgendas õigesti kollektiivlepingu seadust, leides, et

peetavaid läbirääkimisi tuleb käsitada protsessina, mille jooksul toimub tegelik arutelu, sellekohane

kirjavahetus jms. Samas on kohus vastuoluliselt seostanud KLS §-s 9 sätestatud garantii alguse

läbirääkivate poolte koosoleku toimumisega 17. detsembril 2001. a. Seaduse mõtte kohaselt on

läbirääkimiste kui protsessi algus määratletav KLS § 7 lg 2 alusel läbirääkimiste ettepaneku

vastuvõtmisega ning kokkuleppele jõudmise mõistlik tähtaeg fikseeritakse poolte kokkuleppega.

Käesolevas asjas võeti läbirääkimiste algataja ettepanek kollektiivlepingu sõlmimiseks vastu

29. novembril 2001. a. Seega leidis ringkonnakohus õigesti, et hagejale distsiplinaarkorras karistuste

määramine 24. detsembril 2001. a ja 14. jaanuaril 2002. a oli KLS §-s 9 sätestatud tagatiste tõttu

ebaseaduslik.

L. Laarmaa, P. Jerofejev, J. Luik