3-3-1-18-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-18-05

Otsuse kuupäev

16. mai 2005

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Julia Laffranque ja Harri

Salmann

Kohtuasi

LasComp Eesti AS-i kaebus Tartu Linnavalitsuse 20. jaanuari

2004. a otsuse nr 112 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 10. detsembri 2004. a otsus haldusasjas

nr 2-3-283/2004

Menetluse alus Riigikohtus

LasComp Eesti AS-i kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

14. aprill 2005

Kohtuistungil osalenud isikud

LasComp Eesti AS-i esindaja advokaat Andrus Lillo

Tartu Linnavalitsuse esindajad Leida-Elli Vavrenjuk ja Hille

Teetsov

RESOLUTSIOON

Rahuldada LasComp Eesti AS-i kassatsioonkaebus.

Tühistada Tartu Halduskohtu 6. augusti 2004. a otsus haldusasjas nr 3-124/04 ja Tartu

Ringkonnakohtu 10. detsembri 2004. a otsus haldusasjas nr 2-3-283/2004 ning saata asi uueks

läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Linnavalitsuse 4. juuli 2003. a korraldusega nr 2388 otsustati viia läbi 41 korralduses

nimetatud hoonestamata kinnistu võõrandamine ühtse paketina avaliku kirjaliku enampakkumise teel

alghinnaga 1 200 000 krooni. Korralduse p-ga 2.5 nähti ette, et enampakkumise võitja kohustub

esitama enne müügilepingu sõlmimist panga tagasivõetamatu garantiikirja kehtivusajaga

kuni 31. detsember 2006 summas 2 000 000 krooni. Selle summa peab garant maksma Tartu linnale

juhtumil, kui 1. detsembriks 2006 ei ole valminud tehnovõrgud (elektri-, soojus-,

telekommunikatsiooniseadmed ja -liinid, vee- ja kanalisatsioonitorustik) ja avalikult kasutatavad

tänavad, üldkasutatav haljastus, tänavavalgustus ja sademetevee ärajuhtimise seadmed või kui

1. detsembriks 2006 ei ole valminud 28 elamut (korralduse p-d 2.5.1 ja 2.5.2). Korralduse p-ga 4

nähti osalejate tagatisraha suuuruseks ette 120 000 krooni.

Tartu Linnavalitsuse 11. septembri 2003. a korraldusega nr 3107 otsustati kinnitada enampakkumise

tulemused ning võõrandada kinnistud LasComp Eesti AS-le. 28. oktoobri 2003. a korraldusega

nr 3919 muutis linnavalitsus vastavalt LasComp Eesti AS-i poolt esitatud taotlusele oma korraldust

nr 2388 muuhulgas selliselt, et enampakkumise võitjal võimaldati tagasivõetamatu garantiikiri esitada

ka kindlustusfirma poolt.

Tartu Linnavalitsuse 20. jaanuari 2004. a korraldusega nr 112 otsustati lugeda Jaamamõisa linnaosa

41 kinnistu enampakkumise võitja LasComp Eesti AS müügilepingu sõlmimise õiguse kaotanuks ja

temaga kinnistute müügilepingut mitte sõlmida.

2. LasComp Eesti AS esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles linnavalitsuse 20. jaanuari

2004. a korralduse nr 112 tühistamist. Kaebuse põhjenduste kohaselt on korraldus nr 112

motiveerimata. Vastustaja käitumine kaebajaga oli pahauskne ja vastuolus hea haldustavaga.

3. Tartu Halduskohtu 6. augusti 2004. a otsusega haldusasjas nr 3-124/04 jäeti LasComp Eesti AS-i

kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse kohaselt esitas LasComp Eesti AS garantiidokumendina

7. novembril 2003 Salva Kindlustuse AS-i garantiikindlustuspoliisi ning Salva Kindlustuse AS-i

kinnituse selle tagasivõtmatuse kohta. Tartu Linnavalitsus seda ei aktsepteerinud, leides, et see ei

vasta 4. juuli 2003. a korralduse nr 2388 ja 28. oktoobri 2003. a korralduse nr 3919 tingimustele.

Seejärel esitas LasComp Eesti AS garantiikindlustuse kindlustuspoliisi Nordea Kindlustuse Eesti AS-

ilt koos teatega, et Nordea Kindlustuse Eesti AS väljastab LasComp Eesti AS-le garantiipoliisi

2 000 000 krooni tagamiseks, kuid see garantiipoliis antakse üle notari juures pärast ostu-müügi

lepingu ja hüpoteegi seadmist. Tartu Linnavalitsus teatas 21. novembril 2003 LasComp Eesti AS-le,

et linnavalitsuse korralduste nr 2388 ja nr 3919 järgi kohustub enampakkumise võitja garantiikirja

esitama enne müügilepingu sõlmimist ning korralduse nr 3919 p 1 alusel on nõutav panga või

kindlustusfirma tagasivõetamatu garantiikiri, mitte kindlustuspoliis. Kuna LasComp Eesti AS-i

esindaja ei ilmunud linnavalitsuse poolt määratud tähtajal müügilepingu sõlmimisele, mis pidi

toimuma 8. detsembril 2003, ning ei esitanud nõutavaid lepingu täitmise tagatisi, on LasComp Eesti

AS kaotanud vaidlustatud korralduse kohaselt õiguse lepingu sõlmimisele ja tagatisrahale.

Eeltoodu alusel leidis kohus, et LasComp Eesti AS jättis täitmata linnavalitsuse korraldustes

sätestatud kohustuse esitada garantiikiri enne ostu-müügi lepingu sõlmimist, mistõttu on vaidlustatud

korraldusega õigesti loetud enampakkumise võitja kinnistute ostu-müügi lepingu sõlmimise õiguse

kaotanuks. Koos Nordea Kindlustuse AS-i kindlustuspoliisiga 18. novembril 2003 esitatud teatest

nähtub, et garantiikindlustuse kindlustuspoliisi üleandmine linna esindajale toimuks alles pärast ostu-

müügi lepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu allkirjastamist. Niisugustel tingimustel ostu-müügi

lepingu sõlmimine oleks vastuolus võõrandamistingimustega. Kohus ei pidanud põhjendatuks

kaebaja väidet haldusakti põhjendamatuse kohta ning vastustaja pahauskse käitumise kohta.

4. LasComp Eesti AS esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles Tartu Halduskohtu otsuse

tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega rahuldataks LasComp Eesti AS-i kaebus.

5. Tartu Ringkonnakohtu 10. detsembri 2004. a otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustus linnavalitsusega, et LasComp Eesti AS-i poolt esitatud Salva Kindlustuse

AS-i 27. oktoobri 2003. a garantiikindlustuspoliisiga ning Salva Kindlustuse AS-i kinnitusega selle

garantiikindlustuspoliisi tagasivõtmatuse kohta ei olnud täidetud linnavalitsuse korralduse nr 2388

p 2.5 ja linnavalitsuse korralduse nr 3919 p-d 1 ja 2. Salva Kindlustuse AS-i garantiikindlustuspoliis

ei vastanud mitte ainult pealkirja poolest linnavalitsuse korraldustes nõutule, vaid see ei vastanud ka

sisuliselt osadele korralduste tingimustele. Linnavalitsuse 12. novembri 2003. a kirjas kaebajale

(halduskohtu tl 55) on välja toodud põhjused, mille tõttu on leitud, et nimetatud garantiidokument ei

vasta linnavalitsuse 4. juuli 2003. a korraldusele nr 2388 ja 28. oktoobri 2003. a korraldusele nr 3919.

Ka kaebaja ise on seda mittevastavust aktsepteerinud, sest ta on esitanud linnavalitsusele tagatisena

Nordea Kindlustuse Eesti AS-i garantiikindlustuse kindlustuspoliisi näidise (halduskohtu tl-d 58-60).

Kuna reaalselt ei ole kaebaja müügilepingu sõlmimise ajaks linnavalitsusele garantiidokumendina

Nordea Kindlustuse Eesti AS-i garantiikindlustuse kindlustuspoliisi esitanud, siis puudub vajadus

hinnata seda, kas nimetatud kindlustuspoliis vastas linnavalitsuse korraldustes nr 2388 ja nr 3919

sätestatud tingimustele. Nordea Kindlustuse Eesti AS-i valmisolek anda garantiikindluse

kindlustuspoliis enne müügilepingu sõlmimist üle notarile, kes siis pärast hüpoteekide seadmise

lepingule allkirjastamist edastab selle Tartu linna esindajale (halduskohtu tl 64), ei tõenda seda, et

kaebaja oli valmis täitma linnavalitsuse korraldustes nr 2388 ja nr 3919 sätestatud tingimust esitada

garantiidokumendid enne müügilepingu sõlmimist. Samuti ei oma see asjaolu vaidluse lahendamisel

tähtsust, sest kaebaja ei ilmunud 8. detsembril 2004 müügilepingu sõlmimiseks notari juurde ja ei

esitanud ka notarile garantiidokumente.

Ringkonnakohus pidas ebaõigeks LasComp Eesti AS-i seisukohta, et enne müügilepingu sõlmimist

andis vastustaja selgesõnaliselt teada, et ei aktsepteerita esitatud garantiikindlustuse poliise ja seetõttu

ei pidanudki apellant ilmuma müügilepingu sõlmimisele. Enne 8. detsembrit 2003 ei olnud

linnavalitsus apellandile teatanud, et ei aktsepteerita Nordea Kindlustuse Eesti AS garantiikindlustuse

kindlustuspoliisi juhul, kui selle koostamisel on arvestatud linnavalitsuse märkustega, mis olid

esitatud näidise kohta.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

6. LasComp Eesti AS esitas kassatsioonkaebuse, milles palub Tartu Ringkonnakohtu otsuse

tühistamist ja asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist. Kassatsioonkaebuses leitakse, et

ringkonnakohus ei ole põhjendanud Salva Kindlustuse AS-i garantiikindlustuspoliisi mittevastavust

ja jätnud õigustamatult tuvastamata viidatud garantiidokumendi nõuetekohasuse. Ringkonnakohus ei

ole analüüsinud garantiikindlustuse poliisi sisuliselt, vaid piirdunud viitega vastustaja 12. novembri

2003. a kirjale, mille sisulise põhjendatuse on kassaator nii kohtueelselt kui kohtumenetluse ajal

kahtluse alla seadnud. Kassaator leiab, et Salva Kindlustuse AS-i garantiipoliis oli kõigiti

enampakkumise nõuetele vastav. Uue garantiikindlustuspoliisi teiselt kindlustusandjalt esitas

kassaator üksnes selleks, et ta lootis nõnda vältida võimalikku erimeelsuste süvenemist.

Kassatsioonkaebuses leitakse ka, et ringkonnakohus on jätnud õigustamatult tuvastamata vastustaja

hea halduse põhimõttega vastuolus oleva ja pahauskse käitumise.

7. Tartu Linnavalitsuse kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et kassatsioonkaebuses

toodud asjaolud ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Vastuses leitakse, et

kassatsioonkaebuses toodud väited linnavalitsuse 12. novembri 2003. a kirjas toodud põhjenduste

alusetustest on formuleeritud alles kassatsioonkaebuses. Eelnevas kohtumenetluses ei ole LasComp

Eesti AS neile tuginenud ning seetõttu ei ole kassaatori vastavad väited kohased.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et LasComp Eesti AS-i kassatsioonkaebus on põhjendatud ja

tuleb rahuldada. Ringkonnakohtu ja halduskohtu otsused asjas tuleb tühistada ja asi saata Tartu

Halduskohtule uueks läbivaatamiseks.

Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et LasComp Eesti AS-il oli õigus kassatsioonkaebuses

vaidlustada ka ringkonnakohtu lahendi neid aspekte, mis puudutasid Salva Kindlustuse AS-i

garantiikindlustuspoliisi nõuetekohasust. Kuna ringkonnakohus seda küsimust käsitles, siis oli

LasComp Eesti AS-il õigus selle peale ka kasseerida. Samuti eeldas LasComp Eesti AS-i kaebuse -

tühistada linnavalitsuse 20. jaanuari 2004. a korraldus nr 112 - lahendamine muuhulgas ka Salva

Kindlustuse AS-i garantiikindlustuspoliisi nõuetekohasuse kontrollimist.

9. Vaidluse esemeks kassatsiooniastmes on sisuliselt see, kas LasComp Eesti AS-i poolt esitatud

kindlustuspoliisid vastasid Tartu Linnavalitsuse poolt esitatud nõuetele või mitte. Tartu Linnavalitsus

pidas kindlustuspoliise oma korraldustes kehtestatud tingimustele mittevastavaks ning teavitas sellest

ka LasComp Eesti AS-i. LasComp Eesti AS ei ilmunud 8. detsembril 2003 ostu-müügilepingu

sõlmimisele ning Tartu Linnavalitsuse 20. jaanuari 2004. a korraldusega nr 112 otsustati LasComp

Eesti AS-iga ostu-müügilepingut mitte sõlmida.

10. Nõuded garantiile olid ette nähtud Tartu Linnavalitsuse 4. juuli 2003. a korralduse nr 2388 p-

s 2.5, mis sätestas järgmist:

"2.5. enampakkumise võitja kohustub esitama enne müügilepingu sõlmimist panga tagasivõetamatu

garantiikirja kehtivusajaga kuni 31. detsember 2006. a summas 2 000 000.- (kaks miljonit) krooni,

milles peab olema väljendatud garandi kohustus lepingutingimuste mittetäitmisel maksta välja

garantiisumma Tartu linnale järgmistel juhtudel:

2.5.1. kui 01. detsembriks 2006. a ei ole valminud tehnovõrgud (elektri-, soojus-,

telekommunikatsiooniseadmed- ja liinid, vee- ja kanalisatsioonitorustik) ja avalikult kasutatavad

tänavad, üldkasutatav haljastus, tänavavalgustus ja sademetevee ärajuhtimise seadmed;

2.5.2. kui 01. detsembriks 2006. a ei ole valminud 28 elamut. Kui 01. detsembriks 2006. a on täidetud

üksnes punktis 2.5.1 märgitud tingimus, siis esitab Tartu linn garandile nõude garantiisumma

väljamaksmiseks mitte täies ulatuses, vaid osana garantiisummast, kus nõuet vähendatakse iga

1. detsembriks 2006. a valminud elamu eest 71 000.- krooni." (halduskohtu tl 32).

Tartu Linnavalitsuse 28. oktoobri 2003. a korraldusega nr 3919 otsustati muuta eelmainitud

korralduse nr 2388 punkti 2.5. ja võimaldati lisaks pangale garantiikirja esitamist ka kindlustusfirma

poolt. Ühtlasi täiendati korraldust nr 2388 punktiga 2.5.3, millega nähti ette, et "garant on kohustatud

tasuma Tartu linnale garantiisumma 7 pangapäeva jooksul alates vastavasisulise nõude saamisest,

mille eelduseks on enampakkumise võitja poolt täitmata või mittenõuetekohaselt täidetud punktides

2.5.1 ja 2.5.2 sätestatud kohustused." (halduskohtu tl-d 35-36).

11. LasComp Eesti AS on Tartu Linnavalitsusele nende nõuete täitmiseks esitanud kaks

garantiidokumenti. LasComp Eesti AS esitas esimesena Salva Kindlustuse AS-i

garantiikindlustuspoliisi koos Salva Kindlustuse AS-i kinnitusega selle tagasivõtmatuse kohta

(halduskohtu tl-d 50-51). Seejärel, kui linnavalitsus pidas seda garantiidokumenti sobimatuks, esitas

LasComp Eesti AS garantiikindlustuse kindlustuspoliisi Nordea Kindlustuse Eesti AS-ilt

(halduskohtu tl-d 59-60). Tartu Ringkonnakohus on oma otsuses käsitlenud seda kindlustuspoliisi

näidisena.

12. Esimese, Salva Kindlustuse AS-i garantiikindlustuspoliisi osas on ringkonnakohus leidnud, et see

ei vastanud sisuliselt osadele linnavalitsuse korralduste nr 2388 ja nr 3919 tingimustele. Samas ei ole

ringkonnakohus seda seisukohta lähemalt põhjendanud. Ringkonnakohtu otsuses märgitakse üksnes

seda, et Tartu Linnavalitsuse 12. novembri 2003. a kirjas (halduskohtu tl 55) on välja toodud

põhjused, mille tõttu on leitud, et LasComp Eesti AS-i poolt esitatud garantiidokument ei vastanud

linnavalitsuse korralduste tingimustele. Nimetatud kirjas viidatakse peamiselt sellele, et

garantiikindlustuspoliisi osa punkte on vastuolus VÕS § 155 lg-tega 1 ja 2. VÕS § 155 lg 1 sätestab,

et majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes

kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Sama paragrahvi

lg 2 sätestab, et garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja ees ei sõltu sellega tagatavast

võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele

kohustusele. Asjas tehtud kohtuotsustest ei nähtu, et kohtud oleks analüüsinud seda, kas Salva

Kindlustuse AS-i garantiikindlustuspoliis oli sisuliselt tõepoolest VÕS § 155 lg-tega 2 ja 3 vastuolus.

Asja uuel arutamisel peavad kohtud seda küsimust lähemalt käsitlema.

Riigikohtu halduskolleegium märgib siinkohal, et tähtsust ei oma asjaolu, et LasComp Eesti AS on

esitanud pärast Salva Kindlustuse AS-i garantiikindlustuspoliisi sobimatuks tunnistamist uue

garantiidokumendi Nordea Kindlustuse Eesti AS-lt. Selline käitumine ei ole argument, millega

saaksid kohtud põhjendada garantiikindlustuspoliisi sobimatust. LasComp Eesti AS on ise seda

käitumist põhjendanud sellega, et ta lootis nii vältida võimalike erimeelsuste süvenemist.

13. Teisena esitatud Nordea Kindlustuse Eesti AS-i garantiikindlustuse kindlustuspoliisi osas leidis

ringkonnakohus, et kuna tegelikult ei olnud LasComp Eesti AS seda kindlustuspoliisi esitanud, siis

puudus vajadus hinnata, kas see kindlustuspoliis vastas linnavalitsuse korraldustes sätestatud

tingimustele.

Riigikohtu halduskolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Ringkonnakohus ei ole arvesse võtnud

seda, et Tartu Linnavalitsuse 21. novembri 2003. a kirjas (halduskohtu tl 67) loetleti Nordea

Kindlustuse AS-i kindlustuspoliisi puudused ja paluti esitada garantiikiri vastavalt linnavalitsuse

korraldustes nr 2388 ja nr 3919 sätestatud tingimustele. Olukorras, kus linnavalitsus teatas LasComp

Eesti AS-le kindlustuspoliisi sobimatusest, ei vabasta kohut selle kindlustuspoliisi nõuetekohasuse

hindamisest asjaolu, et LasComp Eesti AS seda kindlustuspoliisi seetõttu ei esitanud. Kohtud oleksid

pidanud kontrollima, kas linnavalitsuse seisukohad selle kindlustuspoliisi mittenõuetekohasuse suhtes

olid põhjendatud või mitte ja kas see kindlustuspoliis vastas tegelikult linnavalitsuse korralduste

tingimustele.

14. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et kohtud peavad asja uuel läbivaatamisel täpsemalt käsitlema

ka ringkonnakohtu otsuses väljendatud seisukohta, mille kohaselt Nordea Kindlustuse Eesti AS-i

valmisolek anda garantiikindluse kindlustuspoliis enne müügilepingu sõlmimist üle notarile, kes siis

pärast hüpoteekide seadmise lepingule allkirjastamist edastab selle Tartu linna esindajale, ei tõenda

seda, et kaebaja oli valmis täitma linnavalitsuse korraldustes nr 2388 ja nr 3919 sätestatud tingimust

esitada garantiidokumendid enne müügilepingu sõlmimist. Halduskolleegium juhib tähelepanu

sellele, et nimetatud kirja (halduskohtu tl 64) esimeses lauses märgitakse, et Nordea Kindlustuse Eesti

AS kinnitab, et väljastab notarile enne notariaalsete ostu-müügi ja hüpoteekide seadmist

garantiikindlustuse kindlustuspoliisi Tartu linna kasuks. Linnavalitsuse korralduse nr 2388 p 2.5

esimese lause kohaselt oli garantiikirja esitamise kohustus "enne müügilepingu sõlmimist".

Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, kuidas Nordea Kindlustuse Eesti AS-i eelmainitud kinnituskiri

selle nõudega vastuolus on.

15. Kohtutel tuleb eeltoodut silmas pidades asja uuel arutamisel uuesti hinnata Salva Kindlustuse AS-

i ja Nordea Kindlustuse Eesti AS-i garantiidokumentide sobivust, andmaks hinnangut sellele, kas

Tartu Linnavalitsus käitus neid dokumente sobimatuks pidades õiguspäraselt või mitte. Riigikohtu

halduskolleegium rõhutab siinjuures, et nende garantiidokumentide nõuetekohasuse hindamisel tuleb

lähtuda eelkõige nende sisust, mitte sellest, kuidas need on pealkirjastatud. Asja uuel arutamisel tuleb

anda hinnang sellele, kas esitatud garantiidokumendid vastasid sisuliselt linnavalitsuse korralduste

nr 2388 ja nr 3919 tingimustele. Samuti tuleb võtta arvesse seda, kas esitatud garantiidokumendid

vastasid garantiile esitatavatele nõuetele, mis on sätestatud VÕS §-s 155. Sealjuures tuleb anda

hinnang, kas esitatud garantiidokumendid vastasid garantii olemuslikele nõuetele - näiteks kas

garantiisumma kuulunuks maksmisele soodustatud isiku nõudmisel ning kas garantiist tulenevad

nõuded olid sõltumatud garantiiga tagatavast kohustusest (nõudegarantiid on lähemalt käsitletud

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. veebruari 2003. a otsuses nr 3-2-1-9-03).

Tõnu Anton, Julia Laffranque, Harri Salmann