3-2-1-38-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-38-05

Otsuse kuupäev

Tartu, 11. mai 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Tampuu

Kohtuasi

Raigo Kalamehe ja Merike Kalamehe hagi Helle Toomi vastu

varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 8. detsembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 2-

2-387/2004

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Helle Toomi kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

11. aprill 2005. a

Istungil osalenud isikud

Hagejad Raigo Kalamees ja Merike Kalamees. Kostja Helle

Toomi esindaja vandeadvokaat V. Viilol.

Resolutsioon

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 8. detsembri 2004. a otsus

osas, millega jäeti muutmata Tartu Maakohtu 28. septembri

2004. a otsus R. Kalamehe ja M. Kalamehe hagis H. Toomi

vastu varalise kahju hüvitamiseks, ja saata asi selles osas

samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Jätta ülejäänud osas Tartu Ringkonnakohtu 8. detsembri

2004. a otsus muutmata.

3. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Tagastada A. Viilolile 7. jaanuaril 2005. a Helle Toomi

kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 775 (seitsesada

seitsekümmend viis) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 30. jaanuaril 2004. a esitasid R. Kalamees ja M. Kalamees Tartu Maakohtule hagi H. Toomi vastu,

milles palusid kostjalt välja mõista varalise kahju hüvitamiseks 77 482 krooni 65 senti ja

mittevaralise kahju hüvitamiseks 12 000 krooni.

Hagiavalduse kohaselt toimus 13. oktoobril 2003. a hagejate elukohas xxxxxx xxxxxx xx x-xx asuvas

korteris elamu keskküttesüsteemi plaanilise surveproovi läbiviimise ajal veeavarii hagejate korteri

peal asuvas kostjale kuuluvas korteris nr xx, mille käigus valgus kostja korteris katki läinud

küttesüsteemi torustikust vesi hagejate korterisse. Vesi kahjustas hagejate vallasvara ja muutis korteri

ajutiselt elamiskõlbmatuks. Hagejad olid sunnitud korteri remondi ajaks hankima teise eluruumi ning

tegid selleks olulisi kulutusi.

Kostjat ei olnud surveproovi läbiviimise ajal kodus, kuigi korteriühistu raamatupidaja oli talle

telefoni teel teatanud surveproovist ning kostja oli lubanud kohal olla. Veeavariist teavitati koheselt

kostja esindajat, kes lubas lekked kõrvaldada. Järgmisel päeval läbiviidud teise surveproovi käigus

kordus veeavarii. Kostja esindaja tõrjus surveproovi läbiviivad töömehed kostja korterist välja.

R. Kalamehel õnnestus hiljem pääseda kostja korterisse koos kindlustusandja esindajaga. Korteris oli

näha, et küttesüsteemi torusid oli püütud oskamatult sulgeda. Torude otsad olid kokkumuljutud ja

ülekeevitatud. Ilmselt olid torud saanud ka külmakahjustusi. Kostja ei elanud korteris. Hagejad ei

teadnud, et kostja korteris ei olnud küttesüsteemi.

2. Kostja ei tunnistanud hagi ja leidis, et ta ei ole süüdi veeavariide toimumises. Vastuväidete

kohaselt ei ole keskküttetorustikus kunagi vett sees olnud ning sellepärast ei saanud torustik olla ka

külmast kahjustatud. Maja vastuvõtmisel ei olnud keskkütet korteritesse veetud. Korteritesse olid

veetud üksnes korruseid läbivad keskküttesüsteemi püstikud, mis olid suletud keldris asetsevate

kraanidega. Seega anti igale korteriomanikule võimalus keskküttesüsteem oma korteris ise välja

ehitada. Hagejad oleksid pidanud enne oma korteris keskkütteradiaatorite paigaldamist 2003. aastal

kontrollima kostja korterisse ulatuvate kesküttesüsteemi püstikute veepidavust. Hagejad teadsid, et

kostja korteris on keskküttesüsteem välja ehitamata ja seetõttu oleksid nad pidanud paigaldama

avariikraanid. Kostja ostis korteri ilma küttesüsteemita ja soovis sinna elama asumisel paigaldada

elektrikütte.

3. Tartu Maakohus rahuldas 28. septembri 2004. a otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt

hagejate kasuks välja varalise kahju eest hüvitise 77 482 krooni 65 senti. Maakohus jättis täielikult

rahuldamata mittevaralise kahju rahalise hüvitamise nõude.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p 1 järgi

korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset

kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest

tekkivad mõjud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu)

õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises

süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Sama seaduse § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et

kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase

õiguse või valduse rikkumisega. Hagejatele tekitati otsene varaline kahju, mis väljendub korteri

remondiks vajalikes kulutustes. Nad on esitanud kahju olemasolu ja suurust kinnitavad tõendid.

Samuti on tõendatud põhjuslik seos kostja teo ja kahju vahel. Kostja ei ole tõendanud kahju

tekitamise õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist.

VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ta ei ole

kahju tekitamises süüdi. Seega kostja süüd eeldatakse. Tunnistaja Ü. Kruusi ütlustega on tõendatud,

et ka enne korteri müüki hagejatele toimus kostja korteris veeavarii. Kostja ise ja tunnistajad

Ü. Kruus, V. Laaneste ja R. Lepik on kinnitanud, et majas oli keskküte sees ning korteriomanikud

maksid üldkeskkütte eest. Kostja võttis omaks asjaolu, et korter oli kütmata ja välja ehitamata.

Samuti oli ta teadlik surveproovi läbiviimisest. Seega ei ole kostja täitnud KOS §-st 11 tulenevat

kohustust hoida oma korter korras ega teinud midagi edasiste avariide ärahoidmiseks.

Maakohus leidis, et VÕS § 134 lg 4 mõtte kohaselt ei anna kahju tekitamisega põhjustatud stress ja

moraalsed üleelamised alust mittevaralise kahju rahaliseks hüvitamiseks. Viidatud sätte järgi

hüvitatakse mittevaraline kahju erandlikel asjaoludel. Hagejad ei ole selliseid asjaolusid esile toonud

ega tõendanud.

4. Kostja esitas Tartu Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse

tühistada osas, millega mõisteti kostjalt hagejate kasuks välja hüvitis varalise kahju eest. Tühistatud

osas palus kostja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tartu Ringkonnakohus jättis 8. detsembri 2004. a otsusega maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohus leidis, et maakohus kohaldas õigesti KOS § 11 ja võlaõigusseaduse sätteid.

Tõendatud on kahju suurus ja kostja pole seda vaidlustanud. Asjaolust, et korteris asuvad

keskküttesüsteemi püstikud ei kuulu korteriomandi reaalosa hulka, ei tulene, et kostja kui korteri

valdaja ei vastuta nende korrasoleku eest. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja ei täitnud KOS § 11

lg 1 p-st 1 tulenevat kohustust ega kasutanud korteri reaalosa ja korteris asuvat kaasomandi eset

selliselt, mis välistaks teistele korteriomanikele kahju tekitamise. Kostja ebapiisav tegutsemine

korteriomandi valdamisel ületas omandi tavakasutusest tekkivad mõjud ning see põhjustas varalise

kahju hagejate omandile. Järelikult esineb põhjuslik seos kostja tegevusetuse ja hagejatel tekkinud

kahju vahel. Kostja ei ole tõendanud, et esinevad KOS § 11 lg-s 3 sätestatud vastutusest vabanemise

alused. Kõik kahju põhjustanud asjaolud olid kostja mõjusfääris ja ta sai neid mõjutada selliselt, et

kahju ei oleks tekkinud. Ebaõige on kostja väide, et tekkinud kahju eest peaks vastutama

korteriühistu, kes viis läbi surveproovi. Korteriühistu oli teavitanud korteriomanikke surveproovi

läbiviimisest. Korteriühistu põhikirjast ega korteriomandiseadusest ei tulene, et korteriühistu peaks

vastutama korteriomaniku poolt oma kohustuste täitmata jätmisega põhjustatud kahju eest.

Tõendamata on kostja väited, et surveproov viidi läbi asjatundmatult ning siibrid oleks saanud

13. oktoobril 2003. a sulgeda kiiremini kui 4!5 minutiga. Kostja väide, et hagejad oleksid pidanud

enda korterisse radiaatoreid paigaldades panema avariikraani, mis eraldaks küttesüsteemi alumise ja

ülemise korteri vahel, ei tugine seadusele. Hagejad on täitnud KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud

korteriomaniku kohustused ning nende tegevus ei ole põhjuslikus seoses kostja korteris toimunud

keskküttetorude lekkimisega. Kuna kostja põhjustas ebapiisava tegevusega enda korteri valdamisel ja

kasutamisel hagejate omandile kahju, siis on tema tegevus õigusvastane. Kostja ei ole tõendanud, et

esinevad VÕS § 1045 lg-s 2 sätestatud teo õigusvastasust välistavad asjaolud. VÕS § 1050 lg 1 järgi

eeldatakse kahju tekitanud isiku süüd. Õigusvastaselt kahju tekitanud isiku vastutusele võtmiseks

piisab juba sellest, et ta on olnud hooletu. Võlaõigusseaduse § 104 lg 3 kohaselt on hooletus käibes

vajaliku hoole järgimata jätmine. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei olnud hooletu. Hoolsusnormide

rikkumine korteriomandi valdamisel ja kasutamisel väljendub kostja poolt KOS § 11 lg 1 p-s 1

sätestatud kohustuste ebapiisavas järgimises, mida oleks temalt konkreetses olukorras mõistlik nõuda.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kassatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu ja ringkonnakohtu otsused varalise kahju

hüvitamise nõuet rahuldavas osas ja teha uue otsuse, millega jätta hagi varalise kahju hüvitamise

nõudes täielikult rahuldamata.

Kassaator leiab, et ringkonnakohus andis tuvastatud asjaoludele ebaõige õigusliku hinnangu ja

kohaldas ebaõigesti KOS § 11 lg 1 p 1. Kostja pole korteri valdamisel ja kasutamisel õigusvastaselt

käitunud ning teda ei saa süüdistada kahju tekitamises. Kuna kostja korteriomanikuna pole oma

kohustusi rikkunud, ei tulnud kohaldada ka KOS § 11 lg-t 3. Asjas ei omagi tähtsust, kas kostja täitis

viidatud seaduse § 11 lg 1 p-st 1 tulenevat kohustust ja hoidis korras korteriomandi reaalosaks

mitteolevad keskküttesüsteemi püstikud, kuna see ei olnud kahju tekkimise põhjuseks. Samuti ei

omanud õiguslikku tähendust see, kas kostja oli surveproovi ajal kodus või mitte. Kostja korteris ei

olnud küttesüsteemi välja ehitatud ning korterisse sisseveetud keskküttesüsteemi püstikute otsad olid

kinni keevitatud. Kohtud järeldasid ebaõigesti, et hagejate ja kostja korteris oli keskküttesüsteem

välja ehitatud. Tunnistajad kinnitasid vaid asjaolu, et elamu koridorides oli keskküte (mitte korterites)

ja nad tasusid üldkeskkütte eest. Samuti hindas ringkonnakohus ebaõigesti tunnistaja Ü. Kruusi

ütlusi, kui leidis, et kostja oli teadlik tema korteris olevate keskküttesüsteemi püstikute seisundist.

Kahju tekkis sellest, et hagejad ehitasid kostja teadmata enda korteris küttesüsteemi välja ning

seetõttu purunes surveproovi tagajärjel ekspluatatsioonis mitteoleva keskküttesüsteemi püstiku otsa

keevis. Hagejad ehitasid keskküttesüsteemi välja ebaseaduslikult, sest tehnosüsteeme muudeti

ehitusseaduse ja korteriühistu põhikirja nõudeid rikkudes. Vastutus seadusevastaselt väljaehitatud

keskküttesüsteemi võimalike kahjulike tagajärgede eest lasub seega hagejatel endil, aga ka

korteriühistul. Kostja ei vastuta korteriomandi reaalosaks mitteolevate keskküttesüsteemi püstikute

korrasoleku ja kvaliteedi eest, mis ei olnud ekspluatatsiooni võetud. Küttesüsteem ei kuulu kostjale

kuuluva korteri reaalosa hulka ja kohustus küttesüsteem korras hoida oli korteriühistul.

Ringkonnakohus jättis sellele apellatsioonkaebuse väitele vastamata. Korteriühistu oli teadlik, et

kostja korteris oli keskküttesüsteem välja ehitamata. Ringkonnakohus jättis analüüsimata ka selle

apellatsioonkaebuse väite, et varasemalt ei oldud majas läbi viidud surveproove.

7. Vastuses kassatsioonkaebusele vaidlesid hagejad sellele vastu ja pidasid ringkonnakohtu otsust

seaduslikuks ja põhjendatuks.

8. Riigikohtu istungil jäi kostja esindaja kassatsioonkaebuses esitatud väidete ning hagejad kirjalikus

vastuses esitatud vastuväidete juurde.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p-de 1 ja 2 alusel tühistada

materiaalõiguse normi väära kohaldamise ning protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi

tuleb saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

TsMS § 227 lg 1 sätestab, et kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 228 esimene

lause sätestab, et otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist

seadust või seaduse alusel antud õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi tuleb rahuldada. TsMS

§ 330 lg 4 kohaselt märgitakse ringkonnakohtu otsuse põhjendavas osas ringkonnakohtu tuvastatud

asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ning seadused,

mida ringkonnakohus kohaldas. TsMS § 330 lõige 6 kohustab ringkonnakohut vastama

apellatsioonkaebuse kõikidele põhjendustele.

Ringkonnakohtu otsus ei vasta kohtuotsuse sisule esitatavatele nõuetele. TsMS §-s 228 sätestatud

kohtu kohustus otsustada õiguse kohaldamise üle tähendab seda, et sõltumata poolte esitatud

õiguslikest seisukohtadest peab kohus hageja nõude ja kostja vastuväidete kvalifitseerimisel andma

hinnangu kõikidele asja lahendamisel tähtsust omavatele asjaoludele, s.o kas tuvastama nende

esinemise või puudumise. Selle kohustuse järgimisele aitab kaasa ka TsMS § 171 lg-s 1 sätestatud

kohtu kohustus tagada protsessiosalistele asjas tähtsate asjaolude väljaselgitamise võimalus ning

kõrvaldada kohtulikust arutamisest kõik, mis ei puutu läbivaadatavasse asjasse.

Ringkonnakohus on nõustunud hagejate etteheidetega kostjale, et viimane rikkus KOS § 11 lg 1 p-s 1

sätestatud kohustusi. Maakohtu ja ringkonnakohtu otsustest ei nähtu samas, milline rikkumine ja

kuidas oli põhjuslikus seoses hagejatel tekkinud kahjuga ja kas rikkumised olid vabandatavad.

10. KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras

ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele

ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Juhul, kui korteriomanik kahjustab KOS § 11 lg 1 p-

s 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et

rikkumine oli vabandatav. KOS § 11 lg 3 esimene lause sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma

kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud

mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle

vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult

oodata. KOS § 11 lg 3 teine lause sätestab, et kui kohustuste täitmist takistav asjaolu on ajutine, on

kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist.

Seega on korteriomaniku kohustust hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest reguleeritud

erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega

kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena muid sätteid. Kahju hüvitamise nõude ulatuse

kindlakstegemisel kohaldatakse (nagu kahju hüvitamise kõikidel muudel juhtudelgi) VÕS-i 7. peatüki

sätteid. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS

§-s 132 sätestatud ulatuses.

11. Ringkonnakohus ei ole märkinud ega põhjendanud, miks oli KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud

kohustuste täitmiseks vajalik kostja kohalolek oma korteris surveproovide ajal. Vastates

apellatsioonkaebuse väidetele, oleks ringkonnakohus põhjusliku seose analüüsimisel pidanud

muuhulgas leidma vastuse küsimusele, kas kostja kohalolek oma korteris surveproovide ajal oleks

võinud ära hoida vee valgumise hagejate korterisse või vähendanud hagejate korterisse valgunud vee

hulka ning kas väiksema veehulga puhul oleks hagejate kahju olnud väiksem. Igal juhul oleks

ringkonnakohus pidanud andma hinnangu kostja vastuväitele, millega ta õigustas enda eemalolekut

oma korterist surveproovide ajal.

12. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta ka selle, et hagis esitatud asjaolude kohaselt tekkis

hagejatel kahju kahe järjestikuse surveproovi käigus (13. oktoobril ja 14. oktoobril 2003. a). Sellest

tulenevalt pidanuks ringkonnakohus KOS § 11 lg 1 p 1 väidetavat rikkumist kostja poolt,

vabandatavust KOS § 11 lg 3 järgi ja põhjuslikku seost hindama kummagi hagejat kahjustanud teo

osas eraldi. Kohtuotsuste põhjendustest ei selgu, mis sai hageja nõudest hüvitada talle korteri

kasutuse ärajäämisest tekkinud kulud.

13. Ringkonnakohus tegi ebaõige järelduse, et kostja vastutab ainuisikuliselt KOS § 11 lg 1 p-st 1

tulenevalt korteriomandi reaalosa hulka mittekuuluvate keskküttesüsteemi püstikute korrasoleku eest.

Korteriomand on KOS § 1 lg 1 järgi omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa

kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Kaasomandi esemeks on KOS § 1 lg 2 tähenduses

maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole

kolmanda isiku omandis. Korteriomandi eseme reaalosa mõiste sätestab KOS § 2 lg 1 ning sama sätte

lg 2 järgi ei kuulu korteriomandi reaalosa hulka ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse

tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad

korteriomandi eseme reaalosa piires. Eeltoodud sätetest tuleneb, et elamusisese küttesüsteemi

püstikud on korteriomanike kaasomandis. Korteriomanikud valdavad ja kasutavad kaasomanikena

asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 järgi keskküttesüsteemi püstikuid ühiselt ning vastutavad ühiselt ka

nende korrasoleku eest. AÕS § 75 lg 1 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa

suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega

seotud kahju ja kulutusi.

14. Ringkonnakohus on tuginenud kostja vastutust põhistades sellele, et kostja oli teadlik korteris

asuvatest küttesüsteemi püstikutest, kuid ei võtnud olukorra parandamiseks midagi ette. Kostja

korteri omanikuna ei vastuta ainuisikuliselt küttesüsteemi püstikute korrasoleku eest (vt käesoleva

otsuse p 13).

Kohtud ei põhjendanud, et KOS § 11 lg 1 p 1 hõlmab endas kohustust teavitada teisi korteriomanikke

küttesüsteemi püstikute halvast seisukorrast tekkinud ohust. Kui kostjal selline kohustus oli, siis

sellise kohustuse rikkumise tuvastamiseks on vaja kindlaks teha, missugune oli küttesüsteemi

püstikute olukord enne veeavariisid (kas oli oht ja milles see seisnes).

15. Kohtute poolt tunnistaja H. Kruusi ütluste alusel tõendatuks loetud asjaolu, et kostja korteris oli

varem ka olnud veeavarii, on ebamäärane. Ei esimese astme kohtu ega ringkonnakohtu otsustest ei

selgu, missugustest veetorudest tunnistaja rääkis (kas küttesüsteemi- või tarbeveetorudest) ja mis oli

tookordse lekke põhjus.

Ringkonnakohtu otsustest ei selgu, kuidas oli kostja korteri kütmata või välja ehitamata jätmine

põhjuslikus seoses hagejate kahjuga.

16. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et samas pidid ka hagejad hea usu põhimõttest tulenevalt

omalt poolt tegema kõik mõistliku, et neile kahju ei tekiks. Sealhulgas oleksid nad pidanud arvestama

sellega, et küttesüsteemi surveproovi eesmärgiks ongi küttesüsteemi võimalike lekete avastamine.

Seega pidid nad ette nägema, et surveproovi käigus on lekked võimalikud ja et lekete esinemise

korral võivad teatud kahjustused olla paratamatud. Enne surveproovi oli mõistlik kogu küttesüsteem

üle vaadata ja silmaga nähtavad puudused enne surveproovi kõrvaldada.

Ringkonnakohus on põhjendamatult jätnud tähelepanuta kostja vastuväited selle kohta, et surveproovi

ei oleks tohtinud üldse teha, sest maja küttesüsteemi ei oldud kehtestatud korras vastu võetud.

Võlaõigusseaduse § 139 lg 1 sätestab, et juhul, kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust

tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse

kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 139 lg 2

sätestab, et sama paragrahvi esimest lõiget kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju

tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise

ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud

isikult võis seda mõistlikult oodata.

Kolleegium selgitab, et VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 kohaldamisel ei hinnata seda, kas kannatanu oli

hooletu või mitte, s.t et kahjuhüvitist saab nimetatud sätte alusel vähendada ka siis, kui kannatanu

polnud süüdi kahju tekkimises.

VÕS § 140 lg 1 võimaldab kahjuhüvitist vähendada ka siis, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks

kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu.

Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja

nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu.

17. Hagejad väitsid, et kostja ei lubanud pärast 13. oktoobril 2003. a toimunud veeavariid

korteriühistu töömehi küttesüsteemi lekkinud püstikut parandama ning 14. oktoobril 2003. a

läbiviidud surveproovi käigus kordus veeavarii uuesti. Ringkonnakohus ei selgitanud välja, kas teise

veeavarii põhjuseks oli kostja poolt KOS § 11 lg 1 p-s 3 sätestatud kohustuse rikkumine ja kas

esinevad kõik kostja vastutuse alused. KOS § 11 lg 1 p 3 kohaselt peab korteriomanik võimaldama

korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks

ning seeläbi tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada. Samas, kui kostja nimetatud kohustust rikkus,

tuleb anda hea usu põhimõttest tulenevalt hinnang ka hagejate käitumisele. Kui hagejad ei olnud

veendunud küttesüsteemi püstikute korrasolekus kostja korteris, ei oleks nad mõistlikult võttes

pidanud andma nõusolekut uueks surveprooviks.

18. Kolleegium jääb varasemas lahendis (14. juuni 2004. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-76-04 (RT III

2004, 19, 220)) avaldatud seisukohtade juurde, millest tulenevalt on korteriühistu üheks seadusest

tulenevaks ülesandeks korteriomanike ühise omandi hooldamine, sh ka elamu tehnosüsteemide

korrashoidmine. Seega on iseenesest õige kassaatori väide, et hagejatele kahju tekitamise eest võib

vastutada ka korteriühistu. Korteriühistu vastutus ei välista aga omi kohustusi rikkunud

korteriomanike vastutust teise korteriomaniku vara kahjustamise eest. Sellisel juhul on korteriühistu

jt vastutavate isikute vastutus solidaarne (vt VÕS § 137 lg-t 1).

19. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus andma põhjendatud hinnangu, kas esinevad kõik

alused kostja vastutusele võtmiseks.

H. Jõks, J. Luik, T. Tampuu