3-2-1-31-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-31-05

Otsuse kuupäev

Tartu, 2. mai 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja V. Kõve, liikmed J. Luik ja H. Jõks

Kohtuasi

ERGO Kindlustuse AS-i hagi ELKE Auto AS-i vastu 790 000

krooni saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2004. a otsus tsiviilasjas

nr 2-2/1165

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

ELKE Auto AS-i kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

4. aprill 2005. a

Istungil osalenud isikud

ELKE Auto AS-i esindaja vandeadvokaat Vesse Võhma ja ERGO

Kindlustuse AS-i esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu.

Resolutsioon

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2004. a otsus

muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS-le Alvigo kuuluv sõiduauto Toyota Land Cruiser 100 ärandati 21. mail 2002. a ELKE Auto AS

töökoja juurest, mis asub Tallinnas Mustamäe tee 22. AS-i Alvigo töötaja parkis sõiduki töökoja ees

asuvasse parklasse, andis auto võtmed ELKE Auto AS-i töötaja kätte ja lülitas viimase palvel välja

sõiduki signalisatsiooni. Politsei on sõiduki ärandamisega seoses algatanud kriminaalmenetluse.

Kriminaalasi peatati, kuna ei ole kindlaks tehtud isikut, keda võiks kriminaalvastutusele võtta.

2. Sõiduauto Toyota Land Cruiser 100 oli kindlustatud ERGO Kindlustuse AS-is. Vastavalt

kindlustuslepingu tüüptingimuste p-le 5.6 oli kindlustatavaks riskiks ka sõiduki ärandamine. ERGO

Kindlustuse AS maksis 2. augustil 2002 AS-le Alvigo välja kindlustushüvitise summas 671 500

krooni. AS Alvigo ja ERGO Kindlustuse AS sõlmisid 10. veebruaril 2003 nõude loovutamise

lepingu, millega AS Alvigo andis ERGO Kindlustuse AS-le üle tööettevõtulepingu rikkumisest

tuleneva nõude ELKE Auto AS-i vastu suurusega 790 000 krooni.

3. Hageja palus ELKE Auto AS-lt välja mõista 790 000 krooni. Hagi põhjenduste kohaselt sõlmisid

AS Alvigo ja ELKE Auto AS tööettevõtulepingu. Kostja rikkus tsiviilkoodeksi (TsK) § 360, kui ta ei

võtnud tarvitusele kõiki abinõusid, et tagada AS-i Alvigo poolt temale usaldatud vara säilimist.

Kostja palus auto kasutajal enne sõiduki valduse üleandmist signalisatsioon välja lülitada. Kostjalt

nõutav hoolsus eeldas, et ta hoiab 790 000 krooni suuruse turuhinnaga sõidukit oma suletud

territooriumil. Kostja möönis, et tema valdusesse usaldatud sõidukite hoolas hoidmine eeldab

sõidukite parkimist kostja kinnisel territooriumil. Ta on Zürich Kindlustuse Eesti AS-ga sõlminud

kindlustuslepingu, mis kehtib ainult nende autoremonditöökoja juures paiknevate ja remonditööde

tegemise järjekorras olevate sõidukite suhtes, mis on pargitud kostja kinnisele territooriumile.

4. Hageja maksis AS-le Alvigo välja kindlustushüvitise summas 671 500 krooni. Selle tagajärjel on

hagejale läinud üle AS-i Alvigo TsK §-le 360 tuginev nõue kostja vastu 671 500 krooni ulatuses.

Samuti on AS Alvigo loovutanud hagejale nõude kostja vastu summas 790 000 krooni, mis tuleneb

kostja poolt TsK § 360 ja tööettevõtulepingu rikkumisest.

5. Kostja ELKE Auto AS hagi ei tunnistanud. Hagejal puudub nii regressi kui ka nõude loovutamise

teel saadud nõue kostja vastu. Hageja saab esitada regressinõude ainult kuriteo toimepannud isikute

vastu. AS Alvigo sai loovutada hagejale nõude kahju tekitanu vastu üksnes omavastutuse summa, s.o

118 500 krooni ulatuses. Kostja ei ole tekitanud AS-le Alvigo kahju. Sõiduki kaotsiminek ei olnud

põhjustatud kostja hooletusest. Sõiduk oli ELKE Auto AS-i töökoja ukse taga turvakaamera

vaateväljas, sisse olid lülitatud ka sõiduki immobilaiser ja kesklukustussüsteem ning sõiduauto võti

oli kostja valduses.

6. Kolmas isik Zürich Kindlustuse Eesti AS leidis, et hagejal ei ole nõuet kostja vastu, vaid kuriteoga

kahju tekitanud isiku(te) vastu. AS Alvigo ei saanud loovutada suuremat nõuet, kui tal endal oli.

Kuivõrd loovutamise ajaks oli hageja hüvitanud AS-le Alvigo sõiduki ärandamisega tekkinud kahju

671 500 krooni, siis sai AS Alvigo loovutada ainult kindlustusandja poolt hüvitamata 118 500 krooni

nõude. Sõiduki kaotsiminekut ei põhjustanud kostja hooletus. Kostja ja kolmanda isiku vahel

sõlmitud kindlustuslepingu kohaselt ei olnud kindlustusjuhtumiks igasugune autode remondi ja

hoiustamisega seotud varakahju tekkimine.

7. Tallinna Linnakohus jättis 20. mail 2004. a hagi rahuldamata. Kohus leidis, et kindlustushüvitise

tasumisel ei läinud AS-lt Alvigo hagejale üle nõudeõigus kostja vastu summas 671 500 krooni.

Kindlustusseaduse (KindlS) §-s 18 sätestatud kohustatud subjektiks on isik, kes kahju tekitas. Hagejal

on KindlS §-st 18 tulenev regressiõigus kuriteo toimepannud isiku või isikute, mitte kostja vastu.

Kahju hüvitamine kindlustuslepingu alusel AS-le Alvigo ei vabasta kostjat vastutusest AS-i Alvigo

ees tööettevõtulepingu võimalikust rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudes. Kuna nimetatud

nõude on AS Alvigo loovutanud hagejale, on viimasel õigus kostja vastu nõude esitamiseks.

AS-le Alvigo kuuluv sõiduk ei läinud kaotsi kostja süül. Hageja väide, nagu oleks kostja jätnud

sõiduki avaliku valveta parklasse, ei ole õige. Sõiduki jättis tööettevõtulepingu sõlmimisel kostja

töökoja juurde parklasse AS-i Alvigo esindaja. Tegemist ei olnud valveta parklaga. Turvakaamera

videolindilt nähtub, et auto ärandati viisil, mis ei võimaldanud tuvastada, et tegemist on

ärandamisega.

Sõiduki parklasse jätmisel olid sõidukil töökorras tootja paigaldatud immobilaiser ja

kesklukustussüsteem. Asjatundja arvamusest nähtub, et Toyota Land Cruiser 100 tehase

turvaseadmed on piisavalt turvalised. Mitte ainult kostja ei pidanud tootja paigaldatud turvaseadmeid

sõiduki hoidmisel kostja töökoja juures piisavalt ärandajakindlaks, vaid seda leidis ka sõiduki

kasutaja, kui ta lülitas välja sõidukile täiendavalt paigaldatud turvaseadmed ja ei nõudnud sõiduki

parkimist mujale. Kostja nõudis lisaturvaseadmete väljalülitamist õigustatult, sest muidu ei oleks

saanud sõiduki juures hooldustöid teha. Kostja sellist käitumist ei saa käsitada tööettevõtulepingu

süülise rikkumisena.

Hageja leidis hagiavalduse esitamisel, et ta on riigilõivu tasumisest vabastatud, viidates RLS § 16 lg 1

p-le 4. Kuna tööettevõtulepingust tuleneva nõude lahendamisel hageja riigilõivust vabastatud ei ole,

siis mõistis linnakohus TsMS § 50 lg 3 järgi hagejalt välja riigituludesse 38 000 krooni.

8. Hageja esitas kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus linnakohtu otsuse vaidlustatud

osas tühistada ja uue otsusega mõista kostjalt hageja kasuks välja 790 000 krooni.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

9. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 17. juuni 2004. a otsusega linnakohtu otsuse ja rahuldas ERGO

Kindlustuse AS-i hagi.

10. Pooled ei vaidle selle üle, et AS Alvigo oli sõlminud kaks erinevat lepingut: sõidukikindlustuse

lepingu ERGO Kindlustuse AS-ga sõiduauto kindlustamiseks ja tööettevõtulepingu ELKE Auto AS-

ga samale sõidukile tehniliste hooldustööde tegemiseks. Kindlustuslepingu järgi oli kindlustatavaks

riskiks muu hulgas ka sõiduki ärandamine. Vaidlust ei ole ka selle üle, et sõiduauto ärandati kostja

valduse ajal tema parklast. AS-l Alvigo tekkisid nõuded kindlustuslepingu alusel hageja vastu ja

tööettevõtulepingu võimalikust rikkumisest kostja vastu. AS-l Alvigo oli õigus esitada nõue hageja

vastu kindlustushüvitise saamiseks ja kostja vastu TsK §-s 360 sätestatud tööettevõtja kohustuste

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Üks nõue ei välista teist. Sõiduki maksumus oli 790 000

krooni. AS Alvigo esitas kindlustuslepingu alusel nõude hageja vastu, kes rahuldas selle summas 671

500 krooni. Hüvitamata jäeti kahju 118 500 krooni ulatuses, mis oli kindlustuslepingu järgi

kindlustusvõtja omavastutus.

11. AS Alvigo loovutas tööettevõtulepingu rikkumisest tuleneva nõude summas 790 000 krooni

hagejale ja linnakohus leidis õigesti, et sellest tulenevalt on hagejal õiguslik alus kostja vastu nõude

esitamiseks. Kindlustuslepingu alusel hüvitas kindlustusandja kahju AS-le Alvigo, kuid see ei vabasta

kostjat vastutusest AS-i Alvigo ees tööettevõtulepingu rikkumisest tuleneva kahju nõudes.

12. Tsiviilkoodeksi § 360 järgi on tööettevõtja kohustatud tarvitusele võtma kõik abinõud tellija poolt

temale usaldatud vara säilimise tagamiseks ja ta kannab vastutust igasuguse hooletuse eest, mis tõi

kaasa selle vara kaotsimineku või kahjustamise. Vara säilimise tagamine on tööettevõtja

kõrvalkohustus. Selle rikkumine on positiivne lepingurikkumine ja sellega kaasneb kahju hüvitamise

kohustus. Linnakohus leidis, et kostja ei rikkunud süüliselt tööettevõtulepingut ja ta ei ole kohustatud

kahju hüvitama. Ringkonnakohus leidis, et kostja ei võtnud tarvitusele kõiki abinõusid temale

usaldatud vara säilimise tagamiseks. Vaidlust ei ole selle üle, et sõiduki kasutaja lülitas alarmsüsteemi

Clifford välja kostja nõudmisel. Linnakohtu arvates piisas ärandamise kaitseks tootja paigaldatud

immobilaiserist ja kesklukustussüsteemist. Apellatsioonikohtu arvates on linnakohtu selline seisukoht

vastuolus asjas tõendina esitatud CarSec Teenindus AS-i kui asjatundja arvamusega. Arvamusest

nähtus, et arvestades Toyota Land Cruiser 100 hinda ja varguste arvu, on igati mõistlik nõuda sellele

automargile lisaimmobilaiserit. Kesklukustussüsteem on mugavustoiming, mis ei suurenda auto

turvalisust. Cliffordi alarmsüsteem (sisaldab endas alarmsüsteemi ja eraldi korpuses olevat PIN-

koodiga immobilaiserit BlackJax) raskendab auto ärandamist samal viisil kui iga teine alarmsüsteem.

Autosse sisenemisel rakendub häälalarm, vilguvad ohutuled ja rakendunud on ka käivitustakistused.

Alarmsüsteemi esmane eesmärk ei ole takistada mitte auto ärandamist, vaid eelkõige anda märku

auto suhtes rakendatud vandalismiaktist. Ärandamise vastu kaitseb komplekti kuuluv PIN-koodiga

immobilaiser BlackJax. Tähtsust omab ka nimetatud arvamuses toodu, et sõidukile tehases

paigaldatud immobilaiserit ja Clifford alarmsüsteemi ei saa kahjutuks teha samade vahendite ja

võtetega. Ühega ei ole võimalik teist asendada.

13. Ringkonnakohus leidis, et kostja nõudel alarmsüsteemi Clifford väljalülitamisega vähenes sõiduki

turvalisus, sõiduk muutus kergemini ärandatavaks ja kostja oleks pidanud olema sõiduki hoidmisel

eriti hoolas. Kostja seda ei olnud, kuigi võimalused selleks olid olemas. Kostja ei ole väitnud, et tal

puudus mingil põhjusel võimalus sõiduki paigutamiseks oma kinnisele territooriumile. Asjaoluga, et

ta kasutab seda laoplatsina ja ainult pikaajalises remondis olevate autode hoidmiseks, ei saa õigustada

vara säilimise tagamise kohustuse rikkumist. Kostjat ei vabasta vastutusest ka asjaolu, et

turvakaamera lindistas parklas toimuvat. Turvakaamera olemasolu ei taga iseenesest vara säilimist.

Kostja rakendatud meetmed vara säilimiseks ei olnud piisavad ja ta ei täitnud vajalikku

hoolsuskohustust.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

14. Kassatsioonkaebuses palus kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale kohtule

uueks läbivaatamiseks.

Kostja arvates kohaldas ringkonnakohus TsMS § 231 lg-s 4 ja TsMS § 330 lg-s 4 sätestatud nõuete

järgimata jätmise tõttu vääralt TsK § 360. Ringkonnakohus ei põhjendanud, miks ta ei analüüsinud

otsuse tegemisel linnakohtus antud tunnistajate ütlusi ja turvakaamera videosalvestusega tuvastatud

asjaolusid ning miks ta otsuse tegemisel neid tõendeid ei arvestanud. Linnakohtus uuritud videolindi

salvestusega on tõendatud, et sõiduk ärandati paarikümne sekundiga ning ärandaja käitumine ei olnud

eristatav õiguspärase valdaja käitumisest. Tunnistajate ütlustega leidis tõendamist, et sõiduki

immobilaiser oli töökorras ja sisse lülitatud ning sõiduki uksed olid lukustatud, mistõttu ei olnud

sõiduki võtmeteta varastamine võimalik. Neist tõenditest tegi linnakohus õige järelduse, et kostja ei

ole hoolsuskohustust rikkunud ja tööettevõtja vastutust sätestav TsK § 360 ei ole käesoleval juhul

kohaldatav.

Ringkonnakohus ei ole vastanud apellatsioonkaebuse põhjendusele KindlS § 18 kohaldamise kohta.

15. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohus ei ole otsuse tegemisel vääralt

kohaldanud TsK § 360. Samuti ei ole ringkonnakohus oluliselt rikkunud TsMS § 231 lg-t 4 ega § 330

lg-t 4. Ringkonnakohus on igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud kõiki käesoleva kohtuasja

materjalide juures olevaid tõendeid. Samuti on ringkonnakohus õigesti jõudnud järeldusele, et kostja

rakendatud meetmed sõiduki säilimise tagamiseks ei olnud piisavad, kostja ei täitnud vajalikku

hoolsuskohustust ning seetõttu vastutab kostja sõiduki kaotsiminekuga tekitatud kahju eest.

Kostja ei vaidlustanud apellatsioonkaebuses linnakohtu poolt KindlS §-le 18 antud tõlgendust.

Samuti leidis hageja, et linnakohtu poolt KindlS §-le 18 antud tõlgendus oli kostja jaoks soodne, kuna

linnakohus jättis hagi kostja vastu rahuldamata muu hulgas põhjusel, et KindlS § 18 alusel ei saanud

hagejale üle minna nõue kostja vastu.

16. Kolmas isik Zürich Kindlustuse Eesti AS toetab kostja kassatsioonkaebust. Täiendava

alarmsüsteemi väljalülitamine ja sõiduki parkimine töökoja esises parklas olid töö tellija ja sõiduki

vastu võtnud kostja töötaja vahel kokkulepitud tingimused, millistel kostja pidi sõidukit enda juures

hoidma. Ainuüksi selle põhjal, et täiendava alarmsüsteemi väljalülitamisega vähenes sõiduki

turvalisus, ei saa asuda seisukohale, et kostja ei ole üles näidanud nõutavat hoolsust temale usaldatud

sõiduki säilimise tagamiseks. Oma käitumisega võttis sõiduki kasutaja osaliselt kanda sõiduki

juhusliku kaotsimineku riski.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

17. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse

tühistamiseks.

18. Pooled ei vaidle selle üle, et AS-le Alvigo kuuluv sõiduk ärandati kostja töökoja juurest. Pooled

vaidlevad selle üle, kas kostja on tööettevõtjana rikkunud TsK §-s 360 sätestatud tööettevõtja

kohustust säilitada talle usaldatud vara.

19. Esmalt käsitleb kolleegium seda, kas hagejale on üle läinud nõudeõigus kostja vastu.

Ringkonnakohus leidis, et hageja nõue kostja vastu tuleneb nõude loovutamise lepingust. AS Alvigo

ja ERGO Kindlustuse AS sõlmisid 10. veebruaril 2003 nõude loovutamise lepingu, mille alusel andis

AS Alvigo hagejale üle tööettevõtulepingust tuleneva nõude kostja vastu suurusega 790 000 krooni.

See nõue oli loovutatav ja on täidetav ERGO Kindlustuse AS-le. Seetõttu nõustub kolleegium

ringkonnakohtu seisukohaga, et töövõtulepingu rikkumine andis hagejale aluse esitada TsK §-le 360

põhinev nõue kostja vastu. Võlaõigusseaduse § 164 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku

nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel üle teisele isikule. Nõude loovutamisega astub uus

võlausaldaja senise asemele. Nõude loovutamise piirangud on sätestatud VÕS §-s 166 ja

vaidlusaluses asjas neid ei esine.

20. Teiseks käsitleb kolleegium seda, kas kostja on rikkunud TsK §-s 360 sätestatud töövõtja vara

säilitamise kohustust. Pooled ei vaidle selle üle, et AS Alvigo andis sõiduki kostja valdusse

tööettevõtulepingu alusel. Ringkonnakohus tuvastas, et kostja töötaja korraldusel lülitas sõiduki

kasutaja välja täiendavalt paigaldatud turvaseadme. Sõiduk ärandati parkimiskohalt, kuhu selle pärast

kontrollsõidu tegemist oli parkinud kostja töötaja.

Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et täiendavalt paigaldatud turvaseadme

väljalülitamise tõttu sõiduki turvalisus vähenes ja see muutus kergemini ärandatavaks. Ainuüksi

turvakaamerate olemasolu parkla jälgimiseks ei ole sellises olukorras sellise sõiduki säilimise

tagamiseks piisav abinõu. Kostjal oli võimalik paigaldada kallis sõiduk suletud territooriumile, kuid

seda ta ei teinud. Ringkonnakohus on seega hagi õigesti rahuldanud, sest kostja ei võtnud tarvitusele

kõiki abinõusid AS Alvigo sõiduki säilimise tagamiseks.

21. Vastuseks kassatsioonkaebuse väitele, et ringkonnakohus jättis vastamata ERGO Kindlustuse AS

apellatsioonkaebuse põhjendustele KindlS § 18 kohaldamise osas, märgib kolleegium, et iseenesest

on õige, et ringkonnakohus ei ole hageja apellatsioonkaebuse sellele väitele vastanud, kuid kostjal

puudub alus vaidlustada ringkonnakohtu otsust hageja väidetele vastamata jätmise tõttu. Kostja ei ole

vaidlustanud ringkonnakohtu otsust tema väitele, et KindlS §-st 18 tulenevalt saab hageja esitada

regressinõude ainult kuriteo toimepannud isikute vastu, vastamata jätmise tõttu. Ringkonnakohus

pidanuks otsuses märkima, et KindlS § 18 kohaldamist kohus ei analüüsi, kuna on tuvastatud nõude

üleminek 10. veebruari 2003. a lepingu alusel.

22. Riigikohtu istungil esitas hageja ERGO Kindlustuse AS-i esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu

taotluse õigusabikulude väljamõistmiseks summas 11 505 krooni. TsMS § 61 lg 1 kohaselt mõistab

kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema

esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Ringkonnakohus on ERGO kindlustuse AS kasuks välja

mõistnud 39 500 krooni õigusabikulusid, mis vastab 5%-le hagisummast. Seega on ringkonnakohus

välja mõistnud õigusabikulud suuruses, mida on võimalik TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel välja mõista.

Seetõttu jätab kolleegium ERGO Kindlustuse AS-i taotluse rahuldamata.

V. Kõve, J. Luik, H. Jõks