3-1-2-1-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-2-1-05

Otsuse kuupäev

28. aprill 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Lea

Kivi

Kohtuasi

A.L. väärteoasi liiklusseaduse § 7419 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 25. oktoobri 2004. a otsus

väärteoasjas nr 4-134-04

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.L. kaitsja vandeadvokaat Tõnu Meidra,

teistmisavaldus

Asja läbivaatamise kuupäev

6. aprill 2005. a

Istungil osalenud isikud

A.L. kaitsja vandeadvokaat Tõnu Meidra

Resolutsioon

1. Rahuldada teistmisavaldus.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 25. oktoobri 2004. a otsus A.L. väärteoasjas ja saata väärteoasi

Pärnu Maakohtule uueks arutamiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.L. karistati Lääne Politseiprefektuuri 6. septembri 2004. a otsusega Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7419

järgi 200 trahviühiku ehk 12 000 krooni suuruse rahatrahviga selle eest, et ta juhtis 6. augustil 2004. a kella

23.10 ajal Pärnumaal H vallas sõiduautot Ford Focus alkoholijoobes.

2. Menetlusalune isik esitas otsuse peale kaebuse Pärnu Maakohtule, taotledes selle tühistamist ja

väärteomenetluse lõpetamist.

Kaebuse kohaselt ei olnud A.L. auto juhtimise ajal joobes, vaid tarvitas alkoholi alles pärast teelt väljasõitu.

Seega ei pannud ta toime LS § 7419 järgi kvalifitseeritavat tegu. Politsei jõudis kohale ja joobeseisund

tuvastati tal alles tunduvalt peale liiklusõnnetuse toimumist.

Kohtuväline menetleja rikkus süütuse presumptsiooni põhimõtet, karistades A.L. hoolimata sellest, et

tõendatud ei olnud kõik tõendamiseseme asjaolud. Nimelt puuduvad tõendid selle kohta, et A.L. oleks

sõiduki juhtimise ajal olnud alkoholijoobes. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on väärtegu tõendatud

väärteoprotokollis nimetatud tõenditega. Protokollis ei viidata aga ühelegi tõendile, mis kinnitaks, et A.L.

juhtis autot joobeseisundis.

Lisaks rikkus kohtuväline menetleja väärteomenetlusõigust sellega, et otsuses ei põhjendatud, miks ei võetud

arvesse vastulauses esitatut.

3. Pärnu Maakohus tühistas 25. oktoobri 2004. a otsusega Lääne Politseiprefektuuri otsuse ning karistas A.L.

LS § 7419 järgi 100 trahviühiku (6000 krooni) suuruse rahatrahviga.

Maakohus nõustus kaebajaga selles, et tõendid, millele kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel tuginenud

- menetlusaluse isiku ütlused ja joobeseisundi tuvastamise protokoll -, ei tõenda seda, et A.L. oli

alkoholijoobes sõiduki juhtimise ajal. Joobeseisundi tuvastamise protokoll tõendab, et menetlusalune isik oli

joobes, kuid ei lükka ümber kaebuse esitaja ütlusi selle kohta, et ta tarvitas alkoholi alles pärast

liiklusõnnetuse toimumist.

Kohus märkis aga, et vaatab VTMS § 123 lg 2 alusel väärteoasja läbi täies ulatuses, kontrollides kohtuvälise

menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtuotsuse kohaselt leidis

kohtumenetluses tõendamist, et A.L. juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Seda kinnitavad politseiametnike

A.Ü. ja S.L. ning tunnistaja I.T. ütlused. A.Ü. ütlustest lähtuvalt oli ta 6. augusti 2004. a hilisõhtul

töökohustuste täitmisel koos konstaabel S.L-ga. Sõites P-K maanteed mööda V suunas, märkasid nad tee

ääres kraavis teelt väljasõitnud autot ja selle juures kaebuse esitajat, kes seletas, et tema juhtis kraavisõitnud

autot. Juhil A.L-l tuvastati joove. Menetlusalune isik tunnistas, et on joobes ja on sõidu ajal alkoholi

tarvitanud ning ei väitnud, et ta oleks alkoholi tarvitanud alles pärast liiklusõnnetust.

Tunnistaja S.L. ütluste kohaselt toimus teelt väljasõit vahetult enne politseitöötajate sündmuskohale

saabumist - tunnistaja nägi, kuidas pimedas ees liikunud sõiduk kadus äkki teelt ning tema tuled "läksid

üles".

Tunnistaja I.T. seletas, et nägi teelt välja sõitnud autot ja selle juures juhti. Ta peatus, et uurida, kas juht vajab

abi. Juhiga kõnelemise ajal oli tunda alkoholilõhna. Samuti kinnitas tunnistaja, et juht sündmuskohal

alkoholi ei tarvitanud ja õllepudelit tema käes ei olnud.

Kohus leidis, et tunnistajate ütlused lükkavad ümber menetlusaluse isiku väited, et ta tarvitas alkoholi peale

liiklusõnnetust. Tunnistajate ütlustest nähtub, et A.L. sõitis teelt välja vaid mõni minut enne seda, kui

sündmuskohale jõudis politseiekipaaþ ja I.T.. Seepärast ei ole tõenäoline, et niivõrd lühikese ajavahemiku

jooksul oleks kaebuse esitaja jõudnud tarvitada sellises koguses alkoholi, millega tekkinuks alkoholijoove.

Ka ei näinud keegi sündmuskohale saabunutest A.L. käes või mujal sündmuskohal õllepudelit.

Lisaks leidis kohus, et alkomeeter ei oleks näidanud joovet kohe pärast väikse koguse lahja alkoholi

tarvitamist. Seega pidi alkoholi tarvitamine toimuma varem ja suuremas koguses.

Karistuse mõistmisel võttis kohus arvesse seda, et menetlusalusel isikul oli vaid üks varasem kehtiv

liiklusnõuete rikkumine ja ta oli üksnes kerges joobes.

4. Pärnu Maakohtu otsuse peale esitatud kassatsiooni jättis Riigikohus menetlusse võtmata.

5. 24. jaanuaril 2005. a esitas A.L. kaitsja vandeadvokaat T. Meidra Pärnu Maakohtu otsuse peale VTMS

§ 180 p 5 alusel teistmisavalduse, taotledes otsuse tühistamist ja väärteoasja saatmist Pärnu Maakohtule

uueks arutamiseks. Avalduse esitaja leiab, et on ilmnenud uus asjaolu, mis võib kaasa tuua väärteomenetluse

lõpetamise väärteo tunnuste puudumise tõttu. Maakohus luges joobeseisundi tõendatuks joobeseisundi

tuvastamise protokolliga, mille kohaselt tuvastati A.L-l alkoholijoove mõõteriistaga Lion. Kohtuistungil

kinnitas politseiametnik A.Ü., et kasutatud mõõtevahend oli kalibreeritud. Politseiameti 29. detsembri

2004. a kirjast PA4.2-7.1.4/5543 (lisatud teistmisavaldusele) nähtub, et A.Ü. kasutuses olnud alkomeeter ei

olnud kalibreeritud ning tema suhtes kaalutakse distsiplinaarmenetluse alustamist. See asjaolu seab kahtluse

alla joobeseisundi tuvastatuse. Tehnilise vahendiga mõõtmisel on äärmiselt oluline selle vastavus

metroloogilistele nõuetele. Samuti seab sündmuskohal olnud politseiametniku väide, et seade oli

kalibreeritud, kahtluse alla ka tema muud ütlused.

6. Teistmisavaldusele esitatud vastuses tõdeb kohtuväline menetleja, et politseiametnikud võivad kasutada

üksnes kalibreeritud indikaatorvahendeid ning kasutatud indikaatorvahendi puhul oli eelmisest

kalibreerimisest möödunud lubatust rohkem aega.

7. Riigikohtu istungil toetas teistmisavalduse esitaja teistmisavaldust ja leidis, et indikaatorvahendil

kalibreeringu puudumise korral on tegemist olulise asjaoluga, mis võib kaasa tuua väärteoasjas menetluse

lõpetamise teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Väärteomenetluse seadustiku § 180 p 5 kohaselt on teistmise aluseks oluline asjaolu, mida kohus

teistetavas väärteoasjas kohtuotsust või määrust tehes ei teadnud ja mis iseseisvalt või kogumis varem

tuvastatud asjaoludega võib kaasa tuua väärteoasjas menetluse lõpetamise teos väärteo tunnuste puudumise

tõttu või süüdistatava olukorra kergendamise.

Teistmisavaldusele lisatud Politseiameti kirjast ja vastusest teistmisavaldusele nähtub, et indikaatorvahend,

mida kasutati A.L. joobe tuvastamisel, ei olnud kalibreeritud. Vastav info väljastati 29. detsembri 2004. a

kirjaga. Seega on asjaolu, millele teistmisavalduses tuginetakse, saanud teatavaks peale Pärnu Maakohtu

otsuse tegemist.

Indikaatorvahendi näit on aluseks "Protokollile alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või

mõõteriista kasutamisel". Kirjeldatud asjaolu ilmnemine tingib vajaduse uuesti hinnata, kas joobeseisundi

tuvastamise protokoll on usaldusväärne tõend ja kas rikkumise toimepanemine on tõendatud.

9. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes VTMS § 187 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Pärnu Maakohtu

25. oktoobri 2004. a otsuse A.L. väärteoasjas ja saadab väärteoasja Pärnu Maakohtule uueks arutamiseks.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Lea Kivi