3-1-1-29-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-29-05

Otsuse kuupäev

28. aprill 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Hannes Kiris ja

Peeter Vaher

Kohtuasi

M. O. väärteoasi liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Jõgeva Maakohtu 8. detsembri 2004. a otsus

väärteoasjas nr 4-59/04

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M. O. kaitsja vandeadvokaat Rando Antsmäe,

kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

30. märts 2005. a

Istungil osalenud isikud

M. O. kaitsja vandeadvokaat Rando Antsmäe

Resolutsioon

1. Jätta Jõgeva Maakohtu 8. detsembri 2004. a otsus M. O. väärteoasjas muutmata ja kassatsioon

rahuldamata.

2. Taotlus hüvitada menetlusalusele isikule kaitsjale makstud tasu jätta rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M. O.-le koostati 10. juulil 2004. a väärteoprotokoll selle kohta, et ta juhtis sel päeval kell 21.30

sõiduautot Volkswagen Passat Jõgeva೦Mustvee teel kiirusega 123+/-7 km/h, millega ületas lubatud

sõidukiirust (90 km/h) mitte vähem kui 26 km/h. Sellega rikkus menetlusalune isik LE § 124 p 2, mille eest

näeb vastutuse ette liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 2.

M. O. märkis väärteoprotokolli menetlusaluse isiku ütluste lahtrisse, et enda teada sõitis ta 115 km/h ning et

talle keelduti näitamast kiirusemõõtja näitu. Samu väiteid kordas menetlusalune isik kohtuvälises menetluses

esitatud vastulauses.

Lõuna Politseiprefektuuri 12. augusti 2004. a otsusega karistati M. O. selle eest, et ta ületas asulavälisel teel

kiirust mitte vähem kui 26 km/h, sõites 123+/-7 km/h, LS § 7422 lg 2 järgi 16 trahviühiku ehk 960 krooni

suuruse rahatrahviga. Eraldi koostatud vastulause rahuldamata jätmise määruses märgiti, et menetlusaluse

isiku juhitud auto kiirus mõõdeti töökorras ja kalibreeritud seadmega. Sellega mõõdeti sõiduki kiiruseks

123+/-7 km/h, mis tähendas lubatud kiiruse ületamist vähemalt 26 km/h. Menetlusaluse isiku väide, et ta

"enda arvates" sõitis 115 km/h näitab, et isik ei ole päris veendunud, et kiirus ei võinud olla suurem.

Politseiametnikul ei olnud võimalik näidata kiirusemõõtja näitu, kuna ta eksikombel kustutas näidu. Ühtlasi

märgiti määruses, et M. O. on end ka varem näidanud liiklusnõuetest mittekinnipidava juhina, kuna teda on

kiiruseületamiste eest eelnevalt karistatud viiel korral.

2. Menetlusalune isik esitas Lõuna Politseiprefektuuri otsuse peale kaebuse Jõgeva Maakohtule, taotledes

kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteoasja menetluse lõpetamist.

Kaebuses leiti, et kiiruse ületamist ei fikseeritud. Kuna politseiametnik ei näidanud menetlusalusele isikule

mõõteseadme näitu, ei ole teada, kas kiirust üldse mõõdeti. Kõrvaldamata kahtlused tuleb aga tõlgendada

menetlusaluse isiku kasuks, mis tähendab, et rikkumine ei ole tõendatud. Mõõteseadme näidu tutvustamise

kohustus tuleneb Riigikohtu 8. oktoobri 2003. a otsusest väärteoasjas 3-1-1-105-03. Asjaolu, et

politseiametnik väidetavalt ekslikult näidu kustutas, ei vabanda mõõteseadme näidu mittenäitamist.

Väärteoasjas koostati küll sõidukiiruse mõõtmise akt, kuid see ei olnud kontrollitav.

Lisaks märgiti, et M. O.-l ei ole kehtivaid karistusi ning et kohtuväline menetleja oleks pidanud vastulauses

esitatu mittearvestamist VTMS § 74 lg 1 p 8 kohaselt põhjendama otsuses, mitte aga iseseisvas määruses.

3. Jõgeva Maakohtu 8. detsembri 2004. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus

muutmata.

Kohtuotsuse kohaselt on M. O. juhitud auto kiiruse fikseerimine tõendatud tunnistaja (kiirust mõõtnud

politseiametniku) ütlustega ning kiirus on kajastatud vastavas aktis (tl 28). See, kas kiiruseületajale on

tutvustatud kiirusemõõtja näitu või mitte, ei oma otsustavat tõenduslikku tähendust. Seadusest ega

madalamalseisvatest aktidest ei tulene kiirusemõõtja näidu tutvustamise kohustust. Kuigi näidu esitamist

tuleb soodustada, ei too selle soovituse eiramine kaasa väärteokoosseisu puudumist. Menetlusalusele isikule

saab tuvastatud sõidukiirust tutvustada kirjalikult, nt mõõteseadme tablool või väärteoprotokollis. Tuvastatud

kiirusenäit tehakse väärteomenetluses kontrollitavaks vastava aktiga või politseitöötaja ülekuulamisega.

Nende tõendite alusel kogumis teiste asjas kogutud tõenditega saab asjaolusid hinnata ka kohus. Antud juhul

puudub kohtul alus kahelda tunnistaja (politseiametniku) ütlustes, mis langeb kokku kiiruse mõõtmise aktis

märgitud kiirusega.

Menetlusaluse isiku enda ütlused, et ta sõitis 110೦115 km/h, põhinevad auto spidomeetrinäidul. See, et

spidomeeter ei ole täppismõõteriist, on aga üldteada asjaolu. Samuti ei ole menetlusalune isik selgitanud,

millisel ajahetkel oli tema sõiduki kiirus 110೦115 km/h. Kiirus võis selline olla peale pidurdamist, seega

hiljem kui politseiametnik oli fikseerinud suurema kiiruse.

4. Jõgeva Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni M. O. kaitsja vandeadvokaat Rando Antsmäe, kes palub

maakohtu otsuse tühistada ja lõpetada väärteoasjas menetlus.

Kassatsioonis leitakse, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõigust, mis seisnes järgnevas.

Kohus ei ole arutanud asja täies ulatuses ega kontrollinud, kas kohtuväline menetleja on asja menetlemisel

järginud menetlusõigust. Seda, et kohus ei ole vaadanud asja läbi täies ulatuses, näitab kohtuotsuses märgitu,

mille kohaselt "asjas ei ole vaidlust menetlusaluse isiku kiiruse fikseerimise aja ja koha ega protseduuri osas,

samuti ei ole menetlusalune isik vaidlustanud kiirusemõõtja tehnilist olukorda."

Kohus ei oleks tohtinud tunnistajana üle kuulata menetlustoimingute teostajat, kuna sellega rikuti KrMS § 66

lg 2 nõudeid.

Jõgeva Maakohus ei ole otsust nõuetekohaselt motiveerinud ೦ kohtuotsusest ei nähtu, millisele tõendile

tuginedes on kohus jõudnud järeldusele, et M. O. on rikkumise toime pannud.

Ekslik on Jõgeva Maakohtu seisukoht, et kiirusemõõtja näidu menetlusalusele isikule mittenäitamine ei too

kaasa väärteokoosseisu puudumist. See väide on vastuolus Riigikohtu seisukohaga väärteoasjas 3-1-1-105-

03. Ühtlasi korratakse kassatsioonis seisukohta, et kiiruseületamist ei ole tuvastatud. Menetlustoimingu

(sõidukiiruse tuvastamise) protokolli ei koostatud viivitamatult, vaid hiljem. Seega jääb arusaamatuks,

milliste andmete alusel see akt on koostatud. Kuna akt ei ole koostatud fikseeritud näidu põhjal ja sellesse ei

ole märgitud, millise kiirusemõõtjaga kiirust mõõdeti, ei vasta akt VTMS § 49 nõuetele. Ka ei tutvustanud

politseiametnik menetlusalusele isikule kiirusemõõtja näitu. Kassaator leiab, et kui menetlusalusele isikule

vaatamata tema nõudmisele näitu ei tutvustata, ei või menetluses tugineda menetlustoimingut läbi viinud

politseiametniku antavale informatsioonile. Kuna käesolevas väärteoasjas puuduvad tõendid, et

menetlusalusel isikul oleks üldse kiirust mõõdetud ja et mõõteseade oleks olnud taadeldud, puuduvad ka

tõendid selle kohta, et menetlusalune isik oleks ületanud kiirust enam kui 20 km/h.

5. Kassatsioonivastuses palub kohtuväline menetleja Jõgeva Maakohtu otsust mitte tühistada.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Käesolevas väärteoasjas toimub vaidlus selle üle, kas kiiruseületamine on tõendatud või mitte. Kassaator

leiab, et kuna menetlusalusele isikule ei näidatud mõõteseadme näitu ja kiirusemõõtjaga mootorsõiduki

sõidukiiruse mõõtmise akt koostati alles siis, kui mõõteseadmel oli näit kustunud, ei ole akti kantud

kiirusenäit kontrollitav ning kiiruseületamine pole seetõttu tõendatud. Maakohus seevastu on asunud

seisukohale, et ükski õigusakt kiirusemõõtja näidu näitamist ei nõua ja seega ei too näitamata jätmine endaga

kaasa väärteokoosseisu puudumist. Ka märkis kohus, et pole mingit põhjust kahelda politseiametniku

ütluses, et mõõteseadme näit vastas kirjalikult fikseeritule.

6.1 Kriminaalkolleegium märgib esmalt, et mootorsõiduki juhile, keda süüdistatakse lubatud sõidukiiruse

ületamises ja kes kohapeal ei nõustu väitega kiiruse ületamise kohta, mõõteseadme näidu näitamise kohustus

tuleneb Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8. oktoobri 2003. a otsusest väärteoasjas 3-1-1-105-03 (RT III

2003, 30, 310), millele maakohtus õigesti tugines ka menetlusalune isik. Kuna väärteomenetluse seadustik ei

sätesta teisiti, on VTMS § 2 kohaselt ka väärteomenetluses Riigikohtu lahendid KrMS § 2 p-st 4 tulenevalt

menetlusõiguse allikad küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes väärteomenetlusõiguse allikates.

6.2 Kiirusenäidu näitamine juhile on vajalik võimaldamaks menetlusalusel isikul end väärteomenetluses

kaitsta. Nimetatud õiguse peab kohtuväline menetleja VTMS § 5 p 2 kohaselt menetlusalusele isikule

tagama.

Lisaks vähendab mõõtmistulemuse näitamine vaidlusi mõõdetud kiiruse üle, võimaldades juhil veenduda, et

väidetud kiirus on tõepoolest mõõdetud. Seetõttu ei nõustu kriminaalkolleegium Jõgeva Maakohtu

seisukohaga, mille kohaselt ei ole vahet sellel, kas kiirusemõõtja näitu tutvustatakse menetlusalusele isikule

protokolli kantult või mõõteseadme tabloolt. Viimase puhul on tegemist vahetu informatsiooniga, muudel

juhtudel ei ole aga isikul võimalik kontrollida, kas dokumenti kantud kiirus vastas tegelikult mõõdetule.

Siiski ei tähenda mõõteseadme näidu näitamata jätmine seda, et kirjalikult fikseeritud kiiruse mõõtmise

tulemus oleks tõendina lubamatu (tõendi lubatavuse kohta vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 18. aprilli 2005. a otsus väärteoasjas 3-1-1-19-05 p 7.4), vaid mõõtetulemuse näitamise

kohta märke tegemine väärteoprotokolli või menetlustoimingu protokolli aitab hilisema vaidluse korral

hinnata tõendi usaldusväärsust. Asjas

nr 3-1-1-105-03 ei ole Riigikohus väitnud, nagu tooks näidu tutvustamata jätmine kaasa tõendi lubamatuse ja

koos sellega kiiruse ületamise tõendamatuse, vaid leidis, et Harju Maakohus ei ole hinnanud, kas ja kuidas

kiirust mõõdeti ja kas on alust eeldada, et seejuures mõõdeti väidetud kiirus (viidatud otsuse p 11).

7. Jõgeva Maakohtu otsuse kohaselt kinnitasid seda, et mõõdetud kiirus oli 123 km/h, tunnistaja, s.o kiirust

mõõtnud politseiametniku ütlused ja tema koostatud kiiruse mõõtmise akt. Kassaator on seisukohal, et KrMS

§ 66 lg-st 2 tulenevalt ei oleks kohus tohtinud menetlustoimingute teostajat tunnistajana üle kuulata.

Viidatud sätte aluseks on põhimõte, et kriminaal- ja väärteomenetluse käigus menetleja sattumisel mingi

teise menetluse subjekti rolli tuleb menetlejarollist loobuda. Eeskätt peab menetlejarollist loobuma isik, kes

on üle kuulatud tunnistajana. Menetleja võib olla tõendite koguja, kontrollija, uurija või hindaja, kuid mitte

enda edasiseks menetlustegevuseks tõendi looja (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. detsembri 1996. a

otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-113-96). Arusaadavalt saab kohtuvälise menetleja ametnik menetluse käigus

teavet faktilistest asjaoludest, millel on väärteomenetluses tähtsust. Need asjaolud tuleb menetlusseaduses

sätestatud korras tõendina vormistada, võimaldamaks nende kasutamist tõendamisel. KrMS § 66 lg 2

kohaselt ei või aga menetleja neid asjaolusid tõendada asja menetlenud isiku ütlustega, s.t kohtuvälise

menetleja ametnik ei või jätta tõendeid kogumata ja anda selle asemel menetluses ütlusi.

Samas ei ole põhimõtteliselt välistatud menetleja ametniku ülekuulamine tunnistajana näiteks mingi

menetlustoimingu täpse käigu kohta. Seejuures tuleb arvestada väärteomenetluse eripäraga, milleks on

asjaolu, et mitmete rikkumiste puhul kontrollitakse rikkumise olemasolu järelevalve käigus läbiviidud

mõõtmisega. Kriminaalkolleegium leiabki, et kohtuvälise menetleja ametnik on talle kiirusemõõtmise käigus

teatavaks saanud asjaolu ೦ sõiduki mõõdetud kiiruse ೦ fikseerinud nõuetekohaselt kiiruse mõõtmise aktis.

Maakohus pidas aga vajalikuks kiirust mõõtnud politseiametniku ülekuulamist saamaks lisaandmeid selle

kohta, kuidas kiiruse mõõtmine toimus.

8. Seoses küsimusega, kas kiiruse mõõtmine toimus ja kas mõõdetud kiirus võis olla 123 km/h, nõustub

kriminaalkolleegium Jõgeva Maakohtuga selles, et selline mõõtetulemus on usutav.

Kriminaalkolleegium leiab, et lähtudes kasutatud seadme mõõtehälbest, milleks oli kiiruse üle 100 km/h

puhul +/-7 km/h (taatlustõend tl 23) võis juhul, kui seade näitas kiiruseks 123 km/h, auto tegelik kiirus olla

vahemikus 116-130 km/h. Kohtuvälise menetleja otsusega ongi menetlusalust isikut karistatud selle eest, et

ta ületas lubatud sõidukiirust (90 km/h) mitte vähem kui 26 km/h, s.o sõitis kiirusega vähemalt 116 km/h.

M. O. on ise menetluse käigus korduvalt tunnistanud, et ta sõitis kiirusega ca 115 km/h, see on aga kõigest 1

km/h vähem kohtuvälise menetleja poolt kiirusemõõtja näidu alusel tõendatuks loetust. Seega ei ole alust

kahelda selles, et kiirust mõõdeti ja mõõteseade võis näidata auto kiiruseks 123 km/h.

9. Kriminaalkolleegium ei nõustu kassaatori väitega, et Jõgeva Maakohus ei ole vaadanud asja läbi täies

ulatuses. Kohtuotsusest nähtub, et maakohus on analüüsinud asjas kogutud tõendeid, kontrollinud, kas

tegemist on LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava teoga ning kontrollinud, kas kohtuväline menetleja on

järginud menetlusõigust. Kohtuotsuses märgitu, mille kohaselt "asjas ei ole vaidlust menetlusaluse isiku

kiiruse fikseerimise aja ja koha ega protseduuri osas, samuti ei ole menetlusalune isik vaidlustanud

kiirusemõõtja tehnilist olukorda," ei tähenda seda, et kohus oleks jätnud need asjaolud hindamata, vaid seda,

et maakohtu meelest langevad kohtumenetluse poolte väited toimunu osas kokku.

10. Eelnevast tulenevalt ei ole Jõgeva Maakohus menetlusõigust oluliselt rikkunud VTMS § 150 lg 1 ega 2

tähenduses ning maakohtu otsuse tühistamiseks puudub VTMS §-s 175 sätestatud alus. Seega tuleb VTMS

§ 174 p 1 alusel jätta maakohtu otsus muutmata. Seetõttu tuleb jätta VTMS § 23 alusel rahuldamata ka

menetlusaluse isiku taotlus hüvitada talle kaitsjale makstud tasu.

Ott Järvesaar, Hannes Kiris, Peeter Vaher