3-2-1-11-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-11-05

Otsuse kuupäev

Tartu, 27. aprill 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja A. Kull, liikmed P. Jerofejev, H. Jõks, V. Kõve,

L. Laarmaa, J. Luik ja T. Tampuu

Kohtuasi

Kalju Mölleri, Heldur Mölleri, Liidia Maseri ja Leida Kesa

hagid Maret Puusepa ja Vaike Keeduse vastu üürilepingute

lõpetamiseks ja väljatõstmiseks teist eluruumi vastu andmata.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 8. oktoobri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 2-

2-263/2004

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Maret Puusepa ja Vaike Keeduse kassatsioonkaebused

Asja läbivaatamise kuupäev

28. märts 2005. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 8. oktoobri 2004. a otsus ja

saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule.

2. Kassatsioonkaebused rahuldada.

3. Tagastada Maret Puusepale kassatsioonkaebuselt

2. novembril 2004. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni

ja Vaike Keedusele 30. oktoobril 2004. a tasutud kautsjon 200

(kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kalju Möller, Heldur Möller, Liidia Maser ja Leida Kesa esitasid hagid Maret Puusepa ja Vaike

Keeduse vastu üürilepingute lõpetamiseks ja kostjate väljatõstmiseks teist eluruumi vastu andmata.

Tartu Maakohus liitis 12. novembri 2003. a määrusega hagid ühte menetlusse.

2. Hagiavalduste põhjenduste kohaselt on üürileandjal vastavalt elamuseaduse (ES) § 32 lg-le 3 õigus

pöörduda kolme kuu möödumisel pärast kirjaliku teate väljastamist kohtusse uue üürilepingu

sõlmimiseks või selle lõpetamiseks, kui üürnik hoiab kõrvale uue lepingu sõlmimisest, kuid jätkab

eluruumi kasutamist.

Hagejatele kuulub õigusvastaselt võõrandatud varana 6. juulil 1995. a tagastatud maja xxxxxx xxxx

xx. Kostja M. Puusepp sõlmis 25. jaanuaril 1995. a Tartu linnaga üürilepingu xxxx xx-x asuva

eluruumi kasutamiseks. Kostja V. Keedus kasutab eluruumi xxxx xx-x samuti üürnikuna, kuid

kirjalikku üürilepingut temaga sõlmitud ei ole. Kostjatega sõlmitud üürilepingud on omandireformi

aluste seaduse (ORAS) § 12¹ lg l alusel pikenenud 3 aasta võrra ning seejärel ORAS § 12¹ lg 3 järgi

veel 5 aasta võrra, s.o kuni 6. juulini 2003. a. Hagejate volitatud esindaja OÜ KINNISVARA EV on

saatnud mõlemale kostjale 3. juunil 2003. a kirja, milles teatas, et kostjate üürilepingud lõpevad

5. juulil 2003. a ning tegi ettepaneku uute üürilepingute sõlmimiseks. Kostjad on teatised kätte

saanud 5. ja 6. juunil 2003. a, kuid ei ole uue üürilepingu sõlmimiseks hagejate ega nende esindaja

poole pöördunud.

Hagejad palusid lõpetada kostjatega üürilepingud ja tõsta kostjad VÕS § 334 lg 1 alusel eluruumist

välja teist eluruumi vastu andmata.

3. Kostjad vaidlesid hagile vastu. V. Keeduse vastuväidete kohaselt ei ole hagejate esindaja OÜ

KINNISVARA EV kostjale esitanud üürilepingu projekti ega ettepanekuid uue üürilepingu tingimuste

kohta. 3. juuni 2003. a kirjast ei nähtu konkreetset üürileandja ettepanekut üürilepingu lõpetamiseks

või pikendamiseks. Kuna vastavaid ettepanekuid üürileandja esitanud ei ole ja kostja on

üürilepingujärgseid kohustusi täitnud, pikenes üürileping ES § 32 lg 2 alusel veel viieks aastaks

samadel tingimustel. Kostja M. Puusepp hagile kirjalikult vastanud ei ole.

4. Protsessi kostjate poolel kolmanda isikuna kaasatud Tartu linn oli seisukohal, et kuna üürileandjate

kirjast ei nähtu konkreetset üürileandjate ettepanekut kostjatega üürilepingute lõpetamiseks või nende

pikendamiseks, siis vastavalt ES § 32 lg-le 2 pikenesid üürilepingud senistel tingimustel veel 5

aastaks alates 6. juulist 2003. a. Muuhulgas juhtis kolmas isik tähelepanu asjaolule, et hagejate

ülesütlemisavaldus ei vastanud VÕS § 325 lg-s 2 sätestatud nõuetele, mistõttu on see tühine.

5. Tartu Maakohus jättis 13. mai 2004. a otsusega hagid rahuldamata ja mõistis hagejatelt solidaarselt

riigituludesse 1858 krooni 50 senti kostjatele riigi kulul osutatud õigusabikulude katteks.

Otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et ORAS § 12¹ lg-te l ja 3 alusel on kostjatega

sõlmitud üürilepingud pikenenud 6. juulini 2003. a, kuna tegemist on tagastatud varaga ja elamu

üleandmise akt koostati 6. juulil 1995. a. Tulenevalt ES § 32 lg-test 2 ja 4 laieneb kostjatele ES § 32

lg-st l tulenev eesõigus uue üürilepingu sõlmimiseks lepingu tähtaja möödumisel. Kuigi käesoleval

juhul tuleb kohaldada elamuseaduse sätteid, peab ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 310 lg l kohaselt pool

väljendama oma tahet üürilepingu lõpetamiseks või uue üürilepingu sõlmimiseks. Hagejad on küll

saatnud kostjatele kirjad, millest nähtub, et lepingu tähtaeg möödub, kuid ei ole selgelt taotlenud

üürilepingu lõpetamist ega esitanud soovi sõlmida uued üürilepingud. Eeltoodu alusel on kostjatega

sõlmitud üürilepingud pikenenud ES § 32 lg 4 alusel veel viieks aastaks, kuna kumbki lepingupool ei

ole enne üürilepingu tähtaja möödumist taotlenud üürilepingu lõpetamist või uue lepingu sõlmimist.

6. Hagejad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palusid maakohtu otsuse

tühistada ja teha uue otsuse, millega hagid rahuldada.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt teatas üürileandjate esindaja OÜ KINNISVARA EV

kostjatele üürilepingute lõppemisest ning tegi ettepaneku uute üürilepingute

sõlmimiseks 3. juunil 2003. a. Vaatamata sellele ei ole kostjad pöördunud hagejate ega nende esindaja

poole, et lepingu tingimusi arutada või uut üürilepingut sõlmida. Saadetud kirjadest nähtub, et

hagejad on teinud kostjatele oferdi üürilepingute sõlmimiseks. Kuna hagejad väljendasid kirjades

selgelt, et lepingud lõpevad, siis oli kostjatel võimalik valida eluruumi vabastamise või uue

üürilepingu sõlmimise vahel. Kostjad on kõrvale hoidnud uue üürilepingu sõlmimisest ega ole

eluruume vabastanud. Hagejad on üürilepingu lõppemisest üürnikke teavitanud. Seega ei ole

üürilepingud pikenenud veel 5 aasta võrra.

7. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ning palusid jätta kaebuse rahuldamata ja maakohtu

otsuse muutmata. V. Keedus oli seisukohal, et ta ei ole lepingu sõlmimisest kõrvale hoidnud, sest

hagejate esindaja saadetud kiri ei vasta seaduse nõuetele, kuna sellest ei nähtu konkreetset üürileandja

ettepanekut üürilepingu lõpetamiseks või uue üürilepingu sõlmimiseks. Seetõttu pikenes üürileping

ES § 32 lg 2 alusel veel viieks aastaks samadel tingimustel alates 6. juulist 2003. a.

8. Kolmanda isikuna kostjate poolel protsessi kaasatud Tartu linn vaidles apellatsioonkaebusele vastu,

leides, et OÜ KINNISVARA EV kirjast ei nähtu konkreetset üürileandjate ettepanekut kostjatega

üürilepingute lõpetamiseks või nende pikendamiseks. Seetõttu vastavalt ES § 32 lg-le 2 pikenesid

üürilepingud veel viieks aastaks samadel tingimustel. Ülesütlemisavaldus peab sisaldama vähemalt

VÕS § 325 lg-s 2 nimetatud andmeid. Hagejate ülesütlemisavaldused ei vastanud viidatud

paragrahvis sätestatule ja on seetõttu tühised.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

9. Ringkonnakohus tühistas 8. oktoobri 2004. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega

lõpetas poolte vahel sõlmitud üürilepingud, kohustas kostjaid tagastama hagejatele eluruumid ning

mõistis kostjatelt võrdsetes osades hagejate kasuks välja maa- ja ringkonnakohtus kantud kohtukulud.

10. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt kohaldatakse vastavalt ES § 32 lg-le 4 ORAS § 12¹ lg-s 3

sätestatud eluruumi üürilepingu viieaastase tähtaja möödumisel ES § 32 selle üürilepingu

ühekordseks pikendamiseks või uue üürilepingu sõlmimiseks. ES § 32 lg 2 kohaselt loetakse

üürileping pikenenuks viieks aastaks, kui enne üürilepingu tähtaja möödumist kumbki pool ei taotle

üürilepingu lõpetamist või uue lepingu sõlmimist. Hagejad on pöördunud 3. juunil 2003. a, s.o enne

üürilepingu tähtaja möödumist kostjate poole taotlusega uue lepingu sõlmimiseks ning saadetud

kirjadest nähtub selgelt hagejate ettepanek üürilepingute lõppemisel kostjate soovi korral sõlmida

uued üürilepingud. Seega on hagejad taotlenud ES § 32 lg 2 kohaselt enne üürilepingu tähtaja

möödumist uue lepingu sõlmimist ja üürilepingud ei pikenenud automaatselt veel viieks aastaks.ES

§ 32 lg-s 2 sätestatud taotlus uue lepingu sõlmimiseks ei eelda, et taotlusele oleks lisatud uue lepingu

projekt.

11. Kui üürnik, vaatamata üürileandja poolt enne lepingutähtaja möödumist tehtud ettepanekule,

hoiab kõrvale uue lepingu sõlmimisest, kuid jätkab eluruumi kasutamist, on üürileandjal ES § 32 lg 3

alusel õigus pöörduda kolme kuu jooksul kohtusse uue lepingu sõlmimiseks või lepingu

lõpetamiseks. Selle õiguse kasutamata jätmisel loetakse leping pikenenuks esialgses lepingus

näidatud perioodiks. Kuna kostjad on üürnikena hoidunud kõrvale uue lepingu sõlmimisest ja

jätkanud eluruumi kasutamist ning apellandid on kasutanud oma õigust esitada vastav hagi kohtusse,

siis üürilepingud ei pikenenud ES § 32 lg 3 kohaselt. Kuna lepingute tähtaeg on möödunud ja

vastustajad on kõrvale hoidunud uue lepingu sõlmimisest, tuleb üürilepingud lõpetada.

12. Seoses üürilepingu lõpetamisega võlaõigusseaduse kehtivuse ajal tuleb asjas kohaldada

võlaõigusseaduse sätteid üüritud asja tagastamiseks. Vastavalt VÕS § 334 lg-le 1 peab üürnik üüritud

asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama. Kuna üürilepingud tuleb lõpetada, peavad

kostjad üüritud eluruumid hagejatele tagastama.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

13. Kostjad esitasid ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebused, millega palusid tühistada

ringkonnakohtu otsuse täies ulatuses ja saata asja samale kohtule uueks läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebuste põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus kohaldanud vääralt materiaalõiguse

normi ja hinnanud ebaõigesti asjas tõendina esitatud 3. juuni 2003. a kirja.

ES § 32 lg 2 kohaselt peab üürileandja üürilepingu tähtaja saabumisel teatama üürilepingu

lõppemisest ning tegema ettepaneku uue üürilepingu sõlmimiseks. Kuna elamuseadus üürilepingu

üleütlemisavalduse sisu ega vormi ei reguleeri, tuleb võlaõigusseaduse kehtimise ajal esitatud

ülesütlemisavaldusele kohaldada VÕS §-s 325 sätestatud nõudeid. Tõendina esitatud kiri üürilepingu

ülesütlemise kohta ei vasta viidatud nõuetele ning on VÕS § 325 lg 5 alusel tühine. Samuti ei

reguleeri elamuseadus uue lepingu sõlmimise ettepaneku vormi ja sisu. Kassaatorid on seisukohal, et

ettepanek lepingu sõlmimiseks peab oma olemuselt olema ofert VÕS § 16 mõttes, mitte aga

ettepanek teha ofert. Hagejate esindaja kirjas ei ole kostjatele oferti tehtud.

Samuti ei ole hagejate esindaja avaldus kooskõlas VÕS § 7 lg-tes 1 ja 2 sätestatud mõistlikkuse

põhimõttega. Mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada, kuidas kostjad mõistsid hagejate esindaja

avalduse sisu. Kuna kostjad ei soovinud sõlmida uusi üürilepinguid, sest olid senistega rahul,

mõistsid kostjad hagejate esindaja avaldust selliselt, et neil ei tule hagejate poole pöörduda. Seega ei

ole kostjad hoidnud kõrvale uue lepingu sõlmimisest.

14. Hagejad ja kolmas isik kassatsioonkaebusele tähtaegselt vastanud ei ole.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

15. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 1 alusel materiaalõiguse normi

väära kohaldamise tõttu tühistada ja asi tuleb saata samale kohtule uueks arutamiseks.

16. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et käesolevas vaidluses tuleb kohaldada ES § 32

sätteid. ORAS § 12¹ lg-te 1 ja 3 alusel pikenenud üürilepingu tähtaja möödumisel võib üürilepingut

ORAS § 12¹ lg 11 teise lause kohaselt pikendada elamuseaduse paragrahvide 32 ja 33 alusel ning

sellisel juhul ei kohaldata eluruumi üürilepingu pikenemisele võlaõigusseaduse eluruumi üürilepingu

sätteid. Ka ES § 32 lg 4 järgi kohaldatakse omandireformi aluste seaduse § 12¹ lg-s 3 sätestatud

eluruumi üürilepingu viieaastase tähtaja möödumisel selle üürilepingu ühekordseks pikendamiseks

või uue üürilepingu sõlmimiseks ES §-s 32 sätestatut. Kuigi ORAS § 12¹ lg 3 alusel pikenenud

üürilepingu tähtaeg möödus võlaõigusseaduse kehtimise ajal, on ringkonnakohus õigesti kooskõlas

Riigikohtu 28. oktoobri 2004. a otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-94-04 (RT III 2004, 30, 320) ja

2. detsembri 2004. a otsusega põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-20-04 (RT III 2004, 35,

362) leidnud, et vaidlus tuleb lahendada ES § 32 alusel.

17. Kuna ES §-s 32 sätestatut on võimalik mõista väga mitmeti ning nimetatud paragrahv on

kohaldatav omandireformi käigus tagastatud elamutes elavate üürnike üürilepingutele, mille tähtaeg

on möödunud või möödumas, peab kolleegium vajalikuks avada viidatud paragrahvi sisu laiemalt.

18. ES § 32 lg 1 järgi on lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud üürnikul lepingu tähtaja

möödumisel eesõigus uue üürilepingu sõlmimiseks, välja arvatud ES §-s 33 sätestatud juhtudel.

Sellest tuleneb, et üldjuhul on kohustusi nõuetekohaselt täitnud üürnikul õigus nõuda üürileandjalt

uue üürilepingu sõlmimist. ES § 32 lg-st 1 ei tulene üürniku õigus sõlmida uus üürileping samadel

tingimustel, kuid ES § 33 lg-s 1 sätestatud aluste puudumisel on üürnikul eesõigus uue üürilepingu

sõlmimiseks. Vaidluses uue üürilepingu tingimuste üle saab analoogia alusel kohaldada VÕS § 26.

Üürileandja saab selle eesõiguse vaidlustada ES § 33 lg-s 1 sätestatud alustel.

19. ES § 32 lg 2 kohaselt loetakse üürileping pikenenuks viieks aastaks, kui kumbki pool enne

üürilepingu tähtaja möödumist ei teavita teist poolt kirjalikult üürilepingu lõpetamisest või uue

lepingu sõlmimisest ja üürnik jätkab asja kasutamist. Seega pikeneb üürileping ES § 32 lg 2 alusel

samadel tingimustel seni kehtinud üürilepinguga veel viieks aastaks vaid tingimusel, et ei üürnik ega

üürileandja avalda tahet uue lepingu sõlmimiseks või lepingu lõpetamiseks, s.t pooled nõustuvad

vaikimisi lepingut jätkama. Teisisõnu ! kui pooled ei soovi senise üürilepingu pikenemist, peavad

nad enne üürilepingu lõppemist avaldama kirjalikult tahet üürilepingu pikendamata jätmiseks või siis

uue lepingu sõlmimiseks.

Üürilepingu pikenemist ES § 32 lg 2 alusel ei saa üürileandja vaidlustada ES § 33 lg 1 alustel, sest

viimatinimetatud sätet saab kohaldada üksnes ES § 32 lg 1 alusel uue üürilepingu sõlmimise

vaidlustamisel (vt p 18).

20. ES § 32 lg-s 2 sätestatud üürilepingu pikenemise välistamiseks piisab teisele poolele lepingu

lõpetamise või uue üürilepingu sõlmimise tahteavalduse tegemisest Tsiviilseadustiku üldosa seaduse

§ 69 järgi enne üürilepingu tähtaja möödumist. ES § 32 lg 2 sätestatud lepingu lõpetamise teade ei ole

käsitatav ülesütlemisavaldusena VÕS § 325 tähenduses, kuna selline teade ei lõpeta iseenesest veel

üürisuhteid, kui üürnik soovib ES § 32 lg 1 alusel uut üürilepingut sõlmida. ES § 32 lg-s 2 sätestatud

uue üürilepingu sõlmimise tahteavaldus peab olema pakkumus (ofert) VÕS § 16 lg 1 tähenduses, s.t

piisavalt määratletud ja väljendama tahteavalduse tegija tahet olla ettepanekuga nõustumisel

sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.

Kui üürileandja on enne üürilepingu tähtaja möödumist lepingu lõpetamise soovi avaldanud ja üürnik

ei avalda ES § 32 lg-s 1 sätestatud eesõiguse teostamiseks tahet, siis üürileping ei pikene ES § 32 lg 2

alusel. Sellisel juhul lõpeb üürileping tähtaja möödumisel. Sama põhimõte kehtib ka siis, kui üürnik

on avaldanud soovi lepingu lõpetamiseks ja üürileandja vaikib. Ka sellisel juhul lõpeb üürileping

tähtaja möödumisel.

Kui üürnik, hoolimata üürileandja tahteavaldusest üürileping lõpetada, taotleb ES § 32 lg 1 kohaselt

uue üürilepingu sõlmimist, tuleb kohaldada ES § 32 lg-t 1 ja üürileandja nõudel kontrollida ES § 33

lg 1 alusel, kas üürnikul on eesõigus uue lepingu sõlmimiseks ning kui on, siis vastava hagi alusel

määrata kindlaks uue lepingu olulised tingimused. Üürniku eesõigus sõlmida uus üürileping ei

tähenda senise üürilepingu pikenemist.

21. ES § 32 lg 2 järgi ei pikene üürileping ka siis, kui üks pooltest on enne üürilepingu lõppemist

teinud teisele poolele oferdi (VÕS § 16) uue üürilepingu sõlmimiseks.

Kui üürileandja enne üürilepingu tähtaja möödumist teeb oferdi uue üürilepingu sõlmimiseks ja

üürnik üürileandja ettepaneku peale vaikib, tuleb kohaldada ES § 32 lg-t 3. Selle sätte kohaselt on

üürileandjal õigus kolme kuu möödumisel pärast kirjaliku teate väljastamist pöörduda kohtusse uue

üürilepingu sõlmimiseks või selle lõpetamiseks, kui üürnik, vaatamata üürileandja poolt enne

lepingutähtaja möödumist tehtud ettepanekule, hoiab kõrvale uue lepingu sõlmimisest, kuid jätkab

eluruumi kasutamist pärast üürilepingu tähtaja möödumist. Selle õiguse kasutamata jätmisel loetakse

üürileping pikenenuks esialgses lepingus näidatud tähtajaks. Sel viisil pikenenud lepingu tähtaja

möödumisel ei ole üürnikul tulenevalt ES § 32 lg-st 4 eesõigust uue üürilepingu sõlmimiseks sama

paragrahvi lõike 1 alusel. Üürilepingu edasine pikenemine või pikendamine saab toimuda vastavalt

VÕS §-le 310 või § 326 lg-le 2 ja §-le 328.

Üürilepingu pikenemist ka ES § 32 lg 3 alusel ei saa üürileandja vaidlustada ES § 33 lg 1 alustel.

Seega on ES § 32 lg 3 kohaldatav vaid juhul, kui üürileandja on teinud üürnikule pakkumuse uue

üürilepingu sõlmimiseks ja üürnik vaikib. Kui üürileandja teatab võimalusest sõlmida uus üürileping,

tegemata VÕS § 16 lg 1 kohast oferti uue üürilepingu sõlmimiseks, ei saa üürileandja nõuda

üürilepingu lõpetamist või uue lepingu sõlmimist ES § 32 lg 3 alusel.

ES § 32 lg 3 kohaldamiseks on lisaks vajalik, et üürnik hoiab kõrvale uue üürilepingu sõlmimisest ja

jätkab eluruumi kasutamist. Kolleegium leiab, et lepingu sõlmimisest kõrvalehoidmisena ei ole

käsitatav olukord, kus üürnik on avaldanud soovi uue lepingu sõlmimiseks, kuid pooled ei ole

saavutanud kokkulepet lepingu tingimustes. Üksnes juhul, kui üürnik üürileandja oferdi peale vaikib,

kuid jätkab eluruumi kasutamist pärast üürilepingu lõppemist, saab üürileandja nõuda uue lepingu

sõlmimist või üürilepingu lõpetamist ES § 32 lg 3 alusel. Sellisel juhul saab üürileandja pöörduda

hagiga kohtusse kolme kuu möödumisel üürnikule uue üürilepingu sõlmimiseks pakkumuse

tegemisest.

Kuna ES § 32 lg 3 teise lause kohaselt loetakse üürileping pikenenuks, kui üürileandja nimetatud

õigust ei kasuta, leiab kolleegium tulenevalt hea usu põhimõttest, et üürileandja peab hagiga kohtusse

pöörduma mõistliku aja jooksul pärast eelnimetatud kolmekuulise tähtaja möödumist.

Kui üürileandja teeb üürnikule oferdi uue üürilepingu sõlmimiseks, tuleb üürniku poolt eluruumi

valdamine ja kasutamine ka pärast üürilepingu tähtaja möödumist, kuid nimetatud kolmekuulise

tähtaja jooksul, lugeda seaduslikuks. Kui üürnik selle tähtaja jooksul avaldab soovi uue üürilepingu

sõlmimiseks, kuigi üürileandja pakutust teistsugustel tingimustel, ei ole tegemist üürniku

kõrvalehoidumisega uue lepingu sõlmimisest. Vaidluse uue üürilepingu tingimuste üle lahendab

kohus. Lepingutingimusi määrates saab kohus analoogia alusel lähtuda VÕS § 26 põhimõtetest.

22. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul eeltoodut arvestades üürileandjate tahteavalduste

hindamisel otsustada, kas üürileandjad avaldasid lepingute lõpetamise tahet või teatasid pelgalt

lepingutähtaja möödumisest. Kui üürileandjad lepingu lõpetamise soovist ei teatanud, siis tuleb võtta

seisukoht, kas nad tegid oferdi uue lepingu sõlmimiseks. Kui üürileandjad ei ole teatanud üürilepingu

lõpetamise soovist ega teinud VÕS § 16 lg 1 nõuetele vastavat oferti, siis tuleb üürileping lugeda ES

§ 32 lg 2 alusel samadel tingimusel pikenenuks veel viieks aastaks.

A. Kull, P. Jerofejev, H. Jõks, V. Kõve , L. Laarmaa, J. Luik, T. Tampuu