3-2-1-43-05 · Riigikohus

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-43-05

Määruse kuupäev

Tartu, 26. aprill 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja A. Kull, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa

Kohtuasi

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraaþikohtu nõukogu

taotlus hagi tagamiseks KGW NORDWIND Energie und

Umwelttechnik GmbH ja AS Baltnorvent hagis Est Wind

Power OÜ ja Harry Raudvere vastu seltsingulepingu

ülesütlemise tühisuse tunnustamiseks ja

kinnistusraamatusse üürilepingu kohta märke

tegemiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu 2. veebruari 2005. a määrus

tsiviilasjas nr 2-2-154/05

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

KGW NORDWIND Energie und Umwelttechnik GmbH

erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

4. aprill 2005. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu 2. veebruari 2005. a

määrus KGW NORDWIND Energie und Umwelttechnik

GmbH-d puudutavas osas ja saata asi tühistatud osas

samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus

osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.

2. Erikaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Ots & Co

14. veebruaril 2005. a KGW NORDWIND Energie und

Umwelttechnik GmbH erikaebuselt tasutud kautsjon 200

(kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. KGW NORDWIND Energie und Umwelttechnik GmbH ja AS Baltnorvent esitasid 27. oktoobril

2004. a Eesti Kaubandus-Tööstuskoja (edaspidi EKTK) Arbitraaþikohtule hagi Est Wind Power OÜ

ja Harry Raudvere vastu seltsingulepingu ülesütlemise tühisuse tunnustamiseks ja

kinnistusraamatusse üürilepingu kohta märke tegemiseks. EKTK Arbitraaþikohtu nõukogu võttis

sama päeva otsusega selle hagi menetlusse. Hagejad taotlesid hagi tagamise abinõude kohaldamist.

EKTK Arbitraaþikohtu nõukogu otsustas 10. novembril 2004. a hagi tagamise taotluse rahuldada

ning pöörduda hagi tagamise abinõu rakendamiseks Ida-Viru Maakohtu poole. 22. novembril 2004. a

esitas EKTK Arbitraaþikohtu nõukogu Ida-Viru Maakohtule taotluse hagi tagamise abinõu

rakendamiseks, paludes seada kinnistusraamatusse KGW NORDWIND Energie und Umwelttechnik

GmbH ja AS Baltnorvent kasuks käsutamise keelumärge H. Raudverele kuuluvatele

hoonestusõigustele.

2. Ida-Viru Maakohtu 23. novembri 2004. a määrusega taotlus rahuldati ja seati KGW NORDWIND

Energie und Umwelttechnik GmbH ja AS Baltnorvent kasuks Ida-Viru Maakohtu kinnistusosakonna

Ida-Viru jaoskonna registriosadesse nr 34013, nr 34014, nr 34015, nr 34016 ja nr 34021 käsutamise

keelumärge H. Raudverele kuuluvatele hoonestusõigustele.

3. Hageja AS Baltnorvent ja kostja H. Raudvere esitasid Ida-Viru Maakohtu määruse peale

erikaebused. AS Baltnorvent palus tühistada maakohtu määruse osas, millega seati käsutamise

keelumärked H. Raudverele kuuluvatele hoonestusõigustele KGW NORDWIND Energie und

Umwelttechnik GmbH kasuks ning teha uus määrus, millega jätta KGW NORDWIND Energie und

Umwelttechnik GmbH taotlus tema kasuks hoonestusõiguste käsutamise keelumärgete seadmiseks

rahuldamata. H. Raudvere palus maakohtu määruse tühistada ja uue määrusega jätta hagi tagamise

taotlus rahuldamata või tühistada maakohtu määrus osas, millega seati hagi tagamise korras

käsutamise keelumärge KGW NORDWIND Energie und Umwelttechnik GmbH kasuks.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Viru Ringkonnakohus tühistas 2. veebruari 2005. a määrusega maakohtu määruse ning lõpetas asja

menetluse. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt ei kuulu EKTK Arbitraaþikohtu nõukogu esitatud

hagi tagamise taotluse läbivaatamine kohtu pädevusse. Eeltoodud taotluse läbivaatamise õigust ei

tulene kohtule tsiviilkohtumenetluse seadustikust, seadusest Eesti Kaubandus-Tööstuskoja

Arbitraaþikohtu kohta ega muudest seadustest.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Erikaebuses palub hageja KGW NORDWIND Energie und Umwelttechnik GmbH ringkonnakohtu

määruse tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu

seisukoht, et EKTK Arbitraaþikohtu nõukogu esitatud hagi tagamise taotluse läbivaatamine ei kuulu

kohtu pädevusse, on vastuolus seadusega Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraaþikohtu kohta ning

EKTK Arbitraaþikohtu reglemendiga. Nimetatud õigusaktidest tuleneb, et arbitraaþikohus ei saa hagi

iseseisvalt tagada enne, kui on moodustatud vaidlust lahendav vahekohus. Tulenevalt viidatud

seaduse §-st 42 ja reglemendi §-st 111 tagab hagi enne vaidlust lahendava vahekohtu moodustamist

maa- või linnakohus EKTK Arbitraaþikohtu nõukogu taotluse alusel. Kuna käesolevas asjas ei ole

vaidlust lahendavat vahekohut veel moodustatud, sai hagi tagamise abinõusid kohaldada ainult

EKTK Arbitraaþikohtu nõukogu taotlusel Ida-Viru Maakohtu määrusega.

AS Baltnorvent ringkonnakohtu määruse peale erikaebust ei esitanud.

6. Vastuses erikaebusele vaidles kostja H. Raudvere sellele vastu ja leidis, et ringkonnakohtu määrus

on seaduslik ja põhjendatud.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 363 p 2 kohaselt KGW NORDWIND

Energie und Umwelttechnik GmbH erikaebuse alusel teda puudutavas osas tühistada protsessiõiguse

normi olulise rikkumise tõttu. Muus osas jätta määrus muutmata. KGW NORDWIND Energie und

Umwelttechnik GmbH hagi tagamise avaldust puudutavas osas tuleb asi saata ringkonnakohtule

uueks läbivaatamiseks.

8. TsMS § 217 p 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui asi ei kuulu kohtu pädevusse

tsiviilkohtumenetluse korras läbivaatamiseks. Ringkonnakohus lõpetas asjas menetluse, leides, et

tsiviilkohtumenetluse seadustikust ega muudest seadustest ei tulene, et EKTK Arbitraaþikohtu

nõukogu esitatud hagi tagamise taotluse läbivaatamine kuulub kohtu pädevusse. Kolleegium

ringkonnakohtu seisukohaga ei nõustu.

9. Kolleegium leiab, et seadus Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraaþikohtu kohta eristab poolte

taotluse alusel hagi tagamise võimalusi enne ja pärast vaidlust läbivaatava arbitraaþikohtu

moodustamist ning kehtestab sellekohase regulatsiooni sama seaduse §-des 41 ja 42.

10. Seaduse Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraaþikohtu kohta § 4 järgi vaatab vaidlusi

arbitraaþikohus läbi poolte valitud või arbitraaþikohtu määratud üks või mitu arbiteri. Vaidluse

lahendamiseks moodustatud arbitraaþikohtu pädevus hagi tagamiseks on sätestatud viidatud seaduse

§-s 41. Selle paragrahvi kohaselt võib arbitraaþikohus poole avalduse alusel, kui pooled ei ole kokku

leppinud teisiti, rakendada hagi tagamise abinõuna kostjale kuuluva kinnisvara võõrandamise

keelumärke või kohtuliku hüpoteegi seadmist kinnistusraamatus ja tema või teiste isikute juures oleva

vallasvara või rahasummade arestimist hagihinda arvestades. Samuti võib arbitraaþikohus hagi

tagamise abinõuna keelata kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise.

11. Kuigi seaduse Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraaþikohtu kohta § 41 kohaselt on hagi

tagamine arbitraaþikohtu poolt võimalik pärast vaidlust lahendava arbitraaþikohtu moodustamist, ei

välista seadus hagi tagamise avalduse läbivaatamist enne vaidlust lahendava arbitraaþikohtu

moodustamist. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraaþikohtu reglemendi § 2 kohaselt moodustatakse

arbitraaþikohtu töö juhtimiseks arbitraaþikohtu nõukogu. Sellisele institutsionaalse arbitraaþikohtu

juhtorganile on reglemendi kohaselt antud pädevus vajalike toimingute tegemiseks pärast

hagiavalduse saamist, kui konkreetset vaidlust lahendavat arbitraaþikohut ei ole veel moodustatud.

Kolleegium leiab, et arbitraaþikohtu nõukogul on õigus edastada enne vaidlust lahendava

arbitraaþikohtu moodustamist esitatud poolte taotlused (sh taotlused hagi tagamiseks), mille

lahendamiseks tal endal pädevus puudub, maa- või linnakohtule. Selline õigus tuleneb seaduse Eesti

Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraaþikohtu kohta §-st 42. Nimetatud sätte kohaselt võib arbitraaþikohus

taotleda maa- või linnakohtult abi tõendamismenetluseks või muudeks kohtutoiminguteks, mis ei ole

arbitraaþikohtu pädevuses. Kohus lahendab taotluse vastavalt tõendamismenetluse või muude

kohtutoimingute kohta kehtivatele menetlussätetele. Kuna enne vaidlust lahendava arbitraaþikohtu

moodustamist hagi tagamise otsustamine ei ole arbitraaþikohtu pädevuses, võib arbitraaþikohus oma

nõukogu kaudu taotleda maa- või linnakohtult hagi tagamise avalduse läbivaatamist.

12. Eeltoodu alusel asub kolleegium seisukohale, et EKTK Arbitraaþikohtu nõukogu taotlus hagi

tagamise avalduse läbivaatamiseks kuulub tulenevalt seaduse Eesti Kaubandus-Tööstuskoja

Arbitraaþikohtu kohta §-st 42 kohtu pädevusse.

13. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et hagi tagamist seonduvalt üürilepinguga on Riigikohtu

tsiviilkolleegium käsitlenud 8. detsembri 2004. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-136-04 (RT III 2004,

37, 381).

A. Kull, V. Kõve, L. Laarmaa