3-2-1-39-05 · Riigikohus

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-39-05

Otsuse kuupäev

Tartu, 26. aprill 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja V. Kõve

Kohtuasi

Katrin Kanguri vastulause Tartu Maakohtu registri-

osakonna 22. aprilli 2004. a kandeotsusele.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 8. detsembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 2-

2-349/2004

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Katrin Kanguri kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

28. märts 2005. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tartu Maakohtu registriosakonna 22. aprilli

2004. a kandeotsus registriasjas Ä 13365/3, Tartu Maakohtu

27. juuli 2004. a otsus tsiviilasjas nr 2-1211/04 ja Tartu

Ringkonnakohtu 8. detsembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-

349/2004 ning lõpetada asja menetlus.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada Katrin Kangurile 20. detsembril 2004. a tasutud

kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Katrin Kangur esitas 18. märtsil 2004. a Tartu Maakohtu registriosakonnale avalduse, milles palus

registripidajal kindlaks teha, et äriregistri kanne tema kui EESTISTAR OÜ juhatuse liikme kohta on

vale, ning kustutada tema andmed osaühingu juhatuse liikmena registrist ametiaja möödumise tõttu.

2. Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi tegi 22. aprillil 2004. a kandeotsuse, millega jättis

avalduse rahuldamata.

Kandeotsuse kohaselt tegi registripidaja äriseadustiku (ÄS) § 61 lg 1 alusel EESTISTAR OÜ

osanikele OÜ-le Net Holding ja OÜ-le EUREESTI järelepärimise selle kohta, kas osanikud on

juhatuse liikme K. Kanguri tagasi kutsunud, ning kohustas registripidajale esitama vastava osanike

koosoleku protokolli või hääletusprotokolli. Tähtaegselt registripidajale selliseid dokumente ei

esitatud. Kuna registripidajale esitatud dokumentide järgi ei ole võimalik väita, et kanne juhatuse

liikme K. Kanguri kohta on ebaõige, ei saa registripidaja teda ÄS § 61 lg 2 alusel ametiüleannete

korras äriregistrist kustutada. Samuti ei saa registripidaja K. Kanguri andmeid äriregistrist kustutada

tema avalduse alusel, kuna registripidajale ei ole esitatud K. Kanguri juhatusest tagasikutsumise

kohta käivat osanike otsust (hääletusprotokolli) ega vastavat osanike koosoleku protokolli. Juhatuse

liige saab oma õigusi kaitsta, esitades äriühingu vastu tuvastushagi, milles palub tuvastada oma

volituste lõppemist või kohustada äriühingut esitama enda juhatuse liikmena registrist kustutamise

avalduse.

3. 25. juunil 2004. a esitas K. Kangur Tartu Maakohtu kohtunikuabi kandeotsusele vastulause, milles

palus kandeotsuse tühistada ja kandeavalduse rahuldada.

Vastulause järgi lõppesid K. Kanguri volitused EESTISTAR OÜ juhatuse liikmena kolme aasta

möödumisel tema valimisest, s.t 21. juunil 2002. a. Endist juhatuse liiget ei pea tagasi kutsuma.

Samuti ei ole K. Kangur andnud nõusolekut juhatuse liikmeks valimiseks uueks ametiajaks. Ainuüksi

asjaolu, et EESTISTAR OÜ osanikud ei vastanud registripidaja kirjadele, ei saa olla põhjenduseks

kandeavalduse rahuldamata jätmiseks. Registripidaja pidanuks olema registriandmete õigsuse

kontrollimisel aktiivne. Asjas ei vaielda selle üle, kas juhatuse liige on tagasi kutsutud või mitte.

4. 12. juulil 2004. a leidis Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi, et vastulauset ei tule

rahuldada ja andis selle lahendamiseks üle Tartu Maakohtu kohtunikule.

5. Tartu Maakohtu 27. juuli 2004. a otsusega jäeti K. Kanguri vastulause rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei too isiku juhatuse liikmeks valimise tähtaja möödumine

automaatselt kaasa tema ametiaja lõppemist. Kohus tugines seejuures Riigikohtu määrusele

haldusõiguserikkumise asjas nr 3-1-1-85-01. Juhatuse liikmete volituste tegelik lõppemine on ÄS

§ 184 lg-st 1 tulenevalt alati seotud osanike tegevusega, kes peavad juhatuse tagasi kutsuma või

valima uue juhatuse. Juhatuse liikme andmete äriregistrist kustutamise avaldusele tuleb lisada

osanike koosoleku protokoll (hääletusprotokoll) ja osanike otsus (ÄS § 184 lg 1). Käesoleval juhul ei

ole nimetatud dokumente esitatud, mistõttu ei ole võimalik soovitud kannet teha. Kande muutmiseks

ÄS § 61 alusel ei ole seaduslikku alust, kuna EESTISTAR OÜ osanikud ei ole registripidaja antud

tähtajaks esitanud osanike koosoleku protokolli või hääletusprotokolli. Registripidajal puuduvad

andmed kande ebaõigsuse kohta. Vastavalt Riigikohtu määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-133-03 on

juhatuse liikmel võimalik oma õigusi kaitsta, kui ta esitab äriühingu vastu tuvastushagi, milles palub

tuvastada, et tema kui juhatuse liikme volitused äriühingus on lõppenud. Samuti on võimalik

kohustushagis nõuda, et äriühing esitaks kande kustutamise avalduse.

6. K. Kangur esitas 30. augustil 2004. a Tartu Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule. Kaebuses palus K. Kangur Tartu Maakohtu otsuse tühistada ja rahuldada avalduse

enda kustutamiseks äriregistrist EESTISTAR OÜ juhatuse liikmena.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tartu Ringkonnakohtu 8. detsembri 2004. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja K. Kanguri

apellatsioonkaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus ei korranud TsMS § 330 lg-le 5 tuginedes maakohtu otsuse põhjendusi. Ka

ringkonnakohus leidis, et kolmeaastase tähtaja möödumine juhatuse liikme valimisest ei too

automaatselt kaasa juhatuse liikme volituste lõppemist, vaid selleks on vajalik osanike aktiivne

tegevus, kes peavad juhatuse liikme tagasi kutsuma või valima uue juhatuse. K. Kanguri viide ÄS

§ 203 lg 1 p-le 2 ei ole asjakohane, kuivõrd selles sätestatakse küll võimalus sundlõpetada osaühing

kohtuotsusega juhatuse volituste tähtaja lõppemisest kahe aasta jooksul uue juhatuse valimata jätmise

tõttu, kuid sellest ei tulene, et juhatuse liikmete volitused lõppeksid ÄS § 184 lg-s 2 sätestatud tähtaja

möödumisega. Kuna vastavalt ÄS § 184 lg-le 1 valitakse ja kutsutakse juhatuse liikmed tagasi

osanike poolt ning juhatuse liikme volituse lõppemise registrisse kandmise avaldusele tuleb lisada

osanike koosoleku otsus ja koosoleku protokoll või hääletusprotokoll, puudub ainuüksi kolmeaastase

tähtaja möödumisel juhatuse valimisest alus järeldada, et äriühingu juhatuse koosseis ei vasta sellest

ajast enam seaduse või põhikirja nõuetele ÄS § 59 lg 6 mõttes. Arvestades eeltoodut, ei ole

registripidajal ka õigust kustutada äriregistrisse kantud juhatuse liiget ÄS § 61 lg 2 kohaselt. Kui

osanikud, vaatamata apellandi püüetele, ei tee otsust tema juhatuse liikme kohalt tagasikutsumiseks

ega vali uut juhatust ning ei esita registripidajale vastavat kandeavaldust, on tal võimalik oma õigusi

kaitsta maakohtu poolt osutatud viisil, s.o esitades äriühingu vastu hagi vastava tuvastus- ja

kohustamisnõudega.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Kassatsioonkaebuses palub K. Kangur ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale kohtule

uueks läbivaatamiseks.

Kaebuse järgi on väär kohtute seisukoht, nagu jätkuks juhatuse liikme pädevus ka pärast seaduses

sätestatud kolmeaastase tähtaja möödumist. See on vastuolus ÄS §-ga 33, § 184 lg-ga 2 ja § 203 lg 1

p-ga 2 ning võlaõigusseaduse (VÕS) 32. peatükis sätestatuga. Kassaator ei nõustu Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 3. oktoobri 2001. a määruses väljendatud seisukohaga, et äriühing ei saa

pikemat aega tegutseda ilma juhatuseta. See järeldus ei vasta ÄS § 184 lg 2 ja § 203 lg 1 p 2

eesmärkidele. Äriseadustiku § 203 lg 1 p 2 sisustamisel tuleb asuda seisukohale, et äriühing saab olla

pikemat aega reaalse juhtorgani (juhatuse) liikmeta ehk omada õigusvõimet faktilise juhatuseta ning

seda koguni kuni kaks aastat. Äriühingu osanikud või nõukogu võivad otsustada kutsuda juhatuse

liikme tagasi tema volituste kehtivuse ajal, jättes valimata uue juhatuse liikme. Ka sellisel juhul

puudub registriosakonnal ÄS § 184 lg 1 ja § 33 lg 7 järgi alus kande tegemata jätmiseks ja

tagasikutsutud juhatuse liikme registrist kustutamiseks. Kassaator leiab, et ÄS § 184 lg-s 2 sisalduv

kolmeaastane tähtaeg on imperatiivse tähendusega ning pärast selle lõppu on juhatuse liige

võrdsustatud tagasikutsutud juhatuse liikmega. Sellisel juhul ei ole kande muutmiseks vaja täiendavat

osanike või nõukogu otsust kande muutmiseks, vaid piisab üksnes kandeavaldusest registripidajale.

Registripidaja peab ka ise olema aktiivne, nt algatama ise kande tegemise, kui tal on andmeid

äriregistri andmete erinevuse kohta faktilistest asjaoludest. Kohustus tagada registris sisalduvate

andmete õigsus tuleneb ÄS §-st 61. Kui registrikanne juhatuse liikmete kohta on ebaõige, määrab

registripidaja ÄS § 59 lg 6 alusel äriühingu juhatuse koosseisu seaduse või põhikirja nõuetega

vastavusse viimiseks vähemalt ühekuulise tähtaja ning kui äriühingu organid registripidaja märkust

eiravad, otsustab registripidaja äriühingu sundlõpetamise. Kassaator on seisukohal, et

registriosakonna tegevus tema avalduse menetlemisel on olnud ebapiisav.

Kohtud jätsid menetlusnorme rikkudes andmata hinnangu sellele, kas K. Kanguri volitused

EESTISTAR OÜ juhatuse liikmena on lõppenud, ja analüüsimata tõendi, mille K. Kangur selle

tõendamiseks esitas (EESTISTAR OÜ juhatuse 21. juuni 1999. a otsus). Tulenevalt eeltoodud

kassatsioonkaebuse põhjendustest ilmneb käesolevas vaidluses avalik huvi, mistõttu oleks kohus

pidanud TsMS § 91 lg 2 kohaselt omaalgatuslikult koguma tõendeid, tuvastamaks, kas K. Kangur on

eelneva kirjaliku nõusoleku alusel valitud ka teist korda EESTISTAR OÜ juhatuse liikmeks ning kas

tema väide volituste lõppemise kohta on tõene.

Kassaator leiab, et alama astme kohtute viidatud Riigikohtu lahendites toodud seisukohad ei ole

käesolevas asjas kohaldatavad, sest nende aluseks olnud asjaolud ei ole käesoleva asjaga võrreldavad.

Kui kassaator peaks pöörduma kohtusse tuvastus- ja kohustusnõudega EESTISTAR OÜ vastu, et

tuvastada enda volituste lõppemine äriühingu juhatuse liikmena, mis on ÄS § 184 lg-st 2 tulenevalt

vaid matemaatilise arvutuse tegemine, peaks ta kande muutmiseks läbima kuluka menetluse.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et Tartu Maakohtu registriosakonna 22. aprilli 2004. a kandeotsus, Tartu

Maakohtu 27. juuli 2004. a otsus ja Tartu Ringkonnakohtu 8. detsembri 2004. a otsus tuleb

kassatsioonkaebuse väidetest olenemata tühistada ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 217 p 1 alusel asja menetlus lõpetada.

10. K. Kangur esitas registripidajale avalduse, milles palus kindlaks teha, et kanne tema kui

EESTISTAR OÜ juhatuse liikme kohta on ebaõige, ning kustutada tema andmed ühingu juhatuse

liikmena äriregistrist ametiaja möödumise tõttu. Äriregistri kanne tehakse ÄS § 33 lg 1 järgi ettevõtja

avaldusel, kohtuotsuse alusel või muul seaduses sätestatud alusel. Äriühing on ÄS § 1 järgi

ettevõtjaks, sõltumata tegevusalast. Üheks äriühinguks on ÄS § 2 lg 1 järgi osaühing. Seega tehakse

äriregistrisse kantud osaühingu kohta äriregistrisse kandeid ÄS § 33 lg 1 järgi üksnes tema enda

avalduse alusel. Lisaks on ÄS § 33 lg-s 2 kandeavaldusele ette nähtud vorminõue. Kolmandate

isikute avaldusi ettevõtja kohta äriregistrisse tehtud kannete muutmiseks ei saa lugeda

kandeavalduseks ja neil isikutel puudub õigus taotleda oma avalduse lahendamist kandeavaldusele

ettenähtud menetluses. Kandeavalduse esitamiseks EESTISTAR OÜ kohta registrisse kantud

andmete muutmiseks on seega õigustatud vaid nimetatud osaühing ise. Osaühingu äriregistrisse

kandmise avalduse esitab äriregistri pidajale ÄS § 144 lg 1 järgi juhatus ja sellele kirjutavad alla kõik

juhatuse liikmed. Registripidajale esitatavale muule avaldusele kirjutab ÄS § 144 lg 3 järgi alla

juhatuse liige. Käesoleval juhul on K. Kangur kandeotsusest tulenevalt esitanud registripidajale

avalduse enda EESTISTAR OÜ juhatuse liikmena registrist kustutamiseks oma nimel, mitte

EESTISTAR OÜ esindajana. Kolmanda isikuna registrimenetluse tähenduses ei ole K. Kanguril

õigust taotleda kande tegemist kandeavalduse tegemiseks ette nähtud korras. Seega ei saa K. Kanguri

esitatud avaldust lugeda kandeavalduseks.

11. Registripidajal on ÄS § 33 lg-st 1 tulenevalt õigus teha kanne lisaks kandeavaldusele ja

kohtuotsusele ka muul seaduses sätestatud alusel. Sellised võimalused kande tegemiseks

kandeavalduseta on ette nähtud esmajoones ÄS §-des 59!61. Nimetatud sätetest nähtub, et kuigi

registripidaja tegutseb esmajoones kandeavalduste alusel registrikannete tegijana, ei piirdu tema

funktsioonid sellega. Erinevalt näiteks kohtu pädevusest kinnistusraamatu pidamisel, kus omal

algatusel kannete tegemise võimalused on kannete ulatusliku konstitutiivsuse tõttu piiratud, on ÄS §-

des 59!61 ette nähtud registripidajale laialdane avalik-õiguslik kohustus tagada õigete andmete

olemasolu registris. Sel eesmärgil on ÄS §-s 61 sätestatud ka registripidaja õigus teha kannete

õigsuse kontrollimiseks järelepärimisi (lg 1) ja kohustus algatada andmete ebaõigsuse

kindlakstegemisel avalduseta kande tegemise menetlus (lg 2). Kandeotsusest nähtub, et K. Kangur

esitas avalduse ja registripidaja menetles seda just ÄS § 61 alusel nn ametiülesannete korras, kuigi

käsitles ka selle rahuldamise võimalust kandeavaldusena. Riigikohtu 19. novembri 2003. a määruses

tsiviilasjas nr 3-2-1-133-03 (RT III 2003, 35, 367) on käsitletud ÄS § 61 alusel kannete tegemisega

seonduvat. Kohtud on nimetatud määrusele viidanud, kuid ei ole seal väljendatud täielikult

arvestanud. Nimetatud määrusest nähtub, et ÄS § 61 järgses menetluses teeb registripidaja

kandeotsuse vaid siis, kui ta selle menetluse käigus otsustab kande tegemise või muutmise või kui

menetluse käigus esitatakse registripidaja kavatsusele registrikannet muuta vastuväiteid. Muu hulgas

on viidatud Riigikohtu määruses märgitud, et "kande parandamise ja seega ka kandeotsuse tegemise

eeldus ÄS § 61 järgi on ikkagi see, et registripidaja teeb kindlaks kande ebaõigsuse või selle

puudumise". Kui registripidaja ÄS § 61 lg 1 järgses kontrollimenetluses kande ebaõigsust või

puudumist kindlaks ei tee, ei või ta alustada kande tegemise menetlust ametiülesande korras § 61 lg 2

järgi ega teha ka kandeotsust.

12. Kuna K. Kanguri esitatud avaldust ei saa lugeda kandeavalduseks (vt käesoleva otsuse p 10), ei

võinud registripidaja teha selle rahuldamata jätmise kohta kandeotsust, kuna K. Kangur ei ole kande

parandamise taotlemisel õigustatud isikuks (ettevõtjaks). Kandeotsust ei võinud registripidaja teha ka

§ 61 lg 2 alusel, kuna ta ei teinud kindlaks kande ebaõigsust ega puudumist. K. Kanguri avaldust

registripidajale saab äriseadustiku järgi käsitada üksnes registripidaja informeerimisena äriregistri

andmete võimalikust ebaõigsusest, mille alusel registripidaja võis teha järelepärimisi kande

võimaliku ebaõigsuse kohta ÄS § 61 lg 1 järgi. Sellist avaldust ei ole registripidajal võimalik

rahuldada või rahuldamata jätta, kuna see avaldus ei seo teda menetluslikult. Tal on vaid õigus viia

läbi kontrollimenetlus, mille algatamine on ÄS § 61 lg 1 järgi tema diskretsiooniotsustus (vt selle

kohta ka otsuse p 18). Seega ei saanud registripidaja teha sellise avalduse kohta ka kandeotsust. Sel

põhjusel leiab kolleegium, et alama astme kohtute lahendid, mh kandeotsus, tuleb tühistada ja asja

menetlus TsMS § 217 p 1 ja § 362 p 3 alusel lõpetada. Samasugune seisukoht nähtub ka Riigikohtu

määrusest tsiviilasjas nr 3-2-1-133-03, kus ebaõigesti tehtud kandeotsuse peale kaebamisel lõpetas

asja menetluse juba ringkonnakohus.

13. Kolleegium peab õiguse ühetaolise kohaldamise huvides vajalikuks siiski käsitleda ka ÄS § 184

lg 2 tähendust osaühingu juhatuse liikmete ametiaja kohta ning ÄS § 61 järgse menetluse läbiviimise

eeldusi.

14. Kolleegium ei nõustu alama astme kohtute poolse ÄS § 184 lg 2 tõlgendusega, et juhatuse liikme

ametiaeg ei lõpe kolme aasta möödumisega tema ametisse nimetamisest ja on seotud osanike aktiivse

tegevusega juhatuse liikme tagasikutsumiseks või uue juhatuse liikme valimiseks. Selline lähenemine

on vastuolus nii seaduse grammatilise kui süstemaatilise tõlgendamise tulemusega. Äriseadustiku

§ 184 lg-s 2 on ette nähtud juhatuse liikmete tähtajalisuse nõue, mille kohtud on oma tõlgendusega

sisuliselt kõrvaldanud. Kolleegiumi arvates on äriühingu juhatuse liikmete tähtajalisuse nõue

(samasugune nõue on aktsiaseltsi kohta ÄS § 309 lg-s 2) ette nähtud esmajoones äriühingu enda ja

tema osanike või aktsionäride huvides. Senistel juhatuse liikmetel ei ole võimalik ennast siduda

äriühinguga selliselt, et nende vabastamine ei olekski enam võimalik. Sama põhimõtet kannab ÄS

§ 184 lg-s 3 ette nähtud võimalus juhatuse liige igal ajal põhjust avaldamata tagasi kutsuda. Juhatuse

liikmeks olemine äriühingus on olemuslikult lepingusarnane võlaõiguslik suhe. Sellele viitab mh ÄS

§ 184 lg 1 kolmas lause, mille järgi peab juhatuse liikmeks valimiseks olema isiku nõusolek. See suhe

on kolleegiumi arvates olemuselt sarnane käsunduslepingule, kus pooled lepivad kokku teatud

ülesannete täitmises teatud aja jooksul, ning sellele on vastavalt kohaldatavad võlaõigusseaduse

käsunduslepingut reguleerivad sätted. Äriseadustiku § 184 lg 2 välistab juhatuse liikme määramise

tähtajatult. Seega teab isik juhatuse liikmeks saamiseks nõusolekut andes, et teda võidakse valida

kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud lühemat ametiaega. See tähendab, et hiljemalt

kolme aasta möödudes tema kohustused juhatuse liikmena lõpevad. Ka tähtajaline leping lõpeb

tähtaja möödumisega. Sätte tõlgendamisel tuleb arvestada ka põhiseaduse § 29 lõikega 2, mis

sätestab, et kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja arvatud

kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus, tööd nakkushaiguste leviku tõkestamisel,

loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema

süüdimõistetu (vt ka Riigikohtu 16. detsembri 2003. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-142-03 (RT III

2004, 2004, 2, 24)).

15. Juhatuse liikmeks saamine ja ametiaja lõppemine on üksnes äriühingu ja juhatuse liikme vahelise

suhte küsimus. Juhatuse liikme kanne äriregistris peab vaid avalikustama suhte kolmandate isikute

jaoks, kuid registrikanne ei tekita ega lõpeta seda suhet. Juhatuse liikme kande tähendus äriregistris

on seega deklaratiivne, mitte õigust loov (konstitutiivne). Kanne äriregistris kaitseb kolmandaid

isikuid, kes võivad registrikandele tuginedes ÄS § 34 lg-te 3 ja 4 alusel lugeda sinna juhatuse

liikmena kantu õigustatuks äriühingu nimel tehinguid tegema. Selliseks kolmandaks isikuks ei ole

aga registripidaja, kelle ülesandeks ongi tagada registrisse kantud andmete õigsus. Kohtuid on

eksitanud ilmselt ÄS § 184 lg 1 teine lause, mille kohaselt tuleb juhatuse liikme volituse lõppemise

registrisse kandmise avaldusele lisada osanike või nõukogu vastav otsus või protokoll. Hoolimata

mõneti ebaselgest sõnastusest tuleb nimetatud regulatsiooni vaadata ÄS § 184 lg 3 kontekstis, s.t see

saab kohalduda vaid juhul, kui juhatuse liikme ametiaeg lõpeb osanike või nõukogu otsuse alusel.

Kui juhatuse liikme ametiaeg lõppes ettenähtud tähtaja möödumise tõttu, ei pea osanikud ega

nõukogu seda otsusega vormistama. Õiguslikult vastuvõtmatu olukord tekiks vastupidise tõlgenduse

puhul näiteks siis, kui osanikud, sõltumata tähtaja möödumisest, keelduvad juhatuse liiget tagasi

kutsumast. Kuna juhatuse liikme õigussuhtele osaühinguga tuleb kohaldada käsunduslepingu sätteid,

kehtivad juhatuse liikmete ametiaja lõppemise kohta ka käsunduslepingu lõppemist puudutavad

sätted. Seega on juhatuse liikmel õigus ka suhe mõjuval põhjusel erakorraliselt üles öelda (s.t

juhatusest tagasi astuda), suhte lõpetab ka juhatuse liikme surm. Eriti viimasel juhul oleks absurdne

siduda juhatuse liikmeks olekut konstitutiivselt registrikandega. Juhatuse liikme surm on

vaieldamatult ka juhtum, kus äriühing võib jääda n.ö juhatuseta. Puudub mõistlik põhjendus, miks ei

võiks nii olla ka juhatuse liikme ametiaja lõppemise puhul. Juhatuse liikme õigeaegse nimetamise

ning juhatuse liikmete muutumise äriregistris registreerimise eest vastutab äriühing, mitte juhatuse

liige, kelle ametiaeg on lõppenud.

16. Võimalust, et juhatuse liikme ametiaeg võib lõppeda ka osanike otsuseta ja registrikandeta

kinnitab mh ÄS § 184 lg 6, mis võimaldab mõjuval põhjusel taotleda kohtult väljalangenud juhatuse

liikme asendamist, ning ÄS § 203 lg 1 p 2, mille järgi on osaühingu sundlõpetamise aluseks, kui

juhatuse volitused on lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi ja uut juhatust ei ole valitud.

Arvestades asjaoluga, et juhatuse liikmeks olekuga kaasnevad nii äriühingu kui riigi ees

märkimisväärsed kohustused ja vastutus (lisaks äriseadustikule nt ka maksukorralduse seaduse §-de

40 ja 41, aga ka karistusseadustiku §-de 290 või 380 järgi), ei ole samuti põhjendatud seaduse

tõlgendamine juhatuse liikme kahjuks selliselt, ilma osanike otsuseta ei loeta tema ametiaega

lõppenuks, kuigi seaduse järgi see on lõppenud. Seega on kolleegium seisukohal, et ÄS § 184 lg 2

järgi lõpeb juhatuse liikme ametiaeg hiljemalt kolme aasta möödumisel alates valimisest, kui juhatuse

ametiaega juhatuse liikme nõusolekul osanike otsusega ei pikendata või teda enne tähtaega tagasi ei

kutsuta. Ametiaja lõppemisel peab osaühing esitama avalduse juhatuse liikme äriregistrist

kustutamiseks ÄS § 33 lg 1 teise lause järgi. Osanike otsust selleks avaldusele vaja lisada ei ole,

piisav on ametiaja lõppemisele viitamine.

17. Põhjendamatu on kolleegiumi arvates asja lahendamisel tugineda Riigikohtu 3. oktoobri 2001. a

otsusele haldusõiguserikkumise asjas nr 3-1-1-85-01 (RT I 2001, 26, 85). Nimetatud asjas loeti isik

juhatuse liikmena vastutavaks haldusõiguserikkumise eest, vaatamata tema ametisse nimetamise ajast

kolme aasta möödumisele, põhjusel, et asjaoludest lähtuvalt jätkas isik faktiliselt tegutsemist juhatuse

liikmena ja kutsuti ametist tagasi tegelikult alles hiljem, st tema ametiaeg loeti asjaolude kohaselt

vaikimisi kokkuleppel osanikega pikendatuks. Lisaks on Riigikohus oma 27. veebruari 2004. a

otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-123-03 (RT III 2004, 8, 84) leidnud, et osaühingu juhatuse liikme

volituste tekkimine ja lõppemine ei ole määratud vastava kande tegemisega äriregistris.

18. Kolleegium märgib, et ÄS § 61 lg-s 1 registripidajale antud õigus teha järelepärimisi tähendab

sisuliselt ka asjaolude selgitamise kohustust, kui registripidajal peab vastavalt asjaoludele tekkima

kahtlus andmete õigsuses. See tuleneb esmajoones ÄS § 61 lg-st 2, mis kohustab registripidajat

andmete ebaõigsuse kindlakstegemisel algatama kontrollimenetluse. Käesolevas asjas tehtud

kandeotsusest nähtub, et registripidaja on järelepärimisi teinud ning leidnud, et ta ei ole kindlaks

teinud, et registrisse kantud andmed oleksid ebaõiged. Selliselt käitudes on registripidaja toiminud

iseenesest kooskõlas ÄS §-ga 61. Ekslik on olnud aga registripidaja tõlgendus ÄS §-le 184 (vt

käesoleva otsuse p-d 14!17) ning sellest tulenevalt on järelepärimised sõnastatud ja ilmselt ka

adresseeritud ekslikult. Kui registripidajale äriühingu kohta esitatud dokumentidest nähtub juhatuse

liikme valimise aeg, tuleneb seadusest või registripidajale esitatud põhikirjast ka juhatuse liikme

ametiaja lõpp. Sellises olukorras, kus seadusjärgne ametiaeg on möödunud, pidanuks registripidaja

eeldama, et registrisse kantud andmed juhatuse liikme kohta on ebaõiged ning registrisse kantud

juhatuse liige ei ole enam juhatuse liige. Minimaalselt oleks registripidaja pidanud pöörduma

osaühingu (mitte tema osanike) poole järelepärimisega, kas K. Kangur on jätkuvalt juhatuse liige.

Lisaks oleks registripidaja sellises olukorras võinud nõuda ettevõtjalt dokumentide esitamist, mis

kinnitaksid juhatuse liikme ametiaja pikendamist. Kui ettevõtja ei ole õigeaegselt esitanud

registripidajale andmeid registrisse kantud andmete muutumise (nt juhatuse liikme ametiaja

möödumise või pikendamise) kohta, võib registripidaja ettevõtjat ja andmete esitamiseks isiklikult

kohustatud isikuid (juhatuse liikmeid) ka ÄS § 71 alusel trahvida. Kui registripidaja järelepärimisele

ei oleks vastatud, võinuks registripidaja ilmselt eeldada (arvestades ka K. Kanguri enda esitatud

andmeid), et K. Kanguri ametiaeg juhatuse liikmena on tõepoolest lõppenud, ja ta pidanuks algatama

ÄS § 61 lg 2 järgse menetluse K. Kanguri registrist juhatuse liikmena kustutamiseks. Käesolevas

asjas on juhatuse liikme ametiaja eeldatav lõppemine registripidajale seega aluseks ÄS § 61 alusel

uue menetluse läbiviimiseks. Kui andmete kontrollimise menetluses tekkinuks osaühingu ja

K. Kanguri vahel vaidlus juhatuse liikmeks oleku üle, ei oleks registripidaja saanud kannet teha.

K. Kangur saanuks oma õigusi sel juhul kaitsta hagimenetluses tuvastushagi esitamisega, milles

palunuks tuvastada, et tema kui juhatuse liikme ametiaeg on lõppenud. Samuti on võimalik

kohustushagis nõuda, et osaühing esitaks kande kustutamise avalduse. Sellisele seisukohale on

Riigikohus jõudnud ka tsiviilasjas nr 3-2-1-133-03 ning sellisele võimalusele on viidanud kohtud ka

käesolevas asjas. K. Kangur võib hagimenetlust kasutada ka juhul, kui registripidaja, vaatamata ÄS

§ 61 lg-tele 1 ja 2, ebaõige kande parandamise menetlust ei algata. Lisaks võib juhul, kui

registripidaja ei täida enda seadusejärgseid kohustusi, tekkida küsimus riigi vastutusest ÄS § 72 ja

riigivastutuse seaduse järgi.

19. Kuna menetlus lõpetatakse sõltumata esitatud kaebuse väidetest, ei pea kolleegium vajalikuks

vastata kaebuse väidetele selle kohta, et ringkonnakohus rikkus protsessinorme.

A. Kull, H. Jõks, V. Kõve