3-1-1-28-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-28-05

Otsuse kuupäev

25. aprill 2005

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Peeter

Vaher

Kohtuasi

Väärteoasi G. T. karistamises Korruptsioonivastase

seaduse § 263 ja § 264 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 30. novembri 2004. a otsus

väärteoasjas nr 4-335/2004

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

G. T. kaitsjad vandeadvokaat Paul Varul ja

vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

23. märts 2005

Istungil osalenud isikud

G. T. kaitsjad vandeadvokaat Paul Varul ja

vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar ning

Kaitsepolitseiameti esindajad U. V. ja O. V.

Resolutsioon

1. Tühistada Tartu Maakohtu 30. novembri

2004. a otsus ja Kaitsepolitseiameti 12. augusti

2004. a otsus osas, millega G. T.-d karistati

Korruptsioonivastase seaduse § 264 järgi, ja

lõpetada selles osas väärteomenetlus VTMS § 29

lg 1 p 6 alusel.

2. Muus osas jätta Tartu Maakohtu otsus

muutmata.

3. Kassatsioon jätta rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 28. juulil 2004. a koostas Kaitsepolitseiamet G. T. suhtes väärteoprotokolli alljärgneva teo kohta.

Alates 21. märtsist 2003. a töötas G. T. Valga maavanema kohusetäitjana, olles seega ametiisik

Korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 4 lg 2 p 11 mõttes. Samas kuulus G. T. ka sihtasutuse X ja sihtasutuse

Y nõukogusse ning mittetulundusühingu C juhatusse. Ajavahemikul 19. augustist kuni 8. detsembrini 2003

tegi G. T. Valga maavanemana eelnimetatud juriidiliste isikutega neli tehingut, rikkudes sellega KVS § 24 lg-

st 1 ja lg 2 p-st 4 ning § 25 lg 1 p-st 6 tulenevat keeldu teha tehinguid juriidilise isikuga, mille juht- või

järelevalveorgani liige ametiisik on. Samuti jättis G. T. KVS § 25 lg 3 nõudeid eirates oma vahetu ülemuse,

s. o. Eesti Vabariigi peaministri, huvide konfliktist teavitamata.

Konkreetselt seisnesid G. T.-le süüksarvatavad tehingud järgnevas:

19. augustil 2003. a sõlmis G. T. SA-ga X tööettevõtulepingu, mille alusel maksis Valga Maavalitsus SA-le

X Hansatee konverentsi korraldamiseks 100 000 krooni;

29. septembril 2003. a sõlmis G. T. SA-ga Y info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendustegevuse

koordineerimise lepingu, mille alusel maksis Valga Maavalitsus sihtasutusele 99 000 krooni;

3. novembril 2003. a sõlmis G. T. MTÜ-ga C Põhjamaade Ministrite Nõukogu Infobüroo toetuse kasutamise

lepingu nr 2, mille alusel maksti mittetulundusühingule 3100 krooni;

8. detsembril 2003. a sõlmis G. T. MTÜ-ga C kohaliku omaalgatuse programmist saadud vahendite

kasutamise lepingu nr 33, mille alusel maksis Valga Maavalitsus MTÜ-le C kokku 9130 krooni.

2. Kaitsepolitseiameti politseidirektori kohusetäitja E. K. 12. augusti 2004. a otsusega karistati G. T.-d

eelkirjeldatud tegude eest KVS §-de 263 ja 264 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut summas 6000 krooni.

3. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaadi vanemabi

Kalju Kutsar, kes palus otsuse tühistada ja lõpetada väärteomenetlus, kuna G. T. käitumises puuduvad

väärteo tunnused.

4. Tartu Maakohtu 30. novembri 2003. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus

rahuldamata. Maakohtu otsuse põhimotiivid olid järgmised.

4.1 On õige, et kohtuvälise menetleja otsuses nimetatud lepingute sõlmimisele eelnesid Valga Maavalitsuse

lepingud Keskkonnaministeeriumi, Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse, Põhjamaade Ministrite Nõukogu

Infobüroo ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega. Nimetatud lepingutega tagati Valga maakonna arenguks

vajaliku materiaalse tagatise olemasolu. Materiaalse tagatise olemasolul lepingute täitmiseks sõlmis G. T.

maavanema kohusetäitjana kohtuvälise menetleja otsuses nimetatud lepingud. Etteheidetavatele lepingutele

eelnesid otsustused, mida G. T. maavanema kohusetäitjana ei võtnud vastu ainuisikuliselt.

4.2 Kõik kohtuvälise menetleja otsuses nimetatud lepingud olid varalised tehingud. Kõik lepingud sõlmis G.

T. riigi esindajana. Lepinguid sõlmides rikkus G. T. KVS § 24 lg 1 ja lg 2 p-de 4 ja 5 ning § 25 lg 1 p 6

nõudeid.

4.3 Asjaolu, et G. T. ei saanud lepingutest tulenevalt tasu, ei ole KVS § 24 lg 1 ja lg 2 p-de 4 ja 5 kohaselt

määrav. Tulenevalt Riigikohtu 27. oktoobri 2000. a otsusest asjas nr 3-1-1-87-00, ei nõua korruptiivse teo

koosseis ei tulu ega omakasu saamist ೦ piisab sellest, kui tegude toimepanijal on vähemalt üks nimetatud

eesmärkidest. G. T. tegevuses on tuvastatud muu omakasupüüdlik eesmärk. Ka majanduslikult soodsaim tegu

võib olla korruptiivne. Teo korruptiivsus ei sõltu selle majanduslikust kahjulikkusest või ebaotstarbekusest.

4.4 KVS § 25 lg 3 sätestab ametiisikule kohustuse huvide konflikti ilmnemisel. Lepingutele on alla

kirjutanud G. T. Seega on tehingud tehtud ainuisikuliselt. Viited varasematele kollegiaalsetele otsustele ei ole

seetõttu asjakohased. KVS § 25 lg 3 sätestatud kohustust G. T. ei täitnud. Huvide konflikti ei ole asjakohane

siduda ainult materiaalsete väärtustega ja nende väärtuste ulatusega.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Tartu Maakohtu otsuse peale esitasid kassatsiooni G. T. kaitsjad vandeadvokaat Paul Varul ja

vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar. Kassaatorid paluvad tühistada maakohtu ning kohtuvälise menetleja

otsused ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Oma taotlust põhistavad kassaatorid

järgmiselt.

5.1 Maakohus luges tõendatuks, et G. T. tegevuses esines muu omakasupüüdlik eesmärk. Samas ei nähtu

kohtuotsusest, millistel tõenditel selline järeldus põhineb ning milles konkreetselt G. T. omakasupüüdlik

eesmärk seisnes. Seega on kohtuotsus vaadeldavas osas motiveerimata.

5.2 Antud juhul on erinevad organisatsioonid eraldanud sihtotstarbelisi vahendeid Rahvusvahelise Hansatee

konverentsi korraldamiseks, X-teed tutvustava teabepäeva korraldamiseks, fotokonkursi korraldamiseks ning

regionaalse arengu programmide toetuseks. G. T.-l ei olnud mingit reaalset võimalust saada eelnimetatud

rahaeraldistest mis tahes isiklikku kasu. Seega ei saanud tal olla ka omakasu eesmärki.

5.3 Menetlusalune isik kuulus SA Y ja SA X nõukogudesse Valga Maavalitsuse esindajana. Kuna tegemist

oli kohalike omavalitsuste ja maavalitsuse poolt maakonna üldise arengu edendamiseks loodud juriidiliste

isikutega, siis ei olnud ette nähtud ka nõukogu liikmete tasustamist.

5.4 Ei saa nõustuda maakohtu seisukohaga, et tehingu tegemine seisneb üksnes lepingu allkirjastamises.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 kohaselt on tehing toiming, milles sisaldub kindla

õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Seega tuleks ka Korruptsioonivastase seaduse

sisustamisel pöörata tähelepanu sellele, kas ametiisik realiseerib lepingut allkirjastades isiklikku tahet või

täidab üksnes talle pandud ülesandeid.

G. T. tegevus talle süüksarvatud lepingute allkirjastamisel seisnes järgnevas.

5.4.1 Raha "Via Hanseatica" projekti tarbeks eraldas Keskkonnaministeerium Valga Maavalitsuse kui

projekti juhtmaakonna arvele. 10. juunil 2003. a toimunud "Via Hanseatica" juhtrühma nõupidamisel

otsustati, et Rahvusvahelise Hansatee konverentsi korraldamisega hakkab tegelema SA X. G. T. selle otsuse

tegemisest osa ei võtnud.

5.4.2 7. augustil 2003. a sõlmis Valga Maavalitsus Riigi Infosüsteemide Arenduskeskusega lepingu, mille

kohaselt Riigi Infosüsteemide arenduskeskus kohustus tasuma maavalitsusele 123 000 krooni, maavalitsus

aga korraldama X-teed tutvustava teabepäeva ning organiseerima X-teega seotud tegevuskava koostamise.

Nimetatud ülesannete täitmiseks sõlmiski Valga Maavalitsus lepingu SA-ga Y, kellel olid ainsana olemas

ülesande täitmiseks vajalikud spetsialistid. SA Y üheks asutajaks ja liikmeks oli Eesti Vabariik, sihtasutuse

ülejäänud liikmed olid kohalikud omavalitsused.

5.4.3 9. märtsil 2003. a sõlmisid Põhjamaade Ministrite Nõukogu Infobüroo ja Valga Maavalitsus

koostöölepingu, mille kohaselt kohustus infobüroo andma võimaluste piires koostööpartneritele

finantstoetust Põhjamaadega seotud projektide läbiviimiseks. MTÜ C esitas Põhjamaade Ministrite

Nõukogule taotluse fotokonkursi "Põhjamaa ilu ja võlu" kaasfinantseerimiseks 3100 krooni ulatuses.

Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindaja Eesti Vabariigis otsustas taotluse rahuldada. Kuna Põhjamaade

Ministrite Nõukogu koostööpartneriks oli Valga Maavalitsus, siis laekus nimetatud summa maavalitsusele,

kes oli selle kasutamisel seotud raha eraldaja seisukohaga. Toetuse kasutamiseks sõlmiski G. T. MTÜ-ga C

3. novembri 2003. a lepingu.

5.4.4 G. T. allkirjastas küll 8. detsembri 2003. a lepingu, kuid kindlasti ei olnud ta ainuisikuliselt otsustajaks

taotluste esitamisel ja läbivaatamisel. Kohtule on esitatud taotluste läbivaatamise protokoll, millest nähtuvalt

on G. T. ennast taandanud MTÜ C taotluse läbivaatamisest.

6. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetasid G. T. kaitsjad esitatud kassatsiooni, palusid selle

rahuldada ning maakohtu ja kohtuvälise menetleja otsused tühistada ning väärteomenetluse lõpetada.

Kohtuvälise menetleja esindajad leidsid, et kassatsioon ei ole põhjendatud ning puudub alus Tartu Maakohtu

otsuse muutmiseks.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga selles, et maakohtu väide, nagu oleks G. T.

tegevuses tuvastatud "muu omakasupüüdlik eesmärk", on paljasõnaline. Ei maakohtu ega kohtuvälise

menetleja otsusest nähtu, milles G. T. "muu omakasupüüdlik eesmärk" seisnes ja millega on selle olemasolu

tõendatud. Samas ei ole teo toimepanemise eesmärk KVS §-s 263 sätestatud väärteo subjektiivse koosseisu

tunnus, mistõttu ei ole isiku karistamisel KVS § 263 järgi eesmärgi väljaselgitamine vajalik. Maakohus on

KVS § 263 subjektiivse koosseisu tõlgendamisel ekslikult lähtunud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

27. oktoobri 2000. a otsusest asjas nr 3-1-1-87-00 (RT III 2000, 25, 273), milles kriminaalkolleegium selgitas

hoopis KrK § 1642 lg-s 1 sätestatud korruptiivse teo subjektiivse koosseisu sisu.

8. KVS § 263 näeb viitelise normina ette vastutuse seadusega kehtestatud töökoha-, tegevus- või

toimingupiirangute rikkumise eest. Toimingupiirangud on sätestatud Korruptsioonivastase seaduse 4.

peatükis. Toimingupiirangute üldmõiste annab KVS § 21 lg 1, mille kohaselt käsitatakse toimingupiiranguna

Korruptsioonivastases seaduses keeldu teha korruptiivse tulu saamist võimaldavaid toiminguid. Kõrvuti

toimingupiirangute ülddefinitsiooniga on seadusandja pidanud vajalikuks Korruptsioonivastase seaduse 4.

peatükis formaalsete tunnuste alusel eraldi välja tuua rea toiminguid, mis on lähtudes abstraktsest

korruptsiooniohtlikkusest keelatud sõltumata sellest, kas selline toiming konkreetsel juhul võimaldab

ametiisikul korruptiivset tulu saada või mitte. Taoliste formaalsete piirangute kehtestamine teenib

õiguskindluse põhimõttest tulenevat eesmärki vältida vajadust hakata seadusandja poolt iseenesest eriti

korruptsiooniohtlikeks loetud toimingute lubatavuse üle otsustamisel igal üksikjuhul eraldi kaaluma

konkreetsest toimingust korruptiivse tulu saamise võimalikkust. Arvestades KVS § 5 lg-s 3 sätestatud

korruptiivse tulu mõiste mitmetahulisust, tooks igakordse kaalumiskohustuse olemasolu kaasa õigusliku

ebamäärasuse.

9. Ühe formaalse toimingupiiranguna on ametiisikul tulenevalt KVS § 24 lg-st 1, lg 2 p-st 4 ja § 25 lg 1 p-

st 6 keelatud teha riigi või kohaliku omavalitsuse esindajana varalisi tehinguid eraõigusliku juriidilise

isikuga, mille juht- või järelevalveorgani liige ametiisik, tema lähisugulane või -hõimlane on.

Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust, et G. T. allkirjastas Valga maavanemana neli varalisi suhteid

puudutavat lepingut sihtasutustega X ja Y ning mittetulundusühinguga C, kuuludes samal ajal nimetatud

sihtasutuste nõukogudesse ja mittetulundusühingu juhatusse. Erinevalt kassaatorist leiab Riigikohtu

kriminaalkolleegium, et ametiisiku poolt oma ametiseisundi raames lepingu allkirjastamine on käsitatav

tehingu tegemisena KVS § 24 mõttes isegi juhul, kui lepingu sõlmimise on eelnevalt otsustanud või heaks

kiitnud mõni muu ametiisik või organ. Ka sellises olukorras ei ole lepingu allkirjastamine taandatav

puhttehniliseks protseduuriks, vaid tähendab suuremal või vähemal määral kontrollfunktsiooni teostamist.

Seetõttu kehtivad Korruptsioonivastase seaduse 4. peatükis sätestatud formaalsed toimingupiirangud ka

juhtudel, mil ametiisik teeb tehingu teise ametiisiku või organi eelneva otsustuse alusel.

10. Eeltoodud põhjustel leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et puudub alus Tartu Maakohtu ja kohtuvälise

menetleja otsuste tühistamiseks G. T. karistamises KVS § 263 järgi.

11. Kohtuvälise menetleja 12. augusti 2004. a otsusega karistati G. T.-d KVS § 264 järgi

korruptsiooniohtlikust suhtest teatamata jätmise eest, kuna G. T., eirates KVS § 25 lg 3 nõudeid, ei

taandanud ennast eelpoolnimetatud nelja lepingu sõlmimisest ega teatanud huvide konfliktist oma vahetule

ülemusele.

Korruptsioonivastase seaduse ja palgaseaduse muutmise seaduse (RT I 2004, 71, 504) § 1 p-ga 4 KVS §-

s 264 tehtud muudatuste kohaselt näeb see säte alates 29. oktoobrist 2004. a ette vastutuse korruptiivsest

teost, mitte aga enam korruptsiooniohtlikust suhtest teatamata jätmise eest. Kuna korruptsiooniohtlikku suhet

(KVS § 5 lg 2) ei saa käsitada korruptiivse teona (KVS § 5 lg 1), ei ole korruptsiooniohtlikust suhtest

teatamata jätmine alates 29. oktoobrist 2004. a enam väärteona karistatav. Karistusseadustiku § 5 lg 2

kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, tagasiulatuv jõud. Seega tuleb

Kaitsepolitseiameti 12. augusti 2004. a ja Tartu Maakohtu 30. novembri 2004. a otsused G. T. karistamises

KVS § 264 järgi tühistada ja lõpetada selles osas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 6 alusel. Riigikohtu

kriminaalkolleegium märgib, et kõnealuses osas oleks pidanud väärteomenetluse lõpetama juba Tartu

Maakohus, kes tegi käesolevas asjas otsuse pärast 29. oktoobrit 2004.

12. Kuna käesolevas asjas on G. T.-le nii KVS § 263 kui ka § 264 järgi määratud KarS § 63 lg 1 alusel üks

karistus, ei tingi väärteomenetluse osaline lõpetamine kohaldatud karistuse muutmist.

Jüri Ilvest

Ott Järvesaar

Peeter Vaher