3-1-1-27-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-27-05

Otsuse kuupäev

25. aprill 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi ja Peeter

Vaher

Kohtuasi

N. K. väärteoasi korruptsioonivastase seaduse § 263

alusel

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu 25. novembri 2004. a otsus

väärteoasjas nr 4-1602/04

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

N. K. kaitsja vandeadvokaat Helina Luksepa

kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

23. märts 2005. a

Istungil osalenud isikud

Menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Helina

Luksepp ning kohtuvälise menetleja esindajad M. A.

ja R. T.

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 25. novembri 2004. a otsus N. K. väärteoasjas ja lõpetada

väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel.

2. Hüvitada N. K.-le riigieelarve vahenditest kaitsjale makstud tasu 9912 krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaitsepolitseiameti vanemassistent U. U. koostas 28. juulil 2004. a N. K.-le väärteoprotokolli selle kohta,

et tema, olles ametiisikuks korruptsioonivastase seaduse (edaspidi: KVS) § 4 lg 1 mõistes, osales

22. oktoobrist kuni 4. novembrini 2002. a töörühma töös, mis tegi otsuse raha eraldamise kohta MTÜ-le F.,

mille juhatuse liige N. K. oli. Ta ei taandanud ennast MTÜ-d F. puudutava otsuse tegemisest. Sellega pani N.

K. toime KVS §-s 263 sätestatud väärteo. Kohtuvälise menetleja 27. augusti 2004. a otsusega karistati N. K.-

d KVS § 263 alusel rahatrahviga 90 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 5400 krooni.

Väärteoprotokolli kohaselt oli N. K. alates 1. maist 1996. a AIDS-i Ennetuskeskuse kui

Tervisekaitseinspektsiooni osakonna juhataja ametikohal. Tema ametiülesannete hulka kuulus osakonna töö

korraldamine, osakonna pädevusse kuuluvate ülesannete täitmiseks vajalike vahendite taotlemine ja

osakonna ametnike üle teenistusliku järelvalve teostamine. Seega oli ta ametiisikuks KVS § 4 lg 1 mõistes.

Sotsiaalministri 22. oktoobri 2002. a käskkirjaga määrati N. K. töörühma liikmeks, mille ülesandeks oli

töötada välja riigi lisaeelarvest HIV/AIDS-i ennetuseks eraldatud rahaliste vahendite kasutamise

tegevuskava. N. K. osales töörühma töös nii vahetult kui ka elektroonilise kirjavahetuse teel, esitades oma

ettepanekuid rahaliste vahendite kasutamise kohta. Sotsiaalministri 4. novembri 2002. a käskkirjaga kinnitati

töörühma poolt välja töötatud HIV/AIDS-i ennetuseks ettenähtud rahaliste vahendite kasutamise

tegevuskava. Muuhulgas eraldati selle tegevuskava kohaselt MTÜ-le F. 238 500 krooni.

Äriregistri andmetel oli N. K. alates 15. maist 2001. a kuni 27. oktoobrini 2003. a MTÜ F. juhatuse liige.

Vastavalt KVS § 24 lg-le 1, lg 2 p-le 6, § 25 lg 1 p-le 6 ja lg-le 2 on ametiisik, kelle ülesanne on osaleda

ühisotsuse tegemises, mis puudutab mittetulundusühingut, mille juhatuse liige ta ise on, kohustatud sellest

viivitamata teatama asjaomasele organile ja oma vahetule ülemusele või teenistusse võtmise või ametisse

nimetamise õigusega isikule või organile ning loobuma otsuse tegemisest.

2. N. K. kaitsja vandeadvokaat H. Luksepp esitas väärteoprotokolli peale vastulause, milles palus menetluse

lõpetada väärteo tunnuste puudumise tõttu. Vastulauses märgiti, et N. K. ei teinud ühtki tehingut iseendaga

või enda nimel, ei volitanud selleks oma alluvaid ega astunud riigi nimel tehingusse MTÜ-ga F. Seetõttu oli

kaitsja hinnangul väär viidata väärteo sisustamisel KVS § 24 lg-le 1 ning lg 2 p-le 6. Kaitsja leidis, et

haiguslehel viibimise tõttu ei saanud N. K. talle süüksarvatud otsuse tegemisest osa võtta.

Kuna 30. detsembril 2002. a arvati ta MTÜ F. liikmete hulgast välja, siis ei saanud see otsus tema huve

mõjutada. Seetõttu asus kaitsja seisukohale, et ka KVS § 25 lg 1 p 6 ei ole asjakohane kirjeldamaks N. K.

tegevust. Kaitsja juhtis tähelepanu ka asjaolule, et väärteoprotokollist ei nähtu N. K. poolne tulu saamine

ühestki väärteoprotokollis kirjeldatud teost.

3. Kohtuväline menetleja ei nõustunud vastulausega, märkides, et kuna käesoleva otsuse aluseks ei ole KVS

§ 24 sätted, siis ei anta hinnangut kaitsja seisukohtadele KVS §-s 24 toodud keelatud tehingute kohta.

Väärteomaterjalidest tulenevalt osales N. K. vaatamata haiguslehel viibimisele talle süüksarvatud otsuste

tegemise protsessis. N. K. ei täitnud KVS § 25 lg-st 2 tulenevat kohustust teavitada enda huvide

konfliktsituatsioonist ning ei taandanud ennast otsuse tegemise protsessist. Vastulauses märgitu, et

Sotsiaalminister oli teadlik N. K. töötamisest AIDS-i Ennetuskeskuse juhatajana, ei oma asjas mingit

tähtsust. Väite osas, et väärteoprotokollist ei nähtu N. K. poolt tulu saamist protokollis kirjeldatud tegevuse

tulemusena, märkis kohtuväline menetleja, et väärteokoosseisu kirjeldamisel protokollis ei ole seda tunnust

käsitletud, sest KVS § 21 lg-s 1 käsitatakse toimingupiiranguna keeldu teha toiminguid, mis korruptiivse tulu

saamist võimaldavad. Huvide konflikt iseenesest võimaldab saada korruptiivset tulu. Järeldus, et vajalik on

ka reaalne tulu saamine, on ekslik.

4. N. K. ja tema kaitsja esitasid kohtuvälise menetleja otsuse peale Tallinna Linnakohtule kaebuse, milles

palusid VTMS § 132 p 3 alusel kohtuvälise menetleja otsuse tühistada ja VTMS § 29 lg 1 p-le 1 tuginevalt

väärteomenetluse lõpetada. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei saanud N. K. haiguse tõttu osa võtta ei MTÜ F.

juhtimisest ega osaleda talle süüksarvatud raha eraldamise protsessis. N. K. üksnes tutvus talle elektronposti

teel tutvumiseks edastatud eelarverahade jaotamise kavaga ja tegi selle suhtes kriitilisi märkusi, mida ei

võetud arvesse. Tehtud otsuse mõju MTÜ F. või N. K. majandushuvidele pole kohtuvälise menetleja otsuses

üldse analüüsitud. Seega ei olnud kaitsja arvates KVS § 25 lg 1 p 6 asjakohane säte kirjeldamaks N. K.

tegevust. Kaitsja hinnangul loobus N. K. reaalselt talle süüksarvatud otsuse tegemisest ning Sotsiaalminister

oli teadlik tema kuulumisest nende organisatsioonide juhtide hulka, kellele raha eraldati. Kaitsja märkis, et

KVS §-s 25 loetletud mistahes toimingu ebaseaduslikuks lugemine eeldab tulu saamist või tulu saamise

võimaluse loomist, mida käesoleval juhul aga pole proovitud tuvastada.

5. Tallinna Linnakohtu 25. novembri 2004. a otsusega jäeti N. K. ja tema kaitsja kaebus rahuldamata ning

kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Linnakohus leidis, et N. K.-le süüksarvatud tegu oli ajas kulgev protsess, mis algas Sotsiaalministri poolt

töörühma moodustamisega ja lõppes 4. novembril 2002. a Sotsiaalministri käskkirja nr 252 vastuvõtmisega.

N. K. osales töörühma liikmena ja Tervisekaitseinspektsiooni AIDS-i Ennetuskeskuse juhatajana otsuse

tegemisel lisaeelarvest saadava raha kasutamise tegevuskava ja finantseerimise kohta. See osalemine seisnes

endapoolse arvamuse esitamises. Asjaolul, kas selle arvamusega arvestati või mitte, ei ole mingit tähendust,

kuna tegemist on formaalse väärteokoosseisuga. Väärteokoosseisu täitmiseks piisab huvide konfliktis oleva

isiku osalemisest sellise otsuse langetamises, mis oluliselt mõjutab tema enda või juriidilise isiku

majanduslikke huve, milles ta ise on osanik või juhtkonna liige.

MTÜ-le F. eraldati töörühma koostatud jaotuse alusel 238 500 krooni, mis mõjutas otseselt

mittetulundusühingu majandushuve. Olulise kahju mõiste määratletakse KarSRS § 8 p-s 1, mille kohaselt on

olulise kahjuga tegemist, kui see ületab kehtiva palga alammäära ühes kuus kümnekordselt.

Kuna 1. jaanuarist 2004. a on kehtiv kuupalga alammäär 2480 krooni, siis saab kahju olulist ulatust käsitleda

alates 24 800 krooni suurusest summast. Teise olulise majandushuvide mõjuna hindas linnakohus 238 500

krooni suhet MTÜ F. aastasesse tulusse. Lisaeelarvest eraldatud summa moodustas 17 %

mittetulundusühingu aasta tulust ehk rohkem kui kahe kuu keskmise tulu, mistõttu on tegemist olulises

ulatuses majandushuviga.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS

6. Tallinna Linnakohtu 25. novembri 2004. a otsuse peale esitas N. K. kaitsja vandeadvokaat H. Luksepp

kassatsiooni, milles palub linnakohtu otsus tühistada, väärteoasja menetlus väärteo tunnuste puudumisel

lõpetada ning hüvitada N. K.-le advokaadi osalemise eest makstud tasu.

Kaitsja leiab, et kohtuväline menetleja ja linnakohus on ekslikult käsitlenud KVS § 25 lg-s 1 sätestatud

huvide konflikti formaalselt. Viidates Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kriminaalasjas nr 3-1-1-116-00 tehtud

otsuses sisalduvale seisukohale märgib kaebaja, et huvide konflikti hindamisel tuleb arvesse võtta sisulisi

kriteeriume. N. K. ei tegutsenud huvide konfliktis. Kuna N. K. arvati MTÜ F. juhatuse 30. detsembri 2002. a

otsusega juhatuse liikmete hulgast välja, siis ei olnud täidetud ka KVS § 25 lg-st 1 tulenev tingimus, et

huvide konfliktis tehtud teoga oleks oluliselt mõjutatud selle juriidilise isiku majandushuve, mille juhtorgani

liikmeks N. K. oli. Kassaator märgib, et väärteotoimiku materjalidest ei nähtu N. K. mingisugust osalemist

MTÜ F. tegevuses ega sellest ühingust kasu saamist. N. K. pole reaalselt osalenud MTÜ F. tegevuse

juhtimisel ega isegi mitte ühingu tegevust heaks kiitnud. Ta seisis töörühma valitud rahajagamise

põhimõtetele vastu, kuid tema sellekohaseid seisukohti ei arvestatud. Kaitsja arvates ei saanuks N. K. end

töörühma liikmete hulgast taandada, sest see tähendanuks tema loobumist oma teenistuskohustuste

täitmisest. N. K.-d töörühma liikmeks määrates teadis sotsiaalminister, et raha jagatakse ka N. K.ga seotud

organisatsioonidele. Kaitsja peab oluliseks märkida veel sedagi, et töörühma tööd ei ole võimalik üheselt

kindlaks määrata, sest sellest puudub tõsikindel ülevaade.

7. Kohtuvälise menetleja esindaja R. T. kassatsioonivastuses taotletakse linnakohtu otsuse muutmata jätmist

ja kassatsiooni rahuldamata jätmist. Vastuses leitakse, et huvide konflikti olemasoluks KVS § 25 lg 1 mõttes

piisab formaalsest osalemisest otsuse tegemisel, mis oluliselt mõjutab selle mittetulundusühingu

majandushuve, mille juhatuse liige ametiisik on. Käesolevas väärteoasjas on tõendatud, et N. K., olles MTÜ

F. juhatuse liige, osales niisuguse otsuse tegemisel. Kohtuvälise menetleja esindaja märkis, et MTÜ-le F. 238

500 krooni eraldamine mõjutas kahtlemata oluliselt selle ühingu majandushuve, sest ületas

mittetulundusühingu kahe kuu keskmise tulu ning ka KarSRS § 8 p-s 1 määratletud olulise kahju piiri.

Kassatsioonivastuses märgitakse veel, et N. K. avaldus MTÜ F. juhatuse liikmest tagasiastumiseks on tehtud

ligi kaks kuud peale raha eraldamise otsuse tegemist ja on seetõttu asjassepuutumatu. Komisjoni kindla

töökorra ja protokollide puudumine ei tee komisjoni otsust iseenesest olematuks. Kuigi N. K. oli komisjoni

tööperioodil haiguslehel, andis ta siiski oma arvamuse raha jaotamise kohta.

8. Riigikohtu istungil taotles kaitsja kassatsiooni rahuldamist. Ta leidis, et KVS §-s 263 sätestatud rikkumise

toimepanemiseks on vajalik isiku aktiivne tegevus otsuse tegemisel, millega luuakse reaalne huvide konflikt.

Samuti leidis kaitsja, et kui pole tekkinud reaalselt huvide konflikti, siis on ainetu ka sellest teatamise

kohustus. Kohtuvälise menetleja esindajad jäid kassatsioonivastuses esitatud seisukohtade juurde ning

taotlesid linnakohtu otsuse muutmata jätmist.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Riigikohtu kriminaalkolleegium tuvastas väärteoasja läbivaatamisel väärteomenetlusõiguse olulise

rikkumise linnakohtu poolt ja väljub seetõttu kassatsiooni piiridest.

N. K.-le süüksarvatud tegevus hõlmab ajavahemikku 22. oktoobrist kuni 4. novembrini 2002. a Vastavalt

KarS § 81 lg-le 3 aegub väärtegu siis kui selle toimepanemisest kuni selle kohta otsuse jõustumiseni on

möödunud kaks aastat. Vaatamata sellele, arutas Tallinna Linnakohus väärteoasja 9. novembril 2004. a, s.o

enam kui kaks aastat pärast teo toimepanemist. VTMS § 29, milles sätestatakse väärteomenetlust välistavad

asjaolud, kohustab menetluse lõpetama, kui väärteo aegumistähtaeg on möödunud (lg 1 p 5). Väärteo

aegumine peatub küll ajaks, mil väärteo toimepannud isik ennast kohtuvälise menetleja või kohtu eest varjab,

samuti sama teo kohta kriminaalmenetluse algatamisel, kuid käesolevas väärteoasjas puuduvad sellised

väärteo aegumise peatumise alused.

Seega oli linnakohtul 25. novembril 2004. a N. K. väärteoasjas kohtuotsust tehes VTMS § 29 lg 1 p-st 5

tulenevalt ainsaks seaduslikuks võimaluseks lõpetada väärteomenetlus aegumise tõttu. Linnakohtu poolt

otsuse tegemisega, millega jäeti kohtuvälise menetleja karistamisotsus muutmata, rikuti oluliselt

väärteomenetluse õigust VTMS § 150 lg 1 p 1 mõttes, mis toob vältimatult kaasa VTMS § 175 p 2 alusel

linnakohtu otsuse tühistamise.

10. Kuna aegumise tõttu on menetlus selles asjas välistatud, siis Riigikohus ei analüüsi kassatsiooni väiteid ja

lõpetab VTMS § 29 lg 1 p-le 5 ja § 174 p-le 4 tuginedes N. K. väärteoasjas menetluse.

11. Kassatsioonis taotles kaitsja VTMS § 23 alusel menetlusaluse isiku poolt valitud kaitsjale makstud

tasu 9912 krooni hüvitamist. Kriminaalkolleegium rahuldab selle taotluse. Tulenevalt VTMS §-st 23

hüvitatakse kaitsjale makstud tasu riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kõnealuses väärteoasjas oli

kohtuväliseks menetlejaks Kaitsepolitseiamet, mistõttu kaitsjale makstud tasu tuleb hüvitada riigieelarve

vahenditest.

Hannes Kiris, Lea Kivi, Peeter Vaher