3-2-1-42-05 · Riigikohus

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-42-05

Määruse kuupäev

Tartu, 21. aprill 2005

Kohtukoosseis

Eesistuja T. Tampuu, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik

Kohtuasi

OÜ SMARTIINA (pankrotis) pankrotimenetluses

võlausaldajate häälte arvu kinnitamine.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 5. jaanuari 2005. a määrus tsiviilasjas

nr 2-2/306/05

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tiit Luide, OÜ TÄITEMENETLUSE ÕIGUSBÜROO ja Martin

Pärna erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

11. aprill 2005. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 5. jaanuari 2005. a

määrus. Saata asi Tallinna Linnakohtule erikaebuste

menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Erikaebus rahuldada.

3. Tagastada OÜ-le TÄITEMENETLUSE ÕIGUSBÜROO

17. jaanuaril 2005. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni

ning 11. märtsil 2005. a M. Pärna ja T. Luide erikaebustelt

tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 1. novembril 2004. a kuulutas Tallinna Linnakohus välja OÜ SMARTIINA pankroti. 29. novembril

2004. a toimus võlausaldajate esimene üldkoosolek. Koosolekul vaidlustasid halduri määratud häälte

arvu võlausaldajad Tiit Luide, OÜ TÄITEMENETLUSE ÕIGUSBÜROO ja Martin Pärn. Samal

päeval kinnitas kohtunik halduri määratud hääled, tehes selle kohta määruse.

2. T. Luide, OÜ TÄITEMENETLUSE ÕIGUSBÜROO ja M. Pärn esitasid Tallinna Linnakohtu

määruse peale erikaebused.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

3. Tallinna Ringkonnakohus tagastas 5. jaanuari 2005. a määrusega (vormistatud kirjana)

erikaebused, leides, et pankrotiseadus (PankrS) ei näe ette võimalust esitada erikaebust PankrS § 82

lg 4 alusel tehtud määruse peale. Määrus ei takista asja edasist menetlemist.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Ühises erikaebuses paluvad T. Luide, OÜ TÄITEMENETLUSE ÕIGUSBÜROO ja M. Pärn

ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi samale kohtule uuesti läbivaatamiseks.

5. Kaebajad leiavad, et PankrS § 82 lg 4 alusel tehtud määruse peale peab olema võimalik erikaebust

esitada. Absurdne on olukord, mil võlausaldajal on kasulikum lasta koosolekul osaleval kohtunikul

halduri antud hääled kinnitada PankrS § 82 lg 5 esimese lause kohaselt ja alles seejärel esitada

erikaebus teise astme kohtule. Kui ta aga vaidleb halduri määratud häälte arvule vastu ja need määrab

üldkoosolekul osalev kohtunik, ta määrust vaidlustada ei saa.

6. Võlausaldajate esimene üldkoosolek on kõige olulisem koosolek, sest sellel koosolekul otsustavad

võlausaldajad halduri kinnitamise ja valivad vajaduse korral pankrotitoimkonna liikmed. Halduri

kinnitamise õiguse õiglase teostamise eelduseks on vastavalt seadusele antud häälte arv. Seega peab

olema võlausaldajale tagatud õigus vaidlustada ka kohtuniku poolt PankrS § 82 lg 4 alusel määratud

häälte arvu.

7. Ringkonnakohus on rikkunud protsessiõiguse norme, tagastades erikaebuse kirjaga, mitte

määrusega.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 363 p 1 alusel tühistada

pankrotiseaduse väära tõlgendamise tõttu ja asi tuleb saata Tallinna Linnakohtule erikaebuste

menetlusse võtmise otsustamiseks.

9. Käesolevas vaidluses tuleb lahendada küsimus, kas PankrS § 82 lg-s 4 nimetatud kohtumääruse

peale saab võlausaldaja erikaebust esitada. Ringkonnakohus on leidnud, et pankrotiseadus sellist

õigust võlausaldajale ei anna.

10. Häälte arvu määramine on sätestatud PankrS §-s 82. Pankrotiseaduse § 82 lg 4 on sõnastatud

järgmiselt: "Kui üldkoosolekul osalenud võlausaldaja ei nõustu talle halduri poolt määratud häälte

arvuga või kui talle määratud häälte arvu vaidlustab teine võlausaldaja, määrab häälte arvu

üldkoosolekul osalev kohtunik, tehes selle kohta määruse." Sama paragrahvi 5. lõige on sõnastatud

järgmiselt: "Vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 1-3 määratud häälte arvu kinnitab kohtunik

määrusega. Määruse peale võib esitada erikaebuse."

11. Lähtuvalt PankrS § 82 lõigete 4 ja 5 sõnastusest peab kolleegium vajalikuks lühidalt käsitleda

alates 1. jaanuarist 2004. a kehtiva pankrotiseaduse koostamise ja vastuvõtmise kohta kättesaadavaid

materjale.

12. Pankrotiseaduse eelnõu algteksti kohaselt ei nähtud PankrS §-s 82 ette võimalust esitada

kohtuniku määruse peale erikaebust. Eelnõu seletuskirja kohaselt oli see teadlik valik, et vältida pikki

ning segadusttekitavaid vaidlusi häälte arvu üle, mis omakorda võib kaasa tuua üldkoosoleku otsuste

tühistamise.

13. Eelnõu menetluse käigus on seadusandja siiski pidanud vajalikuks sätestada PankrS § 82 lg-s 5

erikaebuse esitamise õiguse. Siiski ei nähtu kolleegiumile kättesaadavatest materjalidest selgesõnalist

põhjendust, miks seadusandliku protseduuri käigus selline muudatus tehti. Küll saab teha järelduse, et

seadusandja pidas häälte arvu määramise küsimust niivõrd oluliseks, et on sätestanud selles

küsimuses tehtud esimese astme kohtu määruse peale erikaebuse esitamise õiguse.

14. Kolleegium leiab, et PankrS § 82 lg-te 4 ja 5 kohaldamist tuleb analüüsida nende koostoimes.

Pankrotiseaduse § 82 lg 4 reguleerib häälte määramist olukorras, kus üldkoosolekul osalenud

võlausaldaja ei nõustu talle halduri määratud häälte arvuga või kui talle määratud häälte arvu

vaidlustab teine võlausaldaja. Sellisel juhul määrab häälte arvu üldkoosolekul osalev kohtunik.

Pankrotiseaduse § 82 lg 5 järgi peab halduri määratud hääled kinnitama kohtunik. Mõlemal juhul teeb

kohtunik määruse. Kolleegium leiab, et PankrS § 82 lõike 5 teises lauses nimetatud määrus ja õigus

esitada selle määruse peale erikaebus hõlmab ka sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud määrust. Kui see

nii ei oleks, tekiks olukord, mil ühes ja samas vaidlusaluses küsimuses, s.o võlausaldajale häälte arvu

määramises lubatakse ja ei lubata (PankrS § 5 lg 1) ringkonnakohtule erikaebust esitada. Kolleegium

ei näe kohtuniku poolt häälte arvu kinnitamises või vaidluse korral häälte määramises kvalitatiivse

eristamise vajadust, mis ühel juhul (lg 5) õigustaks määrusele erikaebuse esitamist ja teisel juhul

(lg 4) ei õigustaks. Ka poleks mõistlik lahendus, et võlausaldaja, kes soovib saada tema jaoks olulises

vaidluses häälte arvu üle ka ringkonnakohtu seisukohta, peaks laskma kohtunikul halduri häälte arvu

määramise kinnitada selleks, et tal tekiks õigus esitada erikaebus. Nii häälte arvu kinnitamisel kui

häälte arvu määramisel tuleks kohtunikul kontrollida PankrS § 82 lg-tes 1- 3 sätestatud aluseid.

Seega on põhjendatud erikaebuste väide, et ka PankrS § 82 lg 4 alusel tehtud määruse peale võib

esitada erikaebuse.

15. Põhjendatud on ka erikaebuste väide, et ringkonnakohus on oluliselt rikkunud protsessiõiguse

normi, tagastades erikaebuse kirjaga. Kuigi tsiviilkohtumenetluse seadustik ei reguleeri olukorda, mil

isik esitab erikaebuse kohtumääruse peale, mille peale edasikaebeõigust menetlusnorm ette ei näe,

tuleb lähtuvalt TsMS § 331 lg-st 1, mille kohaselt erikaebuse esimese astme kohtu määruse peale

lahendab ringkonnakohus määrusega, selline erikaebus jätta määrusega läbi vaatamata. Riigikohtus

on seda seisukohta põhjendanud lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-158-04 (RT III 2005, 4, 39).

T. Tampuu, L. Laarmaa, J. Luik