Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-30-05 ECLI:EE:RK:2005:3.1.1.30.05.149 AI generated

3-1-1-30-05 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-30-05
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

V. L.-d karistati kohtuvälise menetleja 16. detsembri 2003. a otsusega 250 trahviühiku ehk 15 000 krooni suuruse trahviga selle eest, et olles joobeseisundis, juhtis ta 16. novembril 2003. a sõiduautot.

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-30-05 · Riigikohus: V. L.-d karistati kohtuvälise menetleja 16. detsembri 2003. a otsusega 250 trahviühiku ehk 15 000 krooni suuruse trahviga selle eest, et olles joobeseisundis, juhtis ta 16. novembril 2003. a sõiduautot.

Keywords

AI generated
fraud investigation vehicle seizure motor vehicle expenses allegations of abuse action to recover possession dismissal for theft
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-30-05

Otsuse kuupäev

21. aprill 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi ja Peeter

Vaher

Kohtuasi

V. L. väärteoasi liiklusseaduse § 7419 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Narva Linnakohtu 30. detsembri 2003. a kohtuotsus

väärteoasjas nr 4-297/03

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

V. L. kaitsja vandeadvokaat Mihhail Korlenko

kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

30. märts 2005. a

Istungil osalenud isikud

Kohtuvälise menetleja ametnik J. T.

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Narva Linnakohtu 30. detsembri 2003. a kohtuotsus V. L. väärteoasjas ja saata väärteoasi

uueks arutamiseks Narva Linnakohtule.

2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V. L.-d karistati kohtuvälise menetleja 16. detsembri 2003. a otsusega 250 trahviühiku ehk 15 000 krooni

suuruse trahviga selle eest, et olles joobeseisundis, juhtis ta 16. novembril 2003. a sõiduautot.

2. V. L. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale Narva Linnakohtule kaebuse, milles taotles otsuse

tühistamist ja menetluse lõpetamist tema tegevuses väärteokoosseisu puudumise tõttu. Menetlusalune isik

leidis, et ta on politsei omavoli ohver, kelle politsei jättis ilma nii kaitsjast kui tõlgist, et joobeseisundi

tuvastamine toimus kehtivat korda rikkudes, ning väitis, et tegelikult ei olnud ta joobeseisundis. Samuti väitis

menetlusalune isik, et karistuse määramisel ei võtnud kohtuväline menetleja arvesse tema varalist seisundit,

kehtivate karistuste puudumist ega asjaolu, et tema ülalpidamisel on töötu abikaasa ja alaealine laps ning

seetõttu on talle määratud rahatrahv põhjendamatult range.

3. Narva Linnakohtu 30. detsembri 2004. a kohtuotsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja V.

L. kaebus rahuldamata. Kohus asus seisukohale, et V. L. alkoholijoove tuvastati nõuetekohaselt

menetlusaluse isiku õigusi järgides. Kohtuvälise menetleja esindaja väitel võttis V. L. õigeks alkoholi

tarbimise ega vaielnud vastu alkoholijoovet kinnitava mõõteriista näidule. V. L. väiteid süü puudumise kohta

pidas kohus ebausaldusväärseteks ning väited karistuse ülemäärase ranguse kohta jättis tähelepanuta.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

4. Narva Linnakohtu otsuse peale esitatud kassatsioonkaebuses taotleb menetlusaluse isiku kaitsja linnakohtu

otsuse tühistamist ja asjas menetluse lõpetamist järgmistel põhjustel.

Kohus rikkus oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p-de 1 ja 8 mõistes. V. L. teos ei ole väärteo

tunnuseid, tema süü ei ole leidnud kohtus tõendamist ja kohtuotsuse lõpposa järeldused ei vasta tuvastatud

tõendamiseseme asjaoludele. Alkoholijoobe tuvastamisel kasutas kohtuväline menetleja taatlemata

mõõteriista, menetlejal endal ei olnud nõuetekohast sertifikaati mõõtmise läbiviimiseks. Joobeseisundi

tuvastamine toimus selleks ettenähtud korra rikkumistega. V. L. jäi kaitsjata põhjusel, et kohtuväline

menetleja ei võimaldanud tal kaitsjaga ühendust võtta, seetõttu ei saanud ta õigeaegselt vaidlustada

alkoholijoobe tuvastamisega seotud toiminguid.

Samuti leitakse kassatsioonis, et linnakohus on rikkunud VTMS § 133 p 7 sätteid, jättes välja selgitamata,

kas karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Kuigi kohtuistungil selgitati

välja V. L. raske materiaalne olukord - ta on töötu, kelle ülalpidamisel on kolmeliikmeline alaealise lapsega

pere - jättis kohus need asjaolud põhjendamatult arvesse võtmata.

5. Kohtuvälise menetleja esindaja palus Riigikohtu istungil jätta linnakohtu kohtuotsuse muutmata ja

kassatsiooni, kui põhjendamatu, rahuldamata.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Linnakohtu otsuses on märgitud, et VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab linnakohus väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks

olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Vaatamata sellele ei nähtu kohtuotsusest ega ka kohtuistungi

protokollist, et kohus neid nõudeid oleks täitnud. Vastupidi - nimetatud menetlusdokumentide alusel saab

teha järelduse, et kohus on jõudnud veendumusele tõendamiseseme asjaolude esinemises üksnes tunnistaja

Sergei Issajevi ütluste alusel. Muid tõendeid kohus uurinud ega hinnanud ei ole, ega ka põhistanud, miks

jätab ta osa tõendeid hindamata. Seetõttu ei saanud linnakohus võtta seisukohta ka muude, kohtuvälise

menetleja poolt kogutud tõendite lubatavuse ja usaldusväärsuse, samuti ka menetlusaluse isiku ütluste

usaldusväärsuse osas.

7. VTMS §-s 133 sisaldub loetelu küsimustest, mis tuleb lahendada kohtuotsuse tegemisel kaebemenetluses

maa- ja linnakohtus. Arutades VTMS § 123 lg-st 2 tulenevalt väärteoasja täies ulatuses tuli linnakohtul

kohtuvälise menetleja karistamisotsuse jõussejätmiseks tõendamist leidnud asjaoludele tuginevalt

argumenteerida, et tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, on aset leidnud, et selle teo pani toime

menetlusalune isik, et see tegu on väärtegu ja õigesti kvalifitseeritud. Samuti tuli kohtul välja selgitada, kas

väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust, kas karistus määrati

pädeva kohtuvälise menetleja poolt ning kas karistuse määramine menetlusalusele isikule on toimunud

kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Kõnealuses asjas ei ole kohus lahendanud mitte ühtegi nimetatud

küsimustest.

8. Tulenevalt käesoleva otsuse punktidest 6 ja 7 on linnakohus eiranud VTMS § 123 lg 2 ja § 133 nõudeid

ning see on kaasa toonud põhjendamatu kohtuotsuse. Nende nõuete rikkumist, kui see toob kaasa

ebaseadusliku või põhjendamatu kohtuotsuse, loeb Riigikohtu kriminaalkolleegium väärteomenetlusõiguse

oluliseks rikkumiseks VTMS § 150 lg 2 mõttes, mis toob kaasa kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise

(vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendid väärteoasjades nr 3-1-1-19-04, RT III 2004, 11, 134 ja nr 3-

1-1-49-04, RT III 2004, 17, 207).

9. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ja § 175 p-st 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium

linnakohtu otsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks Narva Linnakohtule.

Hannes Kiris, Lea Kivi, Peeter Vaher