3-2-4-1-05 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-4-1-05

Otsuse kuupäev

Tartu, 20. aprill 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja M. Rask, liikmed P. Jerofejev, H. Jõks, I. Koolmeister ja

H. Salmann

Kohtuasi

Pädeva kohtu määramine notaritoiminguga tekitatud kahju

hüvitamise asjas.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu 28. veebruari 2005. a määrus tsiviilasjas

nr 2/228-6611/04

Asja läbivaatamise kuupäev

19. aprill 2005. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Määrata notariaaltoiminguga tekitatud kahju hüvitamisest

tulenev vaidlus halduskohtu pädevusse.

2. Saata Elle Liis Hammermanni hagiavalduse alusel Tallinna

Linnakohtus algatatud tsiviilasi nr 2/228-6611/04 menetlusse

võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Elle Liis Hammermann esitas Tallinna Linnakohtule 22. juulil 2004. a notar Lia Martensi vastu

hagi, millega palus kostjalt enda kasuks välja mõista notariaaltoiminguga tekitatud kahju 1 200 000

krooni.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt tagastati hagejale Tallinna Linnavalitsuse 10. novembri 1994. a

korralduse nr 2629-k alusel Tallinnas Kreutzwaldi 11/Tina 23!7 asuv korter. Notar Lia Martensi

tõestatud 4. juuli 2000. a lepinguga võõrandati korter omaniku teadmata ja volituseta Tiit Ahtele, kes

müüs selle omakorda edasi.

Tallinna Linnakohus tunnustas 12. septembri 2002. a otsusega 4. juuli 2000. a lepingu tühisust, kuid

jättis vara Tuno Kongase ebaseaduslikust valdusest väljamõistmise nõude rahuldamata korteri

heauskse omandamise tõttu. Tallinna Ringkonnakohtu 13. veebruari 2003. a otsusega jäeti linnakohtu

otsus muutmata. Korteriomandist ilma jäämisega notari raske ettevaatamatuse tõttu on hagejale

tekkinud varaline kahju.

2. Tallinna Halduskohtu 14. juuli 2004. a määruse kohaselt esitas Elle Liis Hammermann

halduskohtule kaebuse avalik-õiguslikus suhtes notari ebaseaduslikult tõestatud tehingu tagajärjel

tekitatud kahju hüvitamiseks. Halduskohus tagastas kaebuse määrusega, kuna notariaadiseaduse

(NotS) § 11 lg 3 ja § 14 lg 4 kohaselt vastutab notar oma ametikohustuste süülisest rikkumisest

tekkinud kahju eest isiklikult ning riik ei vastuta notari tekitatud kahju eest. Notari vastutus on oma

olemuselt tsiviilvastutus, mistõttu tuleb kaebaja kahjunõue vaadata läbi pädevas üldkohtus.

Halduskohus oleks pädev hindama, kas notari tõestamistoiming oli õiguspärane, kuid notari

toimingut kaebuse esitaja vaidlustanud ei ole.

3. Tallinna Linnakohtu 28. veebruari 2005. a määrusega on menetlus notari ametitoiminguga

tekitatud kahju hüvitamise asjas lõpetatud ka üldkohtus.

Linnakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei saa üldkohus vaidlust läbi vaadata. Kostja esindaja on

esitanud taotluse asja läbi vaatamata jätmiseks, sest tulenevalt riigivastutuse seadusest (RvastS) tuleb

vaidlus lahendada halduskohtus. Vastavalt NotS § 2 lg-le 1 on notar avalik-õigusliku ameti kandja

ning halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 3 lg 1 p 1 ja § 6 lg 3 p 2 kohaselt saab avalik-

õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist nõuda halduskohtus. Sama põhimõte tuleneb ka

riigivastutuse seadusest. Samuti tuleneb RvastS § 17 lg-st 3, et halduskohtu pädevuses on ka selliste

taotluste ja kaebuste läbivaatamine, mis on esitatud pärast riigivastutuse seaduse jõustumist, kuid

milles nõutakse enne 1. jaanuari 2002. a tekitatud kahju hüvitamist. Tallinna Halduskohtu 14. juuli

2004. a määrust hageja vaidlustanud ei ole.

4. Tallinna Linnakohtu 28. veebruari 2004. a määruse peale esitas hageja erikaebuse, millega palus

linnakohtu määruse tühistada ja saata asja samale kohtule menetlemiseks. Hageja leidis, et kuna tal ei

olnud alust kahelda, et halduskohtu määrus on seaduspärane, ei ole ta määrust edasi kaevanud ja

pöördus hagiga üldkohtusse. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et vaidlus tuleb lahendada üldkohtus.

5. Kostja vaidles erikaebusele vastu.

6. Tallinna Ringkonnakohus saatis vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 149 lg-le 6

vaidluse pädeva kohtu määramiseks Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule

lahendamiseks.

RIIGIKOHTU ERIKOGU SEISUKOHT

7. Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu leiab, et vaidlus notariaaltoiminguga

tekitatud kahju hüvitamise üle tuleb läbi vaadata halduskohtus.

8. Riigikohtu erikogu on 4. märtsi 2002. a määruses nr 3-3-4-1-02 (RT III 2002, 9, 85) ja 10. aprilli

2002. a määruses nr 3-3-4-2-02 (RT III 2002, 13, 138) asunud seisukohale, et 1. jaanuaril 2002. a

jõustunud RvastS § 17 lg-st 1 ja § 1 lg-st 1 tuleneb, et avaliku võimu teostamisel ja muude avalike

ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile

või kaebuse halduskohtule. Seega on käesoleva vaidluse lahendamiseks vajalik selgitada, kas notari

poolt ametitoimingute tegemine on käsitatav avalike ülesannete täitmisena ja kas ka enne 1. jaanuari

2002. a väidetavalt notari poolt tekitatud kahju hüvitamise nõude lahendamiseks on pädev

halduskohus.

9. Notar on notariaadiseaduse § 2 lg 1 kohaselt avalik-õigusliku ameti kandja. Kooskõlas HKMS § 3

lg 1 p-ga 1 kuulub avalik-õiguslike vaidluste lahendamine halduskohtu pädevusse ja sama paragrahvi

lg 2 kohaselt puudub sellise vaidluse lahendamiseks teistsugune menetluskord. HKMS § 6 lg 3 p 2

kohaselt saab halduskohtus nõuda avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. Sama

põhimõte tuleneb ka riigivastutuse seadusest. Riigivastutuse seaduse § 2 lg 1 kohaselt võib kahju

hüvitamist nõuda ka avalikke ülesandeid avalik-õiguslikul alusel väljaspool alluvussuhet täitvalt

isikult. Seega peab notari ametikohustuse täitmise või täitmata jätmise, samuti notari poolt

ametiülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise küsimuse lahendama halduskohus. Samale

seisukohale on Riigikohus asunud ka 7. jaanuari 2004. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-149-03 (RT III

2004, 4, 43).

10. Kuigi enne riigivastutuse seaduse jõustumist 1. jaanuaril 2002. a lahendas notariaaltoiminguga

tekitatud kahju hüvitamise vaidlusi üldkohus, tuleb ka enne 1. jaanuari 2002. a tekitatud kahju

hüvitamise nõue, mis on esitatud pärast riigivastutuse seaduse jõustumist, läbi vaadata halduskohtus.

Samale seisukohale asus erikogu ka eespool nimetatud määrustes nr 3-3-4-1-02 ja nr 3-3-4-2-02.

11. Ka juhul, kui notari ametitoiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõue esitatakse lisaks

kindlustusandja vastu, tuleb asi läbi vaadata halduskohtul.

M. Rask, P. Jerofejev, H. Jõks, I. Koolmeister, H. Salmann