3-1-1-36-05 · Riigikohus

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-36-05

Määruse kuupäev

19. aprill 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja

Hannes Kiris

Kohtuasi

H. J. süüdistusasi KrK § 100 ja § 17 lg 6 ning § 144

lg 1 ja § 17 lg 6 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 9. märtsi 2005. a

määrus kriminaalasjas nr 2-1/213-05

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

H. J. kaitsja vandeadvokaat Jugans Grossmanni

määruskaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

21. märts 2005. a

Resolutsioon

1. Jätta vandeadvokaat Jugans Grossmanni määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu

kohtuniku 9. märtsi 2005. a määrus muutmata osas, millega mõisteti vandeadvokaat Jugans

Grossmannile kaitsjatasuna välja 432 krooni.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 9. märtsi 2005. a määruse osas, millega

süüdistatavalt H. J-lt mõisteti välja riigituludesse talle osutatud õigusabi eest 432 (nelisada

kolmkümmend kaks) krooni.

3. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel lugeda vandeadvokaat Jugans Grossmannile kaitsjatasuna

väljamõistetud summast 125 krooni menetluskulude hulka.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Järva Maakohtu kohtuniku 21. veebruari 2005. a määrusega võeti H. J. vahi alla. Teda süüdistati

muuhulgas KrK § 17 lg 6 ja § 100 alusel tahtlikule tapmisele kaasaaitamises s.o esimese astme isikuvastase

kuriteo toimepanemises.

2. Maakohtu otsuse peale esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse H. J. kaitsja, vandeadvokaat

Enno Palumets, kes palus määruse tühistada.

3. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 9. märtsi 2005. a määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata ja

maakohtu kohtuniku määrus muutmata.

4. Ringkonnakohtu 9. märtsi 2005. a istungil esindas H. J. määratud kaitsjana vandeadvokaat Jugans

Grossmann, kes palus talle vahistamismäärusele esitatud määruskaebuse läbivaatamisel osalemise eest

töötasuna välja mõista 3280 krooni. Taotlusest nähtuvalt oli see summa saadud liites Justiitsministri

26. jaanuari 2005 a määruse nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise

kord ja tasumäärade ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi: Justiitsministri määrus)

§ 8 lg 1 alusel kaitsjale kriminaalasja kohtulikuks üldmenetluseks ettevalmistumise eest ettenähtud tasu 900

krooni ja lg 4 alusel kriminaalasja kohtulikus menetluses osalemise eest ettenähtud tasu 125 krooni poole

tunni kohta, korrutades seejärel saadud summa sama määruse § 2 lg-st 3 ja §-st 14 tulenevate esimese astme

isikuvastase kuriteo erikoefitsiendiga 4,0 ning apellatsiooni-, kassatsiooni- ja teistmismenetluse

koefitsiendiga 0,8.

5. Ringkonnakohtu kohtunik mõistis kaitsjale töötasuna välja 432 krooni, põhjendades seda järgmiselt.

Menetlustoimingul osalemise tasu väljamõistmisel tuleb lähtuda Justiitsministri määrusest, mille § 7 lg-te 1

ja 2 kohaselt on kaitsja osalemise tasu kriminaalasja kohtueelses menetluses 360 krooni iga

menetlustoimingu kohta, mis hõlmab muuhulgas vahistusmääruse läbivaatamise kohtuistungist osavõttu.

Ringkonnakohtu kohtuniku arvates ei ole põhjendatud menetlustoimingu tasu suurendamine koefitsiendiga

4,0, sest vahistusmenetluses ei lahendata kriminaalasja sisuliselt. Ringkonnakohus pidas põhjendatuks

lähtuda tasu suurendamisel esimese astme kuriteo menetlemiseks ettenähtud koefitsiendist 1,2, kuid ei

pidanud võimalikuks suurendada seda tasu 50% võrra asja väidetavalt erilise töömahukuse tõttu. Kohus

märkis, et kaitsja pole erilist töömahukust põhistanud ning vahistusmääruse läbivaatamine ei ole

võrdsustatav puhtakujulise kohtumenetlusega.

6. J. Grossmann esitas ringkonnakohtu kohtuniku määruse peale ringkonnakohtule määruskaebuse, mille

ringkonnakohus KrMS § 389 lg 3 alusel edastas Riigikohtule. Määruskaebuses taotleb J. Grossmann

kohtumääruse tühistamist kaitsjatasu väljamõistmise osas ja talle kaitsjatasuna 1440 krooni väljamõistmist.

Kaebuse esitaja arvamuse kohaselt asus ringkonnakohus põhjendatult seisukohale, et vahistusmääruse peale

esitatud määruskaebuse läbivaatamine ei ole kriminaalasja sisuline arutamine, vaid osavõtt

menetlustoimingust. Menetlustoimingul osalemise tasu arvutamisel tulnuks tema hinnangul aga tasumäärale

kohaldada koefitsienti 4,0 seetõttu, et H. J. süüdistatakse esimese astme isikuvastases kuriteos, mille puhul

Justiitsministri määruse kohaselt tuleb sellist koefitsienti kohaldada.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

I

7. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 1 kohaselt on riigi õigusabi üheks liigiks määratud kaitse

kriminaalmenetluses. Määratud kaitse kriminaalmenetluses hõlmab kahtlemata kogu kriminaalmenetlust ja

seega ka määruskaebemenetlust. Riigikohtu kriminaalkolleegium nendib aga, et Justiitsministri määruse

koostamisel on tasumäärade küsimus määruskaebemenetluses jäetud lahendamata.

Määruskaebemenetlus on kohtukaebemenetluse eriliik, mille raames ei toimu kriminaalasja sisulist

lahendamist ja selle kohtukaebemenetluse esemeks on mingi kriminaalmenetluses tõusetunud suhteliselt

lihtsam üksikküsimus. Seega ei ole põhjendatud määruskaebemenetluses õigusabi tasumäärade puhul

kasutada analoogiat kohtueelseks menetluseks (menetlustoiminguteks), kohtumenetluseks ega ka

apellatsiooni-, kassatsiooni- või teistmismenetluseks ettenähtud tasumääradega. Samuti puudub alus

kohaldada määruskaebemenetluses kuriteo raskusastmest sõltuvaid koefitsiente.

Kujunenud olukorras peab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi vajalikuks lähtuda KrMS § 2 p-s 4 sätestatud

pädevusest ning leiab, et määruskaebemenetluses õigusabi tasumäärade kindlaksmääramisel tuleb lähtuda

Justiitsministri määruse §-st 17, mis näeb ette tasu muude riigi õigusabi liikide puhul ja mille kohaselt on

riigi õigusabi tasumääraks 125 krooni poole tunni eest. Sellest tasumäärast lähtuvalt tuleb hüvitada nii

määruskaebuse koostamisele kui ka määruskaebuse lahendamisele kulutatud aeg.

Menetlustoiming ise - näiteks vahistamismenetlus, mille tulemina koostatud kohtumäärust määruskaebe

korras vaidlustatakse - ei ole määruskaebemenetlusega hõlmatud. Seetõttu tuleb kohtueelse menetluse ajal

asetleidvas vahistusmenetluses osalemise eest määratud kaitsjale riigi õigusabi tasumäärade

kindlaksmääramisel lähtuda Justiitsministri määruse §-st 7, arvestades seejuures sama määruse §-s 2

sätestatud koefitsiente.

8. Käesolevas asjas oli H. J. kaitsjaks määratud vandeadvokaat E. Palumets, kes osales Järva maakohtu

istungil H. J. vahistamise küsimuse otsustamisel ning kes ka esitas vahistamismääruse peale määruskaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule. Vandeadvokaat J. Grossmann osales üksnes määruskaebuse läbivaatamisel

ringkonnakohtu istungil. Seetõttu, tulenevalt käesoleva kohtumääruse p-s 7 märgitust, oleks tulnud

J. Grossmannile kaitsjatasu väljamõistmisel lähtuda Justiitsministri määruse §-st 17.

9. Vandeadvokaat J. Grossmanni poolt esitatud kaitsjatasu määramise taotlusest lähtuvalt kulus

määruskaebuse läbivaatamisele ringkonnakohtus pool tundi. Sellest tulenevalt tulnuks talle maksta 125

krooni riigi õigusabi tasu, mitte aga 432 krooni, nagu seda tegi ringkonnakohus. Kuid arvestades seda, et

käesolevas asjas esitas määruskaebuse ringkonnakohtu otsusele J. Grossmann ise, jätab Riigikohtu

kriminaalkolleegium, lähtudes põhimõttest, mille kohaselt kaebuse esitamine ei peaks halvendama kaebuse

esitaja olukorda, ringkonnakohtu poolt talle määruskaebuse läbivaatamisel osalemise eest väljamõistetud

summa - 432 krooni muutmata.

II

10. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 9. märtsi 2005. a määrusega, millega määrati vandeadvokaat

J. Grossmannile riigieelarvest kaitsjatasuna 432 krooni, mõisteti sama suur summa riigi tuludesse välja

süüdistatavalt Heldur J.lt talle osutatud õigusabi eest.

KrMS § 187 lg-s 2 on tõepoolest sätestatud, et juhul, mil määruskaebust ei rahuldata, jäävad menetluskulud

selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Vahistusmääruse vaidlustamisel kaitsja poolt tekib menetluskulu

kahtlemata vahistatud isikul ja seetõttu - tulenevalt vaid KrMS § 187 lg 2 tekstist - tuleks ka vahistusmääruse

peale esitatud määruskaebuse rahuldamata jätmisel jätta menetluskulu vahistatud kahtlustatava või

süüdistatava kanda.

11. Kuid KrMS 7. peatüki süstemaatiline tõlgendamine tingib Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates

teistsuguse arusaama KrMS § 187 lg 2 sisust. Nimelt nähtub KrMS § 180 lg-st 1, § 181 lg-test 1 ja 2 ning §-

st 183 üheselt seadusandja selline tahe, et isik peab lõppkokkuvõttes hüvitama tema suhtes toimunud

kriminaalmenetluse kulud üksnes tema süüdimõistmise korral ja kriminaalmenetluse lõpetamisel arvestades

KrMS §-s 183 sätestatut. Õigeksmõistetul aga lasub lõppkokkuvõttes kohustus hüvitada vaid need

menetluskulud, mis ta on põhjustanud oma kohustuse süülise täitmata jätmisega või eneserõõnaga.

12. Vahistamismääruse peale esitatud määruskaebuse lahendamisel ei otsustata isiku süüküsimust. Seetõttu ei

ole süütuse presumptsioonist lähtuvalt mingit sisulist alust isikut, kelle vahistamise määruse peale esitatud

määruskaebus jäetakse rahuldamata, käsitada kuriteo toimepanemises süüdimõistetuna, kellelt tuleks välja

mõista menetluskulud. Juhul, mil kahtlustatav või süüdistatav, kelle määruskaebus vahistamismääruse peale

jäetakse rahuldamata, mõistetakse hiljem õigeks või kelle suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse, peab

menetluskulud vastavalt KrMS §-dele 181 ja 183 kandma riik.

Vastavalt riigi poolt isikule alusetu vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse (RT I 2004, 46,

329) § 1 lg 1 p-le 1 osutub sellisel juhul ka isiku vahistamine tagantjärele alusetuks ja tal tekib õigus nõuda

selle eest hüvitust. Mõistetavalt tuleks sellisele isikule välja mõista ka temalt eelnevalt KrMS § 187 lg 2

alusel väljamõistetud menetluskulu. Sellise riiki koormava topeltarvestuse vältimiseks tulebki Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi arvates KrMS § 180 lg-s 1, §-s 181, §-s 183 ja §-s 187 lg 2 sätestatu süstemaatilise

tõlgendamise pinnalt asuda seisukohale, et vahistamismääruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamata

jätmisel ei mõisteta vahistatult määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulusid välja mitte koheselt vaid

alles siis, kui tema suhtes tehakse samas asjas süüdimõistev kohtuotsus või kui kriminaalmenetlus

lõpetatakse alusel, mille korral jäävad menetluskulud kahtlustatava või süüdistatava kanda. Seega tuleb

määruskaebust lahendaval kohtul vahistatu määratud kaitsjale makstud riigi õigusabi tasu arvata kohtukulude

hulka. Kohtukulude hüvitamiseks kohustatud isik määratakse aga kindlaks kriminaalasjas kohtuotsuse

tegemisel või kriminaalmenetluse lõpetamisel.

13. Kooskõlas eelmärgituga ning juhindudes KrMS § 2 p-st 4, 388 lg-st 4, ja § 361 p-st 7 tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 9. märtsi 2005. a määruse osas, millega mõisteti

süüdistatavalt Heldur J.lt riigi tuludesse välja talle osutatud õigusabi eest 432 (nelisada kolmkümmend kaks )

krooni ja arvab talle osutatud õigusabi eest 125 krooni kohtukulude hulka, mille väljamõistmise küsimus H.

J-lt tuleb lahendada kohtuotsuse tegemisel või kriminaalmenetluse lõpetamisel.

Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Hannes Kiris