3-4-1-1-05 · Riigikohus

Riigikohtunik Lea Kivi eriarvamus

Õiguskantsler esitas Riigikohtule taotluse tunnistada kohaliku omavalitsuse volikogu valimise

seaduse (KOVVS) § 701 ja erakonnaseaduse (EKS) § 1 lg 1, § 5 lg 1 esimene lause ja § 6 lg 2

vastuolus olevaks põhiseaduse ja Euroopa Ühenduse asutamislepinguga ning vaidlustatud

sätted kehtetuks osas, milles need ei võimalda moodustada kohaliku omavalitsuse volikogu

valimistel osalemiseks kodanike valimisliite, aga samuti mitte alla 1000 liikmega erakondi

kohaliku elu küsimuste otsustamiseks ja korraldamiseks, kuhu saaksid kuuluda ka Euroopa

Liidu kodanikud.

Riigikohtu üldkogu otsustas õiguskantsleri taotluse rahuldada osaliselt, jättes läbivaatamata taotluse

EKS § 5 lg 1 esimese lause kehtetuks tunnistamises ja tunnistas kehtetuks KOVVS § 701.

Üldkogu jõudis järeldusele, et EKS § 6 lg 2 ja KOVVS § 701, mis takistavad kohaliku omavalitsuse

elanikel nimekirjade sõltumatut esitamist kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, on nende

koosmõjus põhiseadusevastased (p 36). Ütlemata küll sõnaselgelt välja võib otsuse p-dest 15 ja 17

järeldada, et üldkogu arvates on need vaidlustatud sätted vastuolus Põhiseaduse §-dega 154 ja 156.

Minu eriarvamuse põhjustab esiteks üldkogu otsuses väljendatud seisukoht, et õiguskantsleri taotlus

Riigikohtule oli alternatiivne (otsuse p 44). Nii taotluses kui ka taotluse põhjendustes väidab

õiguskantsler motiveeritult, et põhiseadusevastane olukord on tekkinud KOVVS § 70 1 ja EKS § 6

lg 2 koosmõjus ja ta taotles mõlema vaidlustatud sätte nii põhiseadusevastaseks kui ka kehtetuks

tunnistamist. Seetõttu on eksitav üldkogu otsuses sisalduv väide, et "käesolevas vaidluses ei saa

piirduda KOVVS § 701 ja EKS § 6 lg 2 põhiseadusevastaseks tunnistamisega nende koosmõjus"

(otsuse p 47). Sellist taotlust - üksnes põhiseadusevastaseks tunnistamist, pole õiguskantsler

Riigikohtule esitanud. Enamgi veel, üldkogu on motiveerinud KOVVS § 701 põhiseadusevastasust

lähtudes erakonnaseaduses sisalduvate piirangute ebaproportsionaalsusest, mis takistavad kohaliku

omavalitsuse autonoomiat ning ka seetõttu tunnistanud KOVVSŽi vastava sätte kehtetuks.

Teiseks, ei nõustunud üldkogu õiguskantsleri seisukohaga, et EKS § 1 lg 1 on põhiseadusevastane,

sest takistab iseenesest erakondade tegutsemise üksnes kohalikul tasemel (otsuse p 41). Seega

üldkogu pidas seaduslikuks erakondade moodustamise, kes tegutsevad kohaliku omavalitsuse

territooriumi(de)l kohaliku võimu teostamiseks. Edasiselt sedastas üldkogu, et "kui seadusandja tagab

võimaluse kohalikel valimistel osalemiseks ka muudele ühendustele või tagab kõigis omavalitsustes

kohalikul tasandil erakondade registreerimise võimalikkuse, võib 1000 liikme nõue olla ü l e r i i g i l

i s e l t (allakirjutanu sõrendus) tegutseva erakonna registreerimiseks õigustatud" (otsuse p 42).

Toetan õiguskantsleri väidet, et EKS § 6 lg-s 2 sätestatu - 1000 liikme nõue erakonna

registreerimiseks, välistab aga üldreeglina erakondade registreerimise võimalikkuse omavalitsustes.

Arvestades väikest elanike arvu enamuses kohaliku omavalitsusüksustes on selline EKS § 6 lg-s 2

sätestatud piirang ilmselgelt ebaproportsionaalne, sest pole mõõdukas. Otsuse p-s 45 nenditakse, et

elanike arvult väikestes kohaliku omavalitsuse üksustes ei oleks erakondade nimekirjades

kandidaatide ülesseadmise võimaldamine põhiseaduspärane isegi siis, kui erakonnale esitatavat 1000

liikme nõuet vähendada näiteks kümme korda. Seega küll tuvastades põhiseadusevastase olukorra,

jättis Riigikohus, arvestades eelkõige kohalike valimisteni jäänud ajaga (otsuse p 47) kahetsusväärselt

põhiseadusevastase olukorra kestma ning EKS § 6 lg 2 kehtetuks tunnistamata.