3-2-1-30-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-30-05

Otsuse kuupäev

Tartu, 18. aprill 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa

Kohtuasi

Gela Consulting GmbH & Co Beratungs KG hagi Tallinna

linna vastu 961 648 krooni saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 19. oktoobri 2004. a otsus tsiviilasjas

nr 2-2/272/04

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Gela Consulting GmbH & Co Beratungs KG kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

21. märts 2005. a

Istungil osalenud isikud

Hageja esindaja vandeadvokaat Ilmar-Erik Aavakivi ja kostja

esindaja vandeadvokaat Andres Hallmägi.

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 19. oktoobri 2004. a

otsus ja saata asi samale apellatsioonikohtule uueks

läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada AS-le Advokaadibüroo Aivar Pilv

kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 9616 (üheksa tuhat

kuussada kuusteist) krooni 48 senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Gela Consulting GmbH & Co Beratungs KG esitas Tallinna linna vastu hagi 961 648 krooni

saamiseks. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt andis hageja Gela Moe AS-le rendile kergetööstuse

seadmeid. Gela Moe AS rentis kostjalt (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) Tallinnas Mustamäe tee

116 asuvaid ruume, kuhu paigutas ka hagejalt renditud seadmed. 26. septembril 1997. a avasid

Mustamäe Linnaosa Valitsuse ametnikud Gela Moe AS-le rendile antud ruumide ukse, mille kohta

koostasid akti. 7. oktoobri 1997. a lepinguga andis Mustamäe Linnaosa Valitsus rendipinnal

paiknenud masinad AS-le North Crown, kes kohustus kustutama Gela Moe AS rendivõla kostja ees

summas 163 237 krooni 77 senti. AS Balti Helkama Masin sama päeva hindamisakti kohaselt oli

seadmete turuväärtus 265 160 krooni. Vaatamata sellele, et Gela Moe AS võlgnes rendileandjale

mitme kuu rendi ega vabastanud ruume, puudus kostjal õiguslik alus ruumide otsese valduse

ülevõtmiseks ja hagejale kuuluvate seadmete võõrandamiseks. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 320 lg-s 1

sätestatud kinnipidamisõiguse rakendamise eelduseks on, et kinnipeetav vallasasi kuuluks võlgnikule,

oleks võlausaldaja valdusesse sattunud seaduslikult ning et nõue oleks seotud kinnipeetava esemega.

Hageja seadmetele ei laienenud kostja kui rendileandja kaudne valdus. Kostjal polnud õigust hagejale

kuuluvat vara maha müüa, kuid AS North Crown võis need omandada heauskselt. Sellise

seadusevastase tegevusega tekitas kostja hagejale kahju, mis tuleb TsK § 448 lg 1 kohaselt hüvitada.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks vaidlusaluse vara

omanik. Samuti ei ole tõendatud väidetava kahju suurus (s.t esemete ja seadmete hind). Irina Rüütlil,

kes käitus kui Gela Moe AS-i esindaja, oli õepoolse ukse võti, millega uks avati, ja seadmed laaditi

AS-i North Crown autole. Seda juhuslikult näinud tunnistaja A. Lillepalule selgitas I. Rüütel, et kõik

on korras.

3. Kolmanda isiku I. Rüütli seletuse kohaselt töötas ta Gela Moe AS-i ðeff-tollisekretärina. Gela Moe

AS-i kasutuses olnud seadmed olid hageja omad. AS North Crown pidi kostjale seadmete eest tasuma

Gela Moe AS-i rendivõla. 7. oktoobri 1997. a lepingule kirjutas I. Rüütel alla, näitamaks sellega

tutvumist, kuid nõusolekut seadmete äraviimiseks temalt ei küsitud.

4. Tallinna Linnakohtu 28. novembri 2003. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse

põhjenduste kohaselt kasutas Gela Moe AS (likvideerimisel) rendilepingu alusel kostjale kuuluvaid

ruume ega vabastanud neid lepingu lõppedes, rentnik oli rendileandjale võlgu renditasu ja rentniku

majandustegevus oli seadmete üleandmise ajaks faktiliselt lõppenud. Pooled vaidlevad selle üle, kes

vaidlusaluse vara AS-le North Crown üle andis, kellele vara kuulus ning milline oli selle väärtus.

Kohus leidis, et tõendatud ei ole, milline vara AS-le North Crown üle anti. Samuti ei ole hageja

tõendanud, et vara loetelus olnud seadmed oleksid kuulunud talle. Seega ei ole tõendatud hagejale

kahju tekkimine väidetud summas. Kohtule esitatud sisseveo deklaratsioonid tõendavad, et hageja

vedas seadmeid Eestisse aastatel 1994-1995, kuid ei ole piisavad, tõendamaks, et vaidlusalune vara

asus kõnealusel perioodil rendipinnal. Kostja esitatud 26. septembri 1997. a akti järgi asus

vaidlusalusel pinnal oluliselt vähem seadmeid, kui hageja esitatud vara loetelus. 7. oktoobri 1997. a

lepingul on I. Rüütli allkiri, keda on seal nimetatud Gela Moe AS-i tegevdirektoriks, ning sellest võib

järeldada, et ta nõustus seadmete üleandmisega. Hageja seadusliku esindaja Gertrud Langeheine (ka

Gela Moe AS-i asutaja) väitel puudus I. Rüütlil, kes oli Gela Moe AS-i ðeff-tollisekretär, volitus

seadmete üleandmiseks. I. Rüütli selgituse kohaselt suhtles Gela Moe AS Eesti äriühingute ja

ametiasutustega tema vahendusel. Tema valduses oli rendiruumide võti ja Gela Moe AS-i pitsat.

Seega võis ta kohtu arvates näida kolmandatele isikutele isikuna, kellel on volitus esindada Gela Moe

AS-i. Tunnistaja A. Lillepalu ütluste kohaselt anti masinad AS-le North Crown üle I. Rüütli

initsiatiivil, kes väitis, et tal on selleks seaduslik alus. I. Rüütel ei ole seda kinnitanud, väites, et

masinad anti üle kostja initsiatiivil. Asjas esitatud tõendeid hinnates leidis kohus, et puudub alus

järelduseks, nagu oleks kostja olnud AS-le North Crown masinate üleandmise initsiaatoriks ja

faktiliseks üleandjaks. Linnakohtu arvates ei saa olukorras, kus Gela Moe AS-i rendileping oli

lõppenud, rendimaksed tasumata ja majandustegevus faktiliselt lõppenud, pidada rendileandja poolt

rendilepingu objekti valduse ülevõtmist õigusvastaseks tegevuseks. Samuti ei ole esile toodud ühtegi

asjaolu, mille tõttu oleks rendileandja esindajal pidanud tekkima kahtlus Gela Moe AS ðeff-

tollisekretäri, nn tegevdirektori, Gertrud Langeheine tõlgi ja usaldusisiku I. Rüütli tegevuses masinate

üleandmisel.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohtu 19. oktoobri 2004. a otsusega jäeti linnakohtu otsuse lõppjäreldus

muutmata, kuid täiendati otsuse põhjendusi. Hageja väitel tekitas kostja talle kahju sellega, et andis

Gela Moe AS-i valduses olnud ja hagejale kuulunud vara üle AS-le North Crown. Kolleegium

nõustus linnakohtu järeldusega, et hagi pole tõendatud. Ei vaielda selle üle, et Gela Moe AS rentis

kostjalt ruume, milles asusid teatud seadmed. Pooled ei vaidle ka selle üle, et mingi kogus Gela Moe

AS-i valduses olnud seadmeid anti üle AS-le North Crown. AÕS § 90 lg 1 kohaselt loetakse

vallasasja valdaja, samuti iga varasem valdaja oma valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud

vastupidist. Seega pidi hageja, väites, et seadmete ülendamisega rikuti tema omandiõigust, tõendama,

et Gela Moe AS-i valduses olnud ja AS-le North Crown üleantud seadmed olid tema omad. See

eeldab ka AS-le North Crown üleantud vara koosseisu tõendamist. Hageja ei ole tõendanud aga AS-le

North Crown üleantud vara koosseisu ega seda, et vara oli tegelikult tema omandis. 7. oktoobri

1997. a akti põhjal ei ole võimalik kindlaks määrata AS-le North Crown üleantud vara koosseisu, sest

selles aktis on märgitud vaid vara maksumus, mitte selle loetelu. 26. septembri 1997. a Mustamäe tee

116 mitteeluruumide avamise akti allkirjastamata lisas on märgitud uste avamisel ruumides avastatud

asjad, kuid loetelu kohaselt oli rentniku ruumides oluliselt vähem vara, kui hageja esitatud

nimekirjas. Muid tõendeid renditud ruumides nende avamisel asunud vara koosseisu kohta ei ole

kohtule esitatud. Hageja seadusliku esindaja ja kolmanda isiku I. Rüütli üldsõnalised kinnitused ei ole

piisavad, kinnitamaks, et kogu hagiavalduse lisas loetletud vara anti AS-le North Crown üle. Vara

väidetavalt saanud isikut, AS-i North Crown ei ole menetlusse kaasatud. Gela Moe AS-i pole

menetlusse kaasatud ja tema seisukoht vaidlusaluse vara omandiõiguse ja valduse kohta pole teada.

Kuna hageja ei ole tõendanud, et Gela Moe AS-i valduses olid temale kuuluvad seadmed, siis ei ole

vaidluse lahendamiseks tähtsust sellel, millised seadmed AS-le North Crown üle anti, kes oli üleandja

ja kas üleandmine oli õiguspärane või mitte.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ning saata asi samale

apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks.

7. Kohtud on rikkunud TsMS § 91 lg-d 1-2, § 95 lg-t 1 ja § 171, kui leidsid, et hageja ei ole

tõendanud enda omandiõigust vaidlusalustele masinatele ja vara koosseisu selle üleandmise ajal

7. oktoobril 1997. a. Hageja esitas kohtule mitmeid tõendeid vara omandiõiguse ja koosseisu

tõendamiseks, mida toetas kolmas isik I. Rüütel. Samas ei tõendanud kostja mingis vormis enda

üldsõnalist väidet, et masinad ei kuulunud hagejale ja need võisid asuda kusagil mujal. Samuti ei ole

kostja nimetanud ühtegi konkreetset masinat, mis tema arvates hagejale ei kuulunud. Kohtuotsustest

ei nähtu, et kohus oleks hageja seadusliku esindaja vande all antud seletust arvestanud kui

tavapärasest poole seletusest potentsiaalselt kaalukamat tõendit. Kui kohtud leidsid, et vaatamata

esitatud tõenditele on masinate omandiõigus ja koosseis rentniku asukohas tõendamata, oleks

linnakohus pidanud TsMS § 171 kohaselt tagama protsessiosalistele asjas tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamise võimaluse. Hageja kasutas ära kõik tõendamise võimalused, mis võivad teoreetiliselt

kõne alla tulla masinate omandiõiguse, koosseisu ja asukoha tõendamiseks. Samas põhistasid kohtud

otsuseid kostja üldsõnaliste tõendamata väidetega, samuti protsessiosaliste poolt esile toomata

argumentidega. Aluseta on kohtu seisukoht, et Gela Moe AS ja AS North Crown tulnuks kaasata

nende seisukoha saamiseks menetlusse. Ringkonnakohus ei vastanud hageja apellatsioonkaebuse

argumentidele, mis puudutasid kostja poolt rendilepingu objekti valduse ülevõtmist ja hageja

masinate üleandmist AS-le North Crown. Linnakohus ei ole viidanud õigusnormile, mille alusel tehti

järeldus ruumide valduse ülevõtmise seaduslikkuse kohta. AÕS § 40 lg 1 kohaselt on valdus

seadusega kaitstud omavoli vastu. Kuna käesoleval juhul puudus valduse ülevõtmiseks valdaja Gela

Moe AS-i nõusolek, on valdust rikutud ehk kostja on õigusvastaselt käitunud. Kui linnavalitsus leidis,

et ruumide otsene valdus oleks septembris-oktoobris 1997. a pidanud olema talle tagastatud, oleks tal

olnud AÕS § 44 lg 1 kohaselt õigus nõuda valduse rikkumise kõrvaldamist ja edasisest rikkumisest

hoidumist. Omaabi ei või rakendada asja enda valdusse saamiseks. Pärast ebaseaduslikku valduse

ülevõtmist oleks kostja pidanud järgima asjaõigusseaduse sätteid kinnipidamisõiguse kohta. Kohtud

on ignoreerinud asjaolu, et pooled ei vaidle teatud koguse masinate üleandmise üle. Kohtupraktikas

kujunenud põhimõtte kohaselt, mis on fikseeritud ka võlaõigusseaduse § 127 lg-s 6, kui kahju

tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise

suuruse kohus.

Eesti Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahel sõlmitud investeeringute soodustamise ja vastastikuse

kaitse lepingu art 4 lg 1 kohaselt on ühe lepingupoole kodanike või juriidiliste isikute investeeringud

teise lepingupoole territooriumil täielikult kaitstud ja kindlustatud. Käesoleval juhul on hageja

kaotanud oma investeeringu, jäädes esialgu ilma selle valdusest, hiljem ka omandist.

8. Vastuses kassatsioonkaebusele palus kostja jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu

otsus muutmata.

9. Riigikohtu istungil jäid poolte esindajad kassatsioonkaebuses ja vastuses toodud seisukohtade

juurde. Hageja esindaja taotles kostjalt kassatsiooniastmes kantud hageja õigusabikulude katteks 27

231 krooni väljamõistmist.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse

normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

11. Hageja esitas kostja vastu nõude kahju hüvitamiseks. Hagi alusena esitatud asjaolude kohaselt

tekitas kostja hagejale õigusvastaselt kahju sellega, et ta võttis seadusvastaselt enda valdusse hageja

vara, mis oli Gela Moe AS-le renditud ning paigutatud kostjalt Gela Moe AS-le renditud ruumidesse,

ja andis selle üle AS-le North Crown.

Kostja vastuväidete kohaselt pole hageja tõendanud enda omandiõigust vaidlusalusele varale ja

seeläbi ka kahju tekkimist. Samuti väitis kostja, et Gela Moe AS-i töötajale I. Rüütlile jäi kostja poolt

ruumide valduse ülevõtmise järel uksevõti, mille abil oli tal juurdepääs hagejalt renditud varale ning

tema andis selle vara üle AS-le North Crown.

12. Ringkonnakohus leidis, et linnakohus on õigesti jätnud hagi rahuldamata, sest hageja ei ole

tõendanud AS-le North Crown üleantud vara koosseisu ega seda, et üleantud vara omanik oli tema.

Samas leidis aga linnakohus, et pooled ei vaidle selle üle, et Mustamäe tee 116 rendiruumides asunud

vara anti üle AS-le North Crown. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ei saa AS-le North

Crown üleantud vara kindlakstegemisel arvestada Gela Moe AS-le renditud ruumide avamisel

ruumides olnud asju, mis on märgitud 26. septembri 1997. a Mustamäe tee 116 mitteeluruumide

avamise aktis. Kohtuotsustes pole arusaadavalt põhjendatud, miks pole piisavad hageja esitatud

tõendid selle kohta, et osa 26. septembri 1997. a Mustamäe tee 116 mitteeluruumide avamise aktis

märgitud varast kuulub hagejale, kuid viimane oli selle andnud Gela Moe AS-i valdusse. Sellest, et

aktis oli märgitud oluliselt vähem vara, kui oli kirjas hageja esitatud nimekirjas (linnakohtu toimiku

lk-d 22-26), ei tulene, et ühtegi hageja asja Mustamäe tee 116 rendipinnal ei olnud. Kohtud on

möönnud, et hageja tõi aastatel 1994-1995 Eestisse masinaid ja seadmeid, kuid leidsid, et see ei anna

alust järelduseks, et kõik vaidlusalused esemed olid ka Gela Moe AS-i valduses Tallinnas Mustamäe

tee 116. Samas ei vaidle pooled selle üle, et 26. septembri 1997. a Mustamäe tee 116 mitteeluruumide

avamise aktis märgitud vara oli Gela Moe AS-i valduses. Apellatsioonikohus on leidnud, et

26. septembri 1997. a Mustamäe tee 116 mitteeluruumide avamise aktis on vara kirjeldatud

üldsõnaliselt ja tunnuseid märkimata, mistõttu ei ole võimalik vara identifitseerida. Kohtuotsuses pole

põhjendatud, miks ei saa aktis märgitud vara identifitseerimisel ja omandi kindlakstegemisel

arvestada hageja seadusliku esindaja ja kolmanda isiku seletusi. Omandi kindlakstegemise

seisukohalt pole asjakohane ringkonnakohtu otsuses märgitu, et renditud ruumides nende avamisel

asunud vara koosseisu tuvastamiseks pole piisavad hageja seadusliku esindaja Gertrud Langeheine ja

kolmanda isiku Irina Rüütli üldsõnalised kinnitused selle kohta, nagu oleks kogu hagiavalduse lisas

(linnakohtu toimiku lk-d 22-26) loetletud vara 7. oktoobril 1997. a antud üle AS-le North Crown.

Apellatsioonikohtu otsuses on põhjendamata, miks on kohtul vaja teada Gela Moe AS-i seisukohta

vaidlusaluse vara omandiõiguse ja valduse kohta. Ka ei selgu kohtuotsusest, mis tähtsus on vaidluse

lahendamise seisukohalt AS-i North Crown asja kaasamisel. Eeltoodut arvestades leiab kolleegium,

et ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 330 lõiget 4.

13. Kuna apellatsioonikohus leidis, et hageja vara ei olnud Gela Moe AS-i valduses, siis ei saa

kolleegiumi arvates lugeda menetlusnormide rikkumiseks seda, et ringkonnakohus jättis vastamata

hageja apellatsioonkaebuse argumentidele, mis puudutasid kostja poolt vara valduse ülevõtmist ja

selle üleandmist AS-le North Crown. Tsiviilkoodeksi § 448 lg 1 kohaselt oli kahju tekitamisest

tuleneva kohustise vajalikuks tingimuseks kahju olemasolu kannatanul. Kui kannatanule kahju

tekkimine on tõendamata, siis puudub kohtul vajadus kahju tekitamisest tuleneva kohustise muid

tingimusi analüüsida.

14. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul esmalt esitatud tõendeid hinnates tuvastada, kas ja

millised 26. septembri 1997. a Mustamäe tee 116 mitteeluruumide avamise aktis märgitud asjad

kuulusid hagejale. Kohus peab TsMS § 95 lg-te 1 ja 2 kohaselt hindama kõiki tõendeid igakülgselt,

täielikult ja objektiivselt ning ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks kindlaksmääratud jõudu. Seadus ei

sätesta, et omandiõigust saaks tõendada ainult teatud liiki tõenditega. Tõendi usutavuse ja kaalukuse

üle otsustab kohus oma siseveendumuse kohaselt ning tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud

diskretsioonipiire arvestades. TsMS § 231 lg 4 kohaselt peab kohus otsuses kõiki tõendeid

analüüsima, ning kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama.

15. Kui asja uuel läbivaatamisel tuvastatakse, et kasvõi osa 26. septembri 1997. a Mustamäe tee 116

mitteeluruumide avamise aktis märgitud varast kuulus hagejale, peab ringkonnakohus TsMS § 330

lg 6 kohaselt vastama ka apellatsioonkaebuse väidetele, mis puudutavad kahju tekitamisest tuleneva

kohustise teisi tingimusi.

Kolleegium ei soostu linnakohtu seisukohaga, mille järgi ei saa olukorras, kus Gela Moe AS-i

ruumide rendileping oli lõppenud, rendimaksed tasumata ja majandustegevus faktiliselt lõppenud,

pidada rendileandja poolt ruumide valduse ülevõtmist õigusvastaseks tegevuseks. Asjaõigusseaduse

§ 40 lg 3 kohaselt on valduse rikkumine valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel,

samuti asja äravõtmise katse või ähvardus, kui on alust karta selle täideviimist.

Põhjuslikku seost puudutavaid hageja põhjendusi analüüsides ei tohi õigusliku hinnanguta jätta kostja

vastuväiteid hagile, et Gela Moe AS-i töötajale I. Rüütlile jäi kostja poolt ruumide valduse

ülevõtmise järel uksevõti, mille abil oli tal juurdepääs rendipinnal olnud varale, ning tema andis vara

üle AS-le North Crown. Seega tuleb anda hinnang ka sellele, kas 26. septembril 1997. a Mustamäe

tee 116 mitteeluruumide avamine ja seal asunud vara kohta akti koostamine oli põhjuslikus seoses

vara üleandmisega AS-le North Crown.

16. Vastuseks kassatsioonkaebuse väidetele Eesti Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahelise

investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu art 4 lg 1 rikkumise kohta märgib

kolleegium, et viidatud sätte kohaselt on ühe lepingupoole kodanike või juriidiliste isikute

investeeringud teise lepingupoole territooriumil täielikult kaitstud ja kindlustatud. See tähendab

muuhulgas ka hageja õigust pöörduda oma investeeringuga seotud õiguse või vabaduse väidetava

rikkumise korral kohtusse Eesti Vabariigi seadustes sätestatud korras. Samas ei tähenda see, et kui

kohtuotsusega jäetakse investeerija nõue rahuldamata, oleks rikutud ka viidatud lepingut. Saksamaa

Liitvabariigi kodanike ja juriidiliste isikute investeeringud on kaitstud Eesti Vabariigi kodanike ja

juriidiliste isikutega võrdsetel alustel.

17. Hageja taotlus kostjalt kassatsiooniastmes kantud õigusabikulude katteks 27 231 krooni

väljamõistmiseks lahendatakse asja uuel läbivaatamisel vastavalt asja sisulise lahendi tulemusele.

A. Kull, H. Jõks, L. Laarmaa