3-1-1-22-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-22-05

Otsuse kuupäev

15. aprill 2005

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes

Kiris

Kohtuasi

Väärteoasi Korteriühistu S. tn X karistamises

kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 lg 2

järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu 6. detsembri 2004. a otsus

väärteoasjas nr 4-852/2004

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Korteriühistu S. tn X kaitsja vandeadvokaat Andres

Simson, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

16. märts 2005

Istungil osalenud isikud

Korteriühistu S. tn X kaitsja vandeadvokaat Andres

Simson, kohtuvälise menetleja esindaja Leo

Glückmann

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 6. detsembri 2004. a kohtuotsus Korteriühistu S. tn X väärteoasjas

ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

2. Kassatsioon rahuldada.

3. Hüvitada Korteriühistule S. tn X kaitsjale makstud tasu 3540 (kolm tuhat viissada nelikümmend)

krooni Tallinna linna eelarve vahenditest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Korteriühistule (KÜ) S. tn X koostati 25. märtsil 2004. a väärteoprotokoll selle kohta, et 11. märtsil

2004. a kell 11.00 rikkus korteriühistu Tallinna linna heakorraeeskirja punkti 12.1, jättes korrastamata hoone

fassaadi, millel olid erinevad kirjed ja joonistused. Kohtuväline menetleja - Tallinna Linnavalitsuse tuletõrje-

ja päästeamet - karistas 28. aprilli 2004. a otsusega KÜ S. tn X Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse

(KOKS) § 662 lg 2 järgi rahatrahviga 8000 krooni.

2. Menetlusalune isik esitas kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale, paludes viimase tühistamist.

Kaebuses märgiti, et KÜ S. tn X liikmed avastasid soditud fassaadi 8. märtsil 2004. a. 15. märtsil 2004. a

pöördus korteriühistu süüdlaste väljaselgitamiseks Põhja Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakonda. Samal

päeval osteti värvieemaldaja ja aknakraabitsad värvi eemaldamiseks. Seega tegi KÜ S. tn X kõik endast

oleneva, et alustada kahjustatud pindade parandamist. Tingituna madalast õhutemperatuurist ja kõrgest

õhuniiskusest ei olnud võimalik kahjustatud pinda täielikult taastada. Ulatuslike tööde teostamiseks

(soojapuhuriga varustatud kinnise ruumi ehitamine ümber maja sokli ja esimese korruse) oleks korteriühistu

juhatusel olnud vaja üldkoosoleku otsust, üldkoosoleku kokkukutsumisest oleks aga olnud vaja ette teatada

15 päeva.

Tallinna linna heakorraeeskirjast tulenevalt peab objekti omanik rikkumise korrastama, kui rikkujat ei ole

kindlaks tehtud. Samas ei olnud Lõuna Politseiosakond ajaks, mil alustati väärteomenetlust KÜ S. tn X

suhtes, veel teinud otsust, mistõttu menetlusalune isik ei olnud teadlik sellest, kas süüdlased on välja

selgitatud või mitte.

3. Tallinna Linnakohtu 6. detsembri 2004. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja

menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. Linnakohus põhistas oma otsust järgmiselt.

3.1 Kaebuses on väidetud, et juba 15. märtsil 2004. a osteti puhastusvahendid. Kaebusele lisatud kviitungilt

saab teha järelduse, et ostetud oli liiter värvieemaldajat ja aknakraabits. Arvestades ostetud esemeid, tegi

kohus järelduse, et sellises koguses muretsetud vahenditega oleks võimalik koduses majapidamises asuda

taastama mõnd aknaraami, mitte aga krohvitud ja värvitud seinu ulatuses, milline on fikseeritud

väärteoprotokollis ja sellele lisatud fotodel. Kaebuses ei ole märgitud ega ole kaebusele lisatud ka mingeid

tõendeid selle kohta, et ostetud vahendeid oleks fassaadi korrastamiseks ka kasutatud.

3.2 Kaebuses on asutud seisukohale, et ilmastikutingimuste tõttu ei olnud võimalik kahjustatud pinda

täielikult taastada, sest ööpäevane keskmine temperatuur oli alla 00 C ja ulatuslikemate tööde teostamiseks

pidanuks ehitama ümber maja sokli ja esimese korruse soojapuhuritega varustatud kinnise ruumi. Samas on

menetlusalune isik kohtuvälisele menetlejale esitatud vastulauses märkinud, et määritud seinte

puhastamiseks ja ülevärvimiseks on KÜ S. tn X hankinud vahendid ja oodatakse sobivaid

ilmastikutingimusi. Seega ei ole kaebuses esitatud väide ulatuslike tööde teostamise kohta tõene, kuivõrd

vastulausest nähtuvalt oodati ilmastikutingimuste paranemist ning ulatuslikke väljaminekuid ei olnudki

plaanis teha.

Ka ei saa kohtule esitatud kviitungist nähtuvalt teha järeldusi selle kohta, et kraabitsa ja värvieemaldajaga

oleks võimalik seinu üle värvida.

3.3 Politseist saadav vastus fassaadi rikkuja tuvastamise kohta ei ole sõltuvuses heakorra eeskirjade

täitmisega.

Väärteo toimepanemise ajal kehtinud ja ka kohtuotsuse tegemise ajal kehtiva Tallinna linna heakorra eeskirja

punkti 12.1 kohaselt on ehitise omanik kohustatud korras hoidma hoone fassaadi ja sinna juurde kuuluvad

elemendid, st fassaadielemendid peavad olema terved, nõuetekohaselt värvitud ning vastavuses kinnitatud

ehitusprojektile. Sellest sättest tulenevalt peab ehitise omanik tagama, et hoone fassaad on jätkuvalt korras,

mis eeldab ka seda, et fassaadil ei oleks vigastusi, sealhulgas ka kõrvaliste isikute põhjustatud määrdumusi.

Viimaste ilmnemisel peab ehitise omanik võtma kasutusele meetmed nende likvideerimiseks. Väärteoasja

materjalidest nähtuvalt avastasid S. tn X maja elanikud fassaadi rikkumise ööl vastu 6. märtsi 2004. a ning

korteriühistu juhatuse esimees sai väidetavalt sellest teada siis, kui ta tegi 8. märtsil 2004. a ringkäiku ümber

maja. Politseisse teatati sellest väidetavalt 15. märtsil 2004. a, pärast seda, kui elanikel endil ei õnnestunud

süüdlast välja selgitada. Käesoleval juhul ei olnud korteriühistu ülesanne süüdlase väljaselgitamine, vaid

linnas kehtiva heakorraeeskirja täitmine - seega oma vahenditega hoolitsemine selle eest, et fassaad oleks

korras. Süüdlaste kindlakstegemisel ettenähtud korras saaks KÜ S. tn X nõuda nendelt kahju hüvitamist.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni KÜ S. tn X kaitsja vandeadvokaat Andres Simson,

kes palub linnakohtu otsuse tühistada ja lõpetada väärteomenetluse väärteo tunnuste puudumise tõttu KÜ S.

tn X tegevuses. Oma taotlust põhistab kassaator järgmiselt.

4.1 Korteriühistu lahendas heakorraküsimuse piisavalt kiiresti. 8. märtsil 2004. a tuvastas ühistu juhatus

soditud majaseinad. Selle peale pöörduti politseisse süüdlase tuvastamiseks. 15. märtsil 2004. a osteti seinte

puhastamiseks vajalikud vahendid. Aprilli alguses ilmade soojenedes seinad samade vahenditega ka

puhastati. Politsei vormistas korteriühistule väärteoprotokolli heakorraeeskirjade rikkumise kohta 11. märtsil

2004. a - s. o. kolm päeva pärast seinte sodimise avastamist korteriühistu poolt.

4.2 Tallinna linna heakorraeeskirja punkti 12.1 kohaselt peab rikkumise korrastama objekti omanik.

Korteriühistu ei ole objekti omanik. Objekti omanikud on korterite omanikud. Seega ei saa korteriühistu olla

antud väärteo subjektiks. Õigusrikkumise eest saanuks vastutusele võtta vahetult heakorda rikkunud isikud

või korteriomanikud.

5. Kassatsioonivastuses leiab kohtuväline menetleja, et kassatsioon on põhjendamatu ja tuleb jätta

rahuldamata.

5.1 Ehitise omanikul, kellega Tallinna linna heakorraeeskirja punkti 4.1 kohaselt on võrdsustatud ka tema

poolt volitatud valdaja, haldaja või kasutaja, on pidevalt kohustus hoida korras hoone fassaad ja

heakorraeeskiri ei sätesta mingisugust tähtaega, mille jooksul võib fassaad olla soditud. Kohtuvälise

menetleja ametnik langetab otsuse väärteomenetluse alustamiseks igal konkreetsel juhtumil lähtudes headest

kommetest ja tavadest. Käesoleval juhul ei võtnud menetlusalune isik pärast fassaadi rikkumise avastamist

tarvitusele vajalikke meetmeid fassaadi koheseks taastamiseks ja jättis talle kuuluva vara kahjustamisest

teavitamata õiguskaitseorganid.

5.2 KÜ S. tn X on käesoleval juhul väärteo subjekt, kuna väärteo on toime pannud korteriühistu juhatuse

liige T. K. Väärtegu on toime pandud juriidilise isiku huvides, kuna tegevusetus võimaldas kokku hoida

rahalisi vahendeid heakorratööde teostamisel. Seadusandja poolt sätestatud nõue selgitada välja juriidilise

isiku huvides tegutsenud konkreetse füüsilise isiku süü on käesolevas asjas täidetud. Nimetatud isik on välja

selgitatud ja tema tegevusetus on tõestatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, kus juriidilisest

isikust menetlusaluse isiku seadusliku esindajana on üle kuulatud KÜ S. tn X juhatuse liige T. K.

6. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas korteriühistu kaitsja kassatsioonis esitatud taotlusi.

Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kohtuotsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 lg 2 sätestab juriidilise isiku vastutuse heakorra- ja

kaevetööde eeskirjade rikkumise või koormise täitmata jätmise eest. Tegemist on blanketse normiga, mille

sisustamisel tuleb lähtuda konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses kehtestatud eeskirjadest. Tallinna linna

heakorra eeskiri (edaspidi: Eeskiri) (KO 2003, 4, 94; 208, 2701; 2004, 49, 411; 2005, 39, 330) on kinnitatud

Tallinna linnavolikogu 19. detsembri 2002. a määrusega nr 77.

8. Eeskirja punkt 12.1, mille rikkumises KÜ S. tn X süüdistatakse, sätestab, et ehitise omanik on kohustatud

hoidma korras hoone fassaadi ja sinna juurde kuuluvad elemendid, s.t fassaadielemendid peavad olema

terved, nõuetekohaselt värvitud ning vastavuses kinnitatud ehitusprojektile. Eeskirja punkti 4.1 kohaselt on

heakorra nõuete täitmisel omanikuga võrdsustatud tema poolt volitatud valdaja, haldaja või kasutaja.

Korteriühistuseaduse § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike

loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki

mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Seega on

korteriühistu näol tegemist Eeskirja punktis 4.1 nimetatud subjektiga, kellele laienevad ka Eeskirja punktis

12.1 sätestatud kohustused.

9. On õige, et Eeskirja punktist 12.1 tuleneb muu hulgas ehitise omaniku ja temaga võrdsustatud isiku

kohustus kõrvaldada hoone fassaadilt kõrvaliste isikute tekitatud määrdumised ja vigastused. Samas ei

tähenda see, et fassaadi korrasolek peab ehitise omaniku poolt olema tagatud igal ajahetkel. Selline kohustus

oleks faktiliselt mittetäidetav ja õiguslikult ebaproportsionaalne. Seejuures tuleb arvestada asjaolu, et ehitise

omanikul on reeglina väga piiratud võimalused kõnealuste fassaadirikkumiste vältimiseks.

Eeskirja punkti 12.1 täitmine eeldab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates seda, et ehitise omanik või

temaga võrdsustatud isik teeks mõistliku aja jooksul kohaseid jõupingutusi kõrvalise isiku poolt rikutud

fassaadi korrastamiseks. Mõistliku aja ja kohaste jõupingutuste kriteeriumide sisustamisel tuleb arvestada

erinevaid asjaolusid, nagu ehitise asukoht (kesklinn või elamurajoon), fassaadi rikutuse laad ja ulatus ning

sellega kaasneda võiv sündsustunde riive intensiivsus, fassaadi korrastamiseks vajaliku meetodi

kättesaadavus ja hind, ilmastikutingimuste sobivus korrastustöödeks, samuti fassaadi kahjustamise korduvus.

10. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust, et tuvastamata isikud kahjustasid korterelamu S. tn X fassaadi

ööl vastu 6. märtsi 2004. a ja korteriühistu juhatus sai sellest teada 8. märtsil 2004. a. Nähtuvalt väärteoasja

materjalidest (vaatlusprotokoll ja sellele lisatud fotod - tl 27-32) olid nimetatud kahjustused küllaltki

ulatuslikud. KÜ S. tn X suhtes 25. märtsil 2004. a koostatud väärteoprotokollis oli menetlusaluse isiku

toimepandud rikkumise ajana fikseeritud 11. märts 2004 kell 11.00. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et

sõltumata korrastustööde tegemiseks sobivate ilmastikutingimuste olemasolust või puudumisest, ei olnud 3

päeva kõnealusel juhul mõistlik aeg, mille jooksul oleks KÜ S. tn X olnud tulenevalt Eeskirja punktist 12.1

kohustatud kõrvaliste isikute poolt rikutud fassaadi korrastama. Seejuures ei ole väärteoasja lahendamise

seisukohalt tähtsust asjaolul, et ühistu juhatus püüdis ise kindlaks teha fassaadi rikkunud isikuid ega teatanud

rikkumisest koheselt politseile.

11. Eeltoodud põhjustel tuleb asuda seisukohale, et KÜ S. tn X ei ole rikkunud Eeskirja punkti 12.1 nõudeid,

mistõttu tema teos puudub ka KOKS § 662 lg-s 2 sätestatud väärteo koosseis.

12. Ehkki eeltoodust nähtuvalt puudus KÜ S. tn X teos väärteokoosseis, märgib kriminaalkolleegium, et

KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud

tema organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides. Vastavalt KarS § 2 lg-le 2 on karistatav vaid

tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja mille toimepanemises on isik süüdi. Seetõttu saab

juriidiline isik vastutada üksnes juhul, kui tema organi või juhtivtöötaja käitumises esinevad kõik nimetatud

deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et juriidilise isiku organ või juhtivtöötaja tegutses

seejuures juriidilise isiku huvides (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr

3-1-1-131-04 - RT III 2005, 4, 33, p 8; nr 3-1-1-121-04 - RT III 2005, 3, 21, p 7; nr 3-1-1-82-04 - RT

III 2004, 24, 263, p 11).

Käesolevas asjas ei kajasta väärteoprotokoll, kohtuvälise menetleja otsus ega linnakohtu otsus seda, kes on

teo toime pannud ja seega ei ole kindlaks tehtud korteriühistu organi ega juhtivtöötaja väidetavalt süülist

ning õigusvastast tegevust. Õiguslikult arvestatav ei ole kohtuvälise menetleja kassatsioonivastuses esitatud

väide, et KÜ S. tn X huvides teo (tegevusetuse) toime pannud füüsiline isik on tuvastatud menetlusaluse

isiku ülekuulamise protokolliga, mille järgi on juriidilisest isikust menetlusaluse isiku seadusliku esindajana

üle kuulatud KÜ S. tn X juhatuse liige T. K.. Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud, et juriidiline isik

osaleb väärteomenetluses oma seadusliku esindaja, s.o juhatuse liikme kaudu, mis aga iseenesest ei tähenda

seda, et sama juhatuse liige oleks juriidilisele isikule süüksarvatava teo toime pannud (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 14. jaanuari 2005. a otsus asjas nr 3-1-1-131-04 - RT III 2005, 4, 33, p 8 ).

13. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 29 lg 1 p-st 1, § 150 lg 1 p-st 1 ja § 174 p-st 4, tühistab

Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Linnakohtu 6. detsembri 2004. a otsuse ja lõpetab KÜ S. tn X

väärteoasjas menetluse.

14. Riigikohtu istungil taotles kaitsja VTMS § 23 alusel menetlusaluse isiku poolt valitud kaitsjale makstud

tasu 3540 krooni hüvitamist. Kriminaalkolleegium leiab, et sellise summa tasumine menetlusaluse isiku

poolt asja keerukusele vastava õigusabi tagamiseks on olnud vajalik ja põhjendatud, mistõttu kaitsjale

makstud tasu tuleb menetlusalusele isikule hüvitada. Tulenevalt VTMS §-st 23 hüvitatakse kaitsjale makstud

tasu riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kõnealuses väärteoasjas oli kohtuväliseks menetlejaks Tallinna

Linnavalitsus, mistõttu kaitsjale makstud tasu tuleb hüvitada Tallinna linna eelarve vahenditest.

Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Hannes Kiris