3-2-3-5-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-3-5-05

Otsuse kuupäev

Tartu, 6. aprill 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja A. Kull, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa

Kohtuasi

AS TVMK hagi Natalja Samkova vastu 2505 krooni 19 sendi

saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu 9. novembri 2004. a otsus tsiviilasjas

nr 2/29-2387/04

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Natalja Samkova avaldus kohtuvigade parandamiseks

Asja läbivaatamise kuupäev

28. märts 2005. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta Tallinna Linnakohtu 9. novembri 2004. a otsus

muutmata ja kohtuvea parandamise avaldus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 15. märtsil 2004. a esitas AS TVMK Tallinna Linnakohtule hagi Natalja Samkova vastu, milles

palus kostjalt välja mõista 2505 krooni 19 senti.

2. Tallinna Linnakohus rahuldas 9. novembri 2004. a tagaseljaotsusega hagi ning mõistis kostjalt

hageja kasuks välja võla 2505 krooni 19 senti, riigilõivu 280 krooni ja 125 krooni õigusabikulusid.

Samuti mõisteti kostjalt riigituludesse 19 krooni 10 senti postikulude katteks.

3. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt loetakse kostjale kohtukutse kätteantuks väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmunud kuulutusega. Kostja kohtu eelistungile ei ilmunud ja vastuväiteid ei esitanud.

Kostja on teadlik tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest. TsMS § 198 lg 2 kohaselt, kui üks pool

eelistungile ei ilmu, võib kohus kohaloleva poole nõudmisel teha tagaseljaotsuse, kui puuduvat poolt

on hoiatatud, et tema puudumisel võidakse tema kahjuks teha tagaseljaotsus. Sama seaduse § 201 lg 5

kohaselt rahuldatakse hagi kostja puudumisel tagaseljaotsusega, kui hagi on hagiavalduses märgitud

asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus leidis, et hagis näidatud asjaoludega on nõue

põhjendatud.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas kohtuvea parandamise avalduse Natalja Samkova.

Avaldaja palub tühistada Tallinna Linnakohtu otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale

kohtule.

5. Avalduse kohaselt ei kutsunud linnakohus kostjat kohtusse seaduses sätestatud korras. Kohus ei

saatnud kostjale kutset registris olevale aadressile xxxxxxx xxx x/x, xxxxxxx. Samuti ei saatnud

kohus kostjale seaduses sätestatud korras hagiavaldust ega tagaseljaotsuse ärakirja. Viimase asjaolu

tõttu ei saanud avaldaja esitada kaja, kuna kaja esitamise tähtaeg on möödunud.

Linnakohtul puudusid tõendid, mis kinnitaksid, et kostjale anti kaupa 7331 krooni 35 sendi väärtuses.

6. Vastuses avaldusele leiab AS TVMK, et kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et kohtuvea parandamise avaldust ei saa rahuldada.

8. Kohtuvea parandamise avaldusest nähtuvalt ei ole avaldaja esitanud kaja menetluse taastamiseks.

Riigikohus on üheselt asunud seisukohale, et isik saab taotleda kassatsioonikohtult jõustunud

kohtuotsuses kohtuvea parandamist siis, kui on välistatud asja menetlus alama astme kohtus (vt nt

Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-2-3-2-99 (RT III 1999, 24, 236) ja nr 3-2-2-1-04 (RT III 2004,

16, 200)). Käesolevas asjas oleks see eeldus täidetud, kui oleks jõustunud kohtumäärus kaja esitamise

tähtaja ennistamata jätmise kohta.

9. Õiguse ühetaolise kohaldamise huvides peab kolleegium aga vajalikuks vastata avalduses esitatud

väidetele menetlusdokumentide kätteandmise korra rikkumise kohta.

10. Tsiviilasja materjalide kohaselt:

1) hageja on 15. märtsil 2004. a esitatud hagiavalduses märkinud kostja elukohaks Tallinnas Ehitajate

teel asuva korteri (toimiku leht 1);

2) sellele aadressile on üritatud viiel korral ajavahemikus 21. märtsist 29. märtsini 2004. a väljastada

hagiavaldust (tl 12 pöördel);

3) linnakohtu toimikus (tl 9) on rahvastikuregistri väljavõte seisuga 17. märts 2004. a, mille kohaselt

elab kostja xxxxxxx xxx x/x;

4) 12. aprillil 2004. a on kohus saatnud hagiavalduse tähtväljastusteatega aadressil xxxxxxx xxx x/x.

See on tagastatud hoiutähtaja möödumisel (tl 14);

5) 28. aprillil 2004. a on kohus pöördunud dokumentide edastamise palvega Põhja politseiprefektuuri

poole (tl 16);

6) 10. mail 2004. a on politsei kohtule vastanud, et sellist aadressi Tallinnas ei ole (tl 19);

7) 31. mail 2004. a ja 7. juunil 2004. a on kohtukutse koos märkusega, et hagimaterjalid saab kätte

kohtust, avaldatud väljaandes Ametliku Teadaanded (tl-d 28 - 29);

8) 9. novembril 2004. a on tagaseljaotsuse väljavõte avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded (tl

35).

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 198 lg 2 kohaselt, kui üks pool eelistungile ei ilmu, võib

kohus kohaloleva poole nõudmisel teha tagaseljaotsuse, kui puuduvat poolt on hoiatatud, et tema

puudumisel võidakse tema kahjuks teha tagaseljaotsus.

Tsiviilasjas nr 3-2-3-5-02 (RT III 2002, 35, 384) ja tsiviilasjas nr 3-2-2-1-04 (RT III 2004, 16, 200) on

Riigikohus leidnud, et kohtusse kutsumine ja hagiavalduse kostjale kätteantuks lugemine

ajalehekuulutuse avaldamisega riivab intensiivselt põhiseaduse § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust olla

oma kohtuasja arutamise juures ning seetõttu võib ajalehekuulutuse abil kutset kätte anda ainult siis,

kui kõik teised kutse kätteandmise viisid ei ole tulemust andnud.

12. Käesoleval juhul olid kostja elukoha andmed kantud rahvastikuregistrisse, kuid politsei esitatud

teabe kohaselt registrisse kantud aadressi Tallinnas ei ole. Kolleegium leiab, et sellises olukorras

tulnuks kohtul teha kohtudokumentide kostjale kätteandmiseks täiendavaid toiminguid, sest

rahvastikuregistri seaduse § 41 lg 1 kohaselt peaks kohus eeldama, et rahvastikuregistrisse kantud

aadress eksisteerib ka tegelikkuses. Näiteks võinuks kohus pöörduda uuesti politsei poole

kohtudokumentide kättetoimetamise asjaolude kontrollimiseks. Ka oleks kohus saanud kohustada

hagejat hankima andmeid kostja asukoha kohta. Sellise kohustuse saab hagejale panna, lähtudes

TsMS § 147 lg-st 3 ja TsMS § 221 lg 1 p-st 6. Riigikohus on eespool viidatud lahendis tsiviilasjas

nr 3-2-2-1-04 leidnud, et TsMS § 147 lg 3 mõte on teha kõik mõistlikult võimalik, et kostja saaks

hagiavalduse kätte ja seetõttu ei saa alati piisavaks pidada hageja poolt ainult TsMS § 27 lg 2 nõuete

täitmist. TsMS § 221 lg 1 p 6 kohaselt võib kohus nõuda hagejalt andmete esitamist, mis

võimaldavad kostjale kohtukutse kätte anda või teda ajalehekuulutusega kohtusse kutsuda.

13. Kui hageja ei ole teinud mõistlikke toiminguid kostja asukoha kohta andmete hankimiseks, võib

kohus jätta TsMS § 221 lg 1 p 6 alusel hagi läbi vaatamata. Samasugusele seisukohale on Riigikohus

jõudnud ka oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-6-05 (RT III 2005, 9, 83). Seejuures tuleb kitsendavalt

tõlgendada § 221 lg 1 p 6 teist alternatiivi andmete esitamise kohta, mis võimaldab kostjat

ajalehekuulutusega kohtusse kutsuda. Selliselt toimimine võimaldab kolleegiumi arvates tagada

põhiseaduse § 24 lg-s 2 sätestatud igaühe õigust olla oma kohtuasja arutamise juures. Hagi

läbivaatamata jätmise korral on hagejal TsMS § 222 lg 2 järgi õigus takistuse kõrvaldamisel uuesti

kohtusse pöörduda.

14. Juhul, kui hageja toimingud kostja asukoha kohta andmete hankimiseks jäävad objektiivsetel

põhjustel tagajärjeta (nt ei väljasta ametiasutused hagejale soovitud andmeid), peab kohus ise

pöörduma järelepärimistega kostja elukoha kohta mõne avaliku registri pidaja ja/või teise

ametiasutuse poole, kellel võib ametitegevusest tulenevalt olla andmeid isiku elukoha kohta. Näiteks

maksukorralduse seaduse § 29 p 3 kohaselt võib maksuhaldur avaldada maksusaladust sisaldavat

teavet kohtule kriminaal-, tsiviil-, haldusasja või väärteo arutamise ettevalmistamiseks, arutamiseks ja

kohtulahendi tegemiseks. Kohtutele on tagatud ka elektrooniline ligipääs äriregistrile (sh

mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile) ja kinnistusraamatu andmetele ning sõidukite

registrile.

15. Käesoleval juhul oleks kohtul olnud võimalik pöörduda ka rahvastikuregistri pidaja poole,

täpsustamaks kostja aadressiga seonduvat. Rahvastikuregistri seaduse § 65 p 2, § 70 lg 1 ja § 76 lg 1

alusel on kohtul juurdepääs rahvastikuregistri andmetele. Rahvastikuregistri seaduse § 80 lg 1

kohaselt on andmesaajal õigus mittetäielike, ebaõigete või kaheldavate andmete saamise korral

rahvastikuregistrist saada volitatud töötlejalt teavet andmete kontrollimise tulemuste või andmete

parandamise kohta. Alles siis, kui eelkirjeldatud toimingud ei anna kostja asukoha väljaselgitamisel

tulemust, võib kohtudokumendi väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega kätteantuks lugeda.

16. Kolleegium leiab, et otsuse p-des 12-15 märgitu võib olla aluseks kaja esitamise tähtaja

ennistamisele.

17. Kaja esitamise tähtaja ennistamise võimaliku alusena viitab kolleegium ka sellele, et

kohtudokumentide avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded ei pruugi tagada füüsilisest isikust

protsessiosalisele piisavat võimalust saada teada temale saadetud dokumentidest.

Tähtaja ennistamisel sel alusel oleks sobilik kohaldada analoogiat TsMS § 202 lg-s 2 ja § 203 lg-s 1

sätestatuga. Kaja esitamise tähtaja ennistamise avaldust saaks järelikult esitada 20 päeva jooksul,

arvates sellest, mil isik sai teada või pidi teada saama, et tema suhtes on teatud dokument loetud

Ametlikes Teadaannetes avaldamisega kätteantuks. Sellisele järeldusele on Riigikohus jõudnud ka

tsiviilasjas nr 3-2-2-1-04.

18. Avalduse väited kohtuvaidluse sisulise lahendamise kohta ei ole kohtuvigade parandamise

avalduse lahendamise seisukohalt asjakohased ning kolleegium ei pea vajalikuks nendele vastata.

A. Kull, V. Kõve, L. Laarmaa