3-2-1-25-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-25-05

Otsuse kuupäev

Tartu, 6. aprill 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja V. Kõve

Kohtuasi

OÜ Audru Kala hagi enampakkumise kehtetuks

tunnistamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 19. oktoobri 2004. a otsus tsiviilasjas

nr 2-2/1261/04

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Audru Kala kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

7. märts 2005. a

Istungil osalenud isikud

OÜ Audru Kala seaduslik esindaja M. Maidla ja lepinguline

esindaja vandeadvokaat N. Lausmaa ning kohtutäitur T. Lorvi

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 19. oktoobri 2004. a

otsus.

2. Teha uus otsus, millega OÜ Audru Kala hagi rahuldada ja

tunnistada kehtetuks täitemenetluses 12. mail 2003. a

toimunud OÜ-le Audru Kala ja Einar Kelderile kuulunud

Pärnumaal Audru vallas Lindi külas asuva vallasvara

enampakkumine.

3. Kassatsioonkaebus rahuldada.

4. Tagastada Marika Maidlale 17. novembril 2004. a OÜ Audru

Kala kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon, 200 (kakssada)

krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Audru Kala esitas 23. mail 2003. a Pärnu Maakohtusse hagi kohtutäitur Toivo Lorvi ja Einar

Kelderi vastu, paludes tunnistada kehtetuks 12. mail 2003. a toimunud hageja vallasvara

(kalatööstuse hooned), mis asub Pärnumaal Audru vallas Lindi külas, enampakkumine

täitemenetluses.

Hagiavalduse kohaselt toimus enampakkumine Pärnu Maakohtu 8. mai 2001. a otsuse alusel, millega

rahuldati OÜ Linmark hagi ja mõisteti OÜ-lt Audru Kala OÜ Linmark kasuks välja võlgnevus 248

400 krooni ning kohtukulud 14 000 krooni (kokku 262 400 krooni). Täitemenetlus algatati OÜ

Linmark avalduse alusel 3. detsembril 2001. a. 11. jaanuaril 2002. a arestis kohtutäitur võlgnikule

kuuluva vallasvara. 30. aprillil 2003. a kuulutas kohtutäitur välja võlgniku vara avaliku

enampakkumise. Võlgniku vara müüdi 12. mail 2003. a 300 000 krooni eest E. Kelderile.

Hageja leidis, et enampakkumisel rikuti selle olulisi tingimusi. 11. jaanuari 2002. a vallasvara

arestimise aktis oli vara hinnatud 3 000 000 kroonile. Vaatamata sellele määras kohtutäitur vara

lõplikuks müügihinnaks 300 000 krooni. Kohtutäitur viis läbi avaliku enampakkumise, kuid Pärnu

Maakohtu 27. jaanuari 2000. a määrusega oli vara arestitud ja aresti ei olnud maha võetud. Seega oli

ostjate ringi kitsendatud, sest kuna vara oli arestitud, ei ilmunud võimalikud ostjad vara avalikule

enampakkumisele. 7. mail 2003. a sai hageja kohtutäiturilt teate 12. mail 2003. a toimuvast

enampakkumisest ja esitas 8. mail 2003. a kaebuse kohtutäituri toimingute peale. 15. mai 2003. a

vastuses eiras kohtutäitur kaebuse väiteid ja viitas kohtumäärusele, mis puudutas mitte olemasolevat,

vaid juba registrist kustutatud aresti. Kohtutäitur püüdis aresti all olevat vara müüa juba 10. jaanuaril

2002. a, 24. jaanuaril 2002. a ja 13. märtsil 2003. a. Hageja kaebuse alusel tühistas kohtutäitur need

enampakkumised. Kostjad hakkasid vara müümisega kiirustama pärast seda, kui hageja esitas

15. märtsil 2002. a Pärnu Maakohtusse hagi OÜ Linmark vastu 386 000 krooni saamiseks. 9. mail

2003. a sai hageja teada, et tema ja OÜ Linmark vastu on esitatud hagi Lindi Kalatööstuse aresti alt

vabastamiseks. Hageja teavitas sellest koheselt ka kohtutäiturit. Vaatamata sellele, viis kohtutäitur

läbi enampakkumise ja müüs vara. Enampakkumise juures ei viibinud manukaid ega politseitöötajaid.

Täitur ei selgitanud hagejale täitemenetluse seadustiku (TMS) §-des 26 ja 62 sätestatut.

2. Vastustes hagiavaldusele kostjad hagi ei tunnistanud.

Kohtutäitur T. Lorvi leidis, et võlgnik on püüdnud tahtlikult täitemenetlust venitada. Kuivõrd vara

hindamisel ei saavutatud kokkulepet, siis tellis kohtutäitur eksperthinnangu R. A. Kinnisvarad OÜ-lt.

Selle hinnangu järgi on objekti väärtuseks 250 000 krooni. Varal lasuv arest tühistati Pärnu Maakohtu

3. märtsi 2003. a määrusega. Kuna hageja esitas sellele määrusele erikaebuse, siis väljakuulutatud

enampakkumist ei toimunud. Kohtumäärus jõustus 11. aprillil 2003. a ja 30. aprillil 2003. a avaldas

kohtutäitur uue kuulutuse hageja vallasvara enampakkumise toimumise kohta. Täitemenetluse

seadustiku §-dele 56-64 vastav enampakkumine viidi läbi 12. mail 2003. a. Enampakkumisest võtsid

osa Ragner Matsalu, Einar Kelder, OÜ Eesti Internet, OÜ Audru Kala, OÜ Linmark, Hiller Talvik ja

Eve Ernis. OÜ Eesti Internet ja R. Matsalu loobusid enampakkumisest. E. Kelder tasus kogu

ostusumma 14. märtsil 2003. a ja enampakkumise akt saadeti enampakkumise osapooltele 15. märtsil

2003. a. Sissenõudjale on võlgnevus tasutud. Hagejal oli õigus esitada 10 päeva jooksul kohtutäiturile

kaebus enampakkumise toimumise kohta, kuid seda ta ei teinud. Teate, et Pärnu Maakohtusse on

esitatud hagi hageja vara aresti alt vabastamiseks, sai kohtutäitur pärast enampakkumise toimumist.

E. Kelderi vastuse kohaselt oli vara müümine 300 000 krooni eest põhjendatud. Tegemist oli vanade

hoonetega. Vara hinda enampakkumisel vähendas ka see, et kaasomandis olevat vara ei olnud jagatud

reaalosadeks ning sellest müüdi mõttelise osana 77,17%. Hageja oli vara hinnast teadlik ja ei ole seda

vaidlustanud. Kostja teada müüs kohtutäitur vara, mis ei olnud arestitud. Ebaõige on hageja väide, et

paljud huvilised loobusid vara ostust, kuna teadsid, et müüakse arestitud vara. Enampakkumisel

viibisid manukad H. Talvik ja E. Ernis.

3. Pärnu Maakohtu 25. mai 2004. a otsusega jäeti hagi rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole alust TMS § 647 alusel enampakkumise kehtetuks

tunnistamiseks, sest kohtutäitur ei ole rikkunud enampakkumise olulisi tingimusi.

Maakohus tuvastas, et vaidlusalustele hoonetele seati arest Pärnu Maakohtu 27. jaanuari 2000. a ja

30. mai 2001. a määrustega. Hagi tagamine 30. mai 2001. a määrusega tühistati 3. märtsi 2003. a

määrusega ja see jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 11. aprilli 2003. a määrusega. Hagi tagamist

27. jaanuaril 2000. a pole tühistatud, kuid selles tsiviilasjas on menetlus lõpetatud. Hooneregistri

4. juuni 2003. a õiendi kohaselt vaidlusalustel hoonetel areste ja keelde pole. Samuti ei olnud hagi

tagatud hageja kasuks, vaid isikute kasuks, kes olid esitanud hageja vastu nõuded. Kohus leidis, et

seega ei ole hageja õigusi rikutud. Täitemenetluse seadustiku § 34 lg 1 p 4 järgi peatab kohtutäitur

täitemenetluse vara arestist vabastamise hagi esitamisel selle vara osas, mille suhtes hagi esitati.

Hageja on kohtule esitanud tõendi, mille kohaselt esitas Mare Miller 9. mail 2003. a Pärnu

Maakohtusse hagi OÜ Audru Kala ja OÜ Linmark vastu vara arestist vabastamiseks. Kohtutäitur pidi

olema teadlik vara arestist vabastamise hagi esitamisest, sest kohtutäituri abi E. Ernis võttis vastu

hageja esitatud teatise ja hagi koopia. Kohus leidis, et see asjaolu ei riku hageja õigusi, sest hagi vara

arestist vabastamiseks ei esitanud hageja, vaid kolmas isik M. Miller, kes käesolevaks ajaks on vara

arestist vabastamise hagist loobunud. Hageja väited selle kohta, et kohtumenetluses oli tema hagi OÜ

Linmark vastu võla nõudes, ei andnud kohtutäiturile alust täitemenetlus peatada või jõustunud

kohtulahendi täitmisest keelduda. Hageja ei ole käesoleva ajani esitanud jõustunud kohtulahendit,

mille alusel on tal nõue OÜ Linmark vastu.

Enampakkumine oli kooskõlas TMS §-ga 63. Tõendatud on, et enampakkumise juures viibis kaks

manukat. Vara enampakkumise aktile on manukatena alla kirjutanud H. Talvik ja E. Ernis. Mõlema

kostja seletuse kohaselt viibisid manukad enampakkumise juures. Arusaamatud on hageja väited, et

kohtutäitur ei selgitanud talle TMS §-des 26 ja 62 sätestatud õigusi. Hageja ei ole seda väidet

hagiavalduses täpsustanud. Täitemenetluse seadustiku § 64 järgi on vara alghinnaks enampakkumisel

arestimisaktis märgitud hind. Sissenõudja ei nõustunud vara arestimise aktis märgitud vara hinnaga ja

tegi aktile sellekohase märke. Kohtutäitur tellis vara hindamise R. A. Kinnisvarad OÜ-lt.

Hindamisakti kohaselt oli vara väärtus 250 000 krooni. Enampakkumine viidi läbi alghinnaga 300

000 krooni. Kohtutäitur määras seega varale hinna kooskõlas TMS § 51 lg-ga 2. Hageja väited, et ta

polnud kõnealusest hindamisaktist teadlik, ei ole tõesed. Täitetoimikust nähtub, et hageja juhatuse

liige Marika Maidla pöördus 4. veebruaril 2002. a kohtutäituri poole nõudega saata talle Lindi

kalatööstuse kohta tehtud hindamisakt. Täitetoimiku sisukorrast nähtub, et 6. veebruaril 2002. a

tutvus võlgnik hindamisaktiga ja tegi sellest koopia. Hageja pole vara hindamist vastavalt

täitemenetluse seadustikule vaidlustanud. Kohus ei arvestanud hageja poolt tagantjärele tellitud

kinnisvarabüroo Kinnisvaraekspert hindamisaktiga, sest kohtu pädevusse ei kuulu võlgniku varale

hinna määramine.

4. Hageja esitas Pärnu Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse

tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19. oktoobri 2004. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja

apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et hagis toodud asjaolusid arvestades ei rikkunud kohus TMS

§ 34 lg 1 p 4. Asjaolu, et väidetavalt esitas M. Miller hagi vara arestist vabastamiseks, ei saa olla

enampakkumise kehtetuks tunnistamise aluseks. Toimikust ei nähtu, et kohtutäiturile oleks

enampakkumise läbiviimise ajal edastatud dokumenti hagi tagamise abinõu kohaldamiseks

täitemenetluse peatamise näol. Hageja M. Miller ei ole vaidlustanud vara enampakkumise läbiviimist.

Seadusest ei tulene, et arestitud vara ei saa enampakkumise teel müüa. Maakohus leidis põhjendatult,

et vara arest sai puudutada kolmandate isikute õigusi ja huve, kes pretensioone esitanud ei ole, mitte

aga hageja kui võlgniku õigusi ja huve. Enampakkumine oli kooskõlas ka TMS §-ga 51.

Enampakkumise läbiviimiseks ei saavutatud vara hinna osas kokkulepet. R. A. Kinnisvarad OÜ

21. jaanuari 2002. a hinnangu kohaselt oli vara turuväärtuseks 250 000 krooni. Kohtutäitur määras

enampakkumisel vara alghinnaks 300 000 krooni ning selle hinnaga ka vara müüdi. Toimikust

ilmneb, et enampakkumisest võttis osa mitu isikut, kuid keegi ei pakkunud alghinnast kõrgemat

hinda. Seega toimus enampakkumine asja väärtust arvestades. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et

hageja oli teadlik vara alghinnast ja selle müügist enampakkumisel. Kui hageja ei nõustunud R. A.

Kinnisvarad OÜ hinnanguga, oli tal võimalus nõuda uut hindamist, kuid ta ei ole seda teinud.

Toimikust nähtub, et vara müük enampakkumise teel lükkus korduvalt edasi ning kohtutäitur pidi

võtma tarvitusele meetmed jõustunud kohtulahendi täitmiseks. Maakohus jättis põhjendatult

tähelepanuta hageja esitatud kinnisvarabüroo Kinnisvaraekspert 22. detsembri 2003. a hinnangu, mis

on esitatud pool aastat pärast vara müüki. Selle tõendi põhjal ei saa väita, et kohtutäituri tegevus vara

enampakkumisel 12. mail 2003. a vara alghinna määramisel ei olnud kooskõlas täitemenetluse

seadustiku nõuetega. Ringkonnakohtu arvates ei rikkunud maakohus asja lahendamisel TsMS § 95.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kassatsioonkaebuses palub hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse ning esitatud

hagi rahuldada.

Ringkonnakohus rikkus TsMS § 95 lg-t 1, § 231 lg-t 4 ja § 330 kui leidis, et enampakkumise

läbiviimisel ei rikutud selle olulisi tingimusi.

Nimelt leidis ringkonnakohus vääralt, et kohtutäituril puudus enampakkumise läbiviimise ajal

täitemenetluse peatamiseks õiguslik alus. 9. mail 2003. a Pärnu Maakohtusse esitatud hagi

enampakkumisel müüdava vara arestist vabastamise kohta oli alus TMS § 34 lg 1 p 4 järgi

täitemenetluse peatamiseks. Samuti leidis ringkonnakohus ekslikult, et aresti all oleva vara müük ei

rikkunud võlgniku õigusi. Seda, et vara oli arestitud, kinnitab väljavõte hooneregistri 7. mai 2003. a

õiendist. Ringkonnakohtu järeldus, et hagejale oli teatatud enampakkumise alghinnast ja soovi korral

võis ta kohtutäituri tegevust vaidlustada, ei põhine tuvastatud asjaoludel. Hagejal polnud võimalust

tutvuda R. A. Kinnisvarad OÜ hinnanguga ja seda vaidlustada. Hageja tellitud hinnangu järgi oli vara

turuhinnaks 1 300 000 krooni. Kõnealune tõend oli esitatud kohtule kooskõlas tsiviilkohtumenetluse

seadustiku sätetega.

7. Vastustes kassatsioonkaebusele ei pidanud kostjad kaebust põhjendatuks ja vaidlesid sellele vastu.

8. Riigikohtu istungil jäid hageja esindajad kassatsioonkaebuses esitatud väidete ning kostja T. Lorvi

vastuses esitatud vastuväidete juurde.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 1 alusel materiaalõiguse

normi väära kohaldamise tõttu. Kolleegium saab teha uue otsuse ja esitatud hagi rahuldada.

10. Kassatsioonkaebuse väidetel asus ringkonnakohus väärale seisukohale, et kohtutäitur ei pidanud

vaidlusaluses täiteasjas menetlust peatama. Kohtud on tuvastanud, et kohtutäitur oli teadlik

M. Milleri poolt 9. mail 2003. a Pärnu Maakohtusse OÜ Audru Kala ja OÜ Linmark vastu esitatud

vara arestist vabastamise hagist. Nimelt on kohtutäituri T. Lorvi abi E. Ernis 9. mail 2003. a vastu

võtnud hageja seadusliku esindaja M. Maidla teatise, milles informeeritakse Pärnu Maakohtusse

esitatud hagist vara arestist vabastamiseks (tlk 91). Ringkonnakohus nõustus linnakohtuga, et

väidetavalt esitatud hagi ei ole täitemenetluse peatamise aluseks, sest asjast ei nähtu, et kohtutäiturile

oleks enampakkumise läbiviimise ajal edastatud dokumenti hagi tagamise abinõu kohaldamiseks

täitemenetluse peatamise näol. Kolleegium sellise järeldusega ei nõustu.

11. Täitemenetluse peatamise alused sätestab TMS § 34. Nimetatud paragrahvi lg-s 1 on antud loetelu

alustest, mil kohtutäitur peab menetluse peatama ja lg 2 kehtestab loetelu, mil kohtutäitur võib

menetluse peatada. Täitemenetluse seadustiku § 34 lg 1 p 4 järgi peatab kohtutäitur menetluse vara

arestist vabastamise hagi esitamisel selle vara osas, mille suhtes hagi esitati. Seega kehtestab

vaidluses kohaldatav säte kohtutäiturile kohustuse täitemenetlus peatada ning ei anna talle õigust

kaaluda, kas arestist vabastamise hagi esitamine takistab kohtuotsuse täitmist või mitte. Kolleegium

jääb 9. juuni 2003. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-72-03 (RT III 2003, 22, 221) avaldatud seisukoha

juurde, et TMS § 34 lg-s 1 nimetatud täitemenetluse peatamise aluste korral peab kohtutäitur

peatamise alusest teadma. Teadasaamise alus võib olla ka võlgniku taotlus. Kui võlgniku taotluses

nimetatud kohustuslik menetluse peatamise alus on olemas, peatab kohtutäitur täitemenetluse.

Käesolevas asjas on kohtud tuvastanud, et kohtutäiturit on menetluse peatamise alusest teavitatud

ning seega oli kohtutäituri kohustuseks TMS § 34 lg 1 p 4 alusel menetlus peatada. Vaidlusaluses

asjas kohtutäiturile esitatud teatis ei tõenda iseenesest, et hagi arestist vabastamiseks esitati.

Kohtutäiturit oli aga vastava hagi esitamise faktist teavitatud ning tal oli võimalus kontrollida

kohtust, kas hagi esitati. Eeltoodu on kooskõlas viidatud paragrahvi eesmärgiga, milleks on välistada

võõra vara müümist enampakkumisel, et hoida ära õiguskorda ülemääraselt koormavate hilisemate

nõuete (nt tagasitäitmine) esitamist. Seadusega kooskõlas ei ole ringkonnakohtu järeldus, et

täitemenetluse peatamiseks on nõutav esitada kohtutäiturile dokument hagi tagamise abinõu

kohaldamiseks täitemenetluse peatamise näol. Sellist nõuet täitemenetluse seadustik ei sisalda.

12. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei tulene seadusest keeldu arestitud vara müümiseks

enampakkumisel. Kolleegium seda arusaama ei jaga.

Asjas on tuvastatud, et vaidlusalustele hoonetele on Pärnu Maakohtu 27. jaanuari 2000. a ja 30. mai

2001. a määrustega seatud arest, kusjuures hagi tagamist 27. jaanuari 2000. a määrusega pole kohus

tühistanud. Asjaolu, et vaidlusalune vara oli eeltoodud määruse alusel arestitud, kajastus ka vahetult

enne enampakkumist väljaantud hooneregistri 7. mai 2003. a õiend (tlk 21).

Täitemenetluse seadustiku § 50 lg 1 kohaselt seisneb võlgniku vara arestimine mh selle käsutamise

keelamises. Seadus ei kehtesta siinjuures arestitud vara käsutamist lubavat erandit kohtutäituri jaoks.

Kuigi nimetatud norm kaitseb eelkõige isikut, kelle huvides vara arestiti, oleks täitemenetluse

formaliseerituse põhimõttega vastuolus, kui kohtutäitur asuks hindama, kelle huvid võivad arestitud

vallasvara käsutamisel kahjustatud saada. Ka võib arestitud vara müük mõjutada selle müügihinda ja

kahjustada sel moel võlgniku huve. Seetõttu leiab kolleegium, et arestitud vara müümine kohtutäituri

poolt oli enampakkumise oluliste tingimuste rikkumine ja selline rikkumine on aluseks

enampakkumise kehtetuks tunnistamisele.

Alates 27. detsembrist 2003. a sätestab tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 88 lg 1, et kohtu või

muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku antud käsutuskeeldu rikkuv

käsutustehing on tühine. Tühine on ka täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt

tehtud käsutus, mis rikub nimetatud käsutuskeeldu.

13. Kolleegium ei nõustu hageja väidetega, et enampakkumine ei olnud kooskõlas TMS §-dega 51 ja

64. Täitemenetluse seadustiku § 64 kohaselt on vara alghinnaks enampakkumisel arestimisaktis

märgitud hind. Sama seadustiku § 51 lg 1 järgi hinnatakse üleskirjutatud vara võlgniku ja sissenõudja

kokkuleppel. Kui võlgnik ja sissenõudja ei saavuta kokkulepet või nad keelduvad vara hindamisest,

samuti kui üks nendest ei ole vara arestimise juures, hindab vara kohtutäitur, lähtudes kohalikust

keskmisest müügihinnast. Viidatud sätte lg-st 2 tuleneb, et kui võlgnik või sissenõudja vaidlustab

kohtutäituri määratud hinna, kutsub kohtutäitur vara väärtuse kindlaksmääramiseks asjatundja.

11. jaanuari 2002. a vallasvara arestimisakti kohaselt on vara alghinnaks 3 miljonit krooni (tlk 17).

Samas nähtub, et sissenõudja arestimise akti märgitud vara hinnaga ei nõustunud ja tegi aktile

sellekohase märke. Kuna sissenõudja oli kohtutäituri määratud hinna vaidlustanud, pöördus

kohtutäitur vara väärtuse kindlaksmääramiseks asjatundja poole. Kohtud on piisavalt põhjendanud, et

kohtutäituri tegevus vara hinna määramisel toimus kooskõlas seadusega. Alusetud on

kassatsioonkaebuse väited, et hageja ei olnud määratud vara alghinnast teadlik ja tal ei olnud

võimalust seda vaidlustada. Kohtud on hinnanud asjas esitatud tõendeid (tlk-d 133, 190 pöördel) ja

tuvastanud, et hageja oli varale määratud alghinnast teadlik. Samuti on põhjendatud kohtute

seisukoht, et arvestada ei tulnud hageja poolt tagantjärele pärast enampakkumist tellitud ja

22. detsembril 2003. a koostatud vara hindamisakti. Hageja pole täitemenetluses kohtutäituri

määratud hinda TMS § 51 lg 2 järgi vaidlustanud. Hageja viide tsiviilkohtumenetluse seadustikule ei

ole siinkohal asjakohane.

14. Kolleegium ei pea põhjendatuks ka hageja väiteid, et ringkonnakohus rikkus protsessiõiguse

normi. Nõustudes maakohtu järeldusega ning jättes kohtuotsuse muutmata, ei pidanud

apellatsioonikohus TsMS § 330 lg-st 5 tulenevalt kordama maakohtu otsuse põhjendusi ega

analüüsima nende aluseks olevaid tõendeid. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada täitemenetluse

seadustiku väära kohaldamise tõttu käesoleva otsuse p-des 11 ja 12 toodud põhjendustel. Kolleegium

saab TsMS § 362 p 5 järgi teha asjas uue otsuse asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks

andmata.

A. Kull, H. Jõks, V. Kõve