3-1-1-11-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-11-05

Otsuse kuupäev

4. aprill 2005

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Peeter

Vaher

Kohtuasi

Deniss Kajava süüdistusasi KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 ning

§ 185 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu 5. novembri 2004. a kohtuotsus nr 2-1-

364/04

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Deniss Kajava kaitsja vandeadvokaadi

vanemabi Igor Belugini kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

23. veebruar 2005. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Viru Ringkonnakohtu 5. novembri 2004. a kohtuotsus tühistada Deniss Kajava

süüditunnistamises ja karistamises KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 185 lg 1 järgi.

2. Mõista Deniss Kajava õigeks talle KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi esitatud süüdistuses

Artjom Morozovile ja anonüümsele tunnistajale "Konstantin Borovkovile" narkootilise aine

müümise episoodides ning KarS § 185 lg 1 järgi esitatud süüdistuses.

3. Mõista Deniss Kajavale KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi karistuseks vangistus üheks aastaks

ja üheksaks kuuks.

4. Muus osas jätta Viru Ringkonnakohtu 5. novembri 2004. a otsus muutmata.

5. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

6. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Andrus Lillo kasuks

885 (kaheksasada kaheksakümmend viis) krooni seoses kassatsiooni koostamisega

vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugini poolt.

7. Välja mõista Deniss Kajavalt 885 (kaheksasada kaheksakümmend viis) krooni kohtukulu

kaitsjatasu katteks riigieelarve tuludesse, mis tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

nr 10220034800017 Eesti Ühispangas, viitenumber 2800050562.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Narva Linnakohtu 30. juuni 2004. a otsusega tunnistati Deniss Kajava KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2

järgi süüdi ning karistati kahe-aastase vangistusega selle eest, et ta osales neljal korral grupiviisilises

narkootiliste ainete suures koguses omandamises, hoidmises ja edasiandmises. KarS § 185 lg 1 järgi

tunnistati D. Kajava süüdi ja karistati ühe-aastase vangistusega selle eest, et ta kahel korral müüs

väikeses koguses narkootilist ainet alla kaheksateistaastasele isikule. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti

D. Kajavale liitkaristuseks kahe-aastane vangistus ning KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti talle lõplikuks

liitkaristuseks vangistus kolmeks aastaks.

Sama kohtuotsusega tunnistati KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 185 lg 1 järgi süüdi veel Lilia

Kajava ja Marina Polevikova; KarS § 183 lg 1, § 184 lg 1 ja § 185 lg 1 järgi tunnistati süüdi

Jekaterina Ogneva; KarS § 183 ning § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi tunnistati süüdi Irina Kragulskaja

ning KarS § 183, § 185 lg 1, § 186 ja § 204 lg 3 järgi tunnistati süüdi Sergei Medvedski. Samas

kriminaalasjas tunnistati süüdi veel Tatjana Homutova ja Oksana Kuþihhova, kelle osas aga

linnakohtu otsust ei vaidlustatud.

2. Narva Linnakohtu 30. juuni 2004. a otsuse peale esitasid apellatsioonid D. Kajava ja tema kaitsja,

L. Kajava, M. Polevikova, J. Ogneva, I. Kragulskaja ning S. Medvedski.

D. Kajava apellatsioonis taotleti linnakohtu otsus tühistada, sest tal ei ole olnud narkootilisi aineid

ning ta ei saanud neid süüdistuses toodud ajavahemikul ka müüa. Apellatsioonkaebuses märgiti, et

vaatamata apellandi vastavasisulisele taotlusele ei korraldatud tema vastastamist tunnistajatega ning

äratundmiseks esitamine korraldati foto järgi, kuigi ta oli isiklikult kättesaadav. Apellant leidis, et

asjas puuduvad tõendid tema tutvuse kohta V. Gordejeviga ja et linnakohus ei oleks tohtinud

arvestada A. Morozovi ütlusi.

D. Kajava kaitsja apellatsioonis taotleti linnakohtu otsuse tühistamist, sest D. Kajava süü pole

tõendatud.

L. Kajava, J. Ogneva ja M. Polevikova apellatsioonides taotleti linnakohtu otsuse tühistamist

karistuse osas. Apellandid palusid neile mõistetud karistuse kergendamist või KarS § 74 järgi selle

tingimisi kohaldamata jätmist.

I. Kragulskaja taotles samuti linnakohtu otsuse tühistamist karistuse osas, paludes kergendada

mõistetud karistust ning tingimisi jätta vangistus kohaldamata ärakandmata vangistuse suhtes.

S. Medvedski taotles linnakohtu otsuse tühistamist tema süüdistuses KarS § 185 lg 1 järgi, sest

omandas narkootilisi aineid enda tarbeks. Apellant märkis, et tema süüdistus põhineb tunnistaja

A. Morozovi ütlustel, kuid asjas puuduvad teised tõendid, mis kinnitaksid tema ütlusi.

3. Viru Ringkonnakohtu 5. novembri 2004. a otsusega tühistati linnakohtu otsus L. Kajavale,

M. Polevikovale, J. Ognevale ja I. Kragulskajale mõistetud karistuste osas.

Ringkonnakohus leidis, et kuna L. Kajava on KarS § 184 lg 2 p 1 ja § 185 järgi süüdi tunnistatud

kattuvate kuriteoepisoodide eest, siis tuleb talle KarS § 185 järgi mõistetud karistus lugeda kaetuks

KarS § 184 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistusega. Kuna J. Ogneva puhul esineb samasugune episoodide

kattuvus, siis luges ringkonnakohus ka temale KarS § 185 lg 1 ja KarS § 183 lg 1 alusel mõistetud

karistused osaliselt kaetuks talle KarS § 184 lg 2 p 1 järgi mõistetud raskema karistusega.

M. Polevikova karistuse vähendamist põhjendades märkis ringkonnakohus, et tema karistamisel jäeti

arvestamata, et ta oli varem karistamata, tema juures ja ülalpidamisel elasid tema täiskasvanud lapsed

ning ühe lapse elukaaslane koos väikse lapsega. Kuna ka M. Polevikova oli KarS § 184 lg 2 p 1 ja

§ 185 järgi süüdi tunnistatud kattuvate kuriteoepisoodide põhjal, siis vähendas ringkonnakohus talle

KarS § 184 lg 2 p1 järgi mõistetud karistust ja luges ühtlasi sellega kaetuks talle KarS § 185 lg 1 järgi

mõistetud karistuse. I. Kragulskaja karistuse vähendamist põhjendas ringkonnakohus sellega, et tal on

neli alaealist last ja ta on varem karistamata. Ringkonnakohus märkis, et I. Kragulskajale KarS § 184

lg 2 p 1 järgi kaassüüdistavatest raskema karistuse mõistmine polnud linnakohtu poolt motiveeritud

ning talle tuleb samasuguse mahuga süüdistuse järgi mõista kaassüüdistatavatega ligilähedaselt

samasugune karistus.

S. Medvedski apellatsiooni osas leidis ringkonnakohus, et tema süü KarS § 185 lg 1 järgi

toimepandud kuriteos on kriminaalasjas uuritud tõenditega tõendatud ja seetõttu ei kuulu apellatsioon

rahuldamisele.

D. Kajava ning tema kaitsja apellatsioonides esitatud taotlusi D. Kajava õigeksmõistmiseks

ringkonnakohus ei rahuldanud. Ringkonnakohus märkis, et D. Kajava süü on linnakohtus tõendamist

leidnud, otsus on piisavalt motiveeritud ning nii D. Kajava kui tema kaitsja apellatsioonides

sisalduvad väited on seal kajastatud. Kuna D. Kajavale mõisteti linnakohtu poolt karistus KarS § 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi sanktsiooni alammääras ja selle karistusega loeti kaetuks talle KarS § 185 lg 1

järgi mõistetud karistus, siis ei tule ka talle mõistetud karistust kergendada.

Seoses D. Kajava kaitsja poolt anonüümse tunnistaja !Konstantin Borovkovi! ütluste kahtluse alla

panekuga põhjusel, et ei ole millegagi tõendatud, et selle tunnistaja poolt omandatud aine oli heroiin,

märkis ringkonnakohus, et ei D. Kajava ega tema kaitsja ei taotlenud linnakohtus anonüümse

tunnistaja ülekuulamist ega talle taolise küsimuse esitamist. Sellist taotlust ei tehtud ka

apellatsioonides. Oma väidete kinnituseks ei taotlenud D. Kajava ega tema kaitsja ringkonnakohtul

vahenditult uurida mingeid tõendeid.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS

4. Viru Ringkonnakohtu 5. novembri 2004. a otsuse peale esitas D. Kajava kaitsja vandeadvokaadi

vanemabi Igor Belugin kassatsiooni, milles taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist, KrMS § 199

lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamist A. Morozovile ja anonüümsele tunnistajale

K. Borovkovile narkootilise aine müümise episoodis, KrMS § 199 lg 1 p 5 alusel kriminaalmenetluse

lõpetamist anonüümsele tunnistajale S. P. Arutjunovile narkootilise aine müümise episoodis.

Ülejäänud osas palub kaitsja saata kriminaalasja uueks arutamiseks ringkonnakohtule.

Kaitsja leiab, et D. Kajava KarS § 185 lg 1 alusel süüditunnistamisega kohaldati ebaõigesti

materiaalõigust, sest tema suhtes rikuti KarS § 5 lg-st 3 tulenevat raskendava karistusseaduse

tagasiulatuva jõu keeldu. D. Kajava süüditunnistamine S. P. Arutjunovile narkootilise aine müügis on

ebaseaduslik, sest selles süüdistuse episoodis eksisteeris uurija tehtud ning prokuröri poolt

tühistamata määrus kriminaalmenetluse lõpetamise kohta, mis KrMK § 5 lg 1 p 10 kohaselt on

kriminaalmenetluse lõpetamise aluseks.

Kaitsja hinnangul rikuti D. Kajavat anonüümsele tunnistajale K. Borovkovile narkootilise aine

müümise episoodides süüdi tunnistades oluliselt kriminaalmenetluse õigust KrMS § 339 lg 1 p 7

mõttes, sest selles osas tugines süüdistus üksnes anonüümse tunnistaja ütlustele. Kaitsja arvates

seisneb põhjenduste puudumine ringkonnakohtu otsuses ka selles, et kohtuotsuses ei märgita, milles

konkreetselt seisnes D. Kajava poolt narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine. Samuti leiab kaitsja,

et A. Morozovile narkootilise aine müümise episoodis ei vasta ringkonnakohtu otsuse resolutiivosa

järeldused tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele, millega rikuti KrMS § 339 lg 1 p 8 sätteid.

Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marina Zagorets esitas kassatsioonivastuse, milles ta

nõustub kaitsja taotlusega, et D. Kajava A. Morozovile narkootilise aine müügi episoodis KarS § 185

lg 1 järgi õigeks mõista. Muus osas prokurör kassatsiooni seisukohtadega aga ei nõustu.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Kaitsja seisukoht, et D. Kajava tunnistati S. P. Arutjunovile narkootilise aine müügi episoodis

ebaõigesti süüdi, sest kriminaalasjas on prokuröri poolt tühistamata kriminaalmenetluse lõpetamise

määrus, ei vasta toimiku materjalidele. Nimelt on uurija M. Bolðakova 26. jaanuari 2002. a määrus

kriminaalasja nr 01233001216 lõpetamise kohta tühistatud Narva politseiprefektuuri uurimise

komissari B. Koðarinski poolt 3. märtsil 2003. a KrMK § 1071 alusel tehtud määrusega (tl 146,

IV kd).

6. Kaitsja seisukohaga, et D. Kajava KarS § 185 lg 1 alusel süüdimõistmisel kohaldati ebaõigesti

kriminaalseadust, tuleb nõustuda. Kriminaalasja materjalidest lähtuvalt tunnistati D. Kajava

KarS § 185 lg 1 alusel (täisealise isiku poolt narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses

ebaseaduslik edasiandmine nooremale kui kaheksateistaastasele isikule) süüdi selles, et ta 1999. a

müüs alaealisele A. Morozovile vähemalt kahel korral narkootilist ainet. Samas, 1999. a kehtinud

kriminaalkoodeksi redaktsioonis sellist kuritegu ei sätestatud ning vastav tegu kriminaliseeriti alles

karistusseadustiku jõustumisega 1. septembril 2002. a. KarS § 5 lg 3 kohaselt ei ole seadusel, mis

tunnistab teo karistatavaks, tagasiulatuvat jõudu.

7. D. Kajava süüdistuses anonüümsele tunnistajale K. Borovkovile narkootilise aine müügi episoodis

on kriminaaltoimiku andmete põhjal ainsaks süüstavaks tõendiks sama anonüümse tunnistaja poolt

eeluurimisel antud ütlused (tl 38-39, kd I). Riigikohtu kriminaalkolleegium rõhutab siinkohal taas

oma varasemates otsustes (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. septembri 2002. a otsus nr 3-1-1-

102-02 Laanemetsa asjas, RT III 2002, 26, 297) viidatud Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukohta, et

isiku süüdimõistmine ei tohi täielikult või määravas osas põhineda anonüümsetel ütlustel (Kostovski

versus Holland, Doorson versus Holland, Birutis jt. versus Leedu jpt). Sel põhjusel tuleb D. Kajava

anonüümsele tunnistajale K. Borovkovile narkootilise aine müügi episoodis õigeks mõista.

8. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et D. Kajava süüditunnistamise osas A. Morozovile

narkootilise aine müümise episoodis ei vasta ringkonnakohtu otsuse resolutiivosa järeldused

tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Nii kohtueelsel uurimisel (tl 187-188 kd VII), linnakohtu

otsuses (tl 291, kd VIII) kui ka ringkonnakohtu otsuses (tl 180, kd IX) on tuvastatuks loetud, et

A. Morozov püüdis D. Kajava käest narkootikume mitte osta. Mingeid objektiivseid tõendeid, mis

näitaksid, et A. Morozov D. Kajava käest siiski narkootilisi aineid ostis, pole näidatud. Seega ei vasta

ringkonnakohtu otsuse resolutiivosa järeldused D. Kajava süüditunnistamisel A. Morozovile

narkootilise aine müügi episoodides tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele, millega rikuti

KrMS § 339 lg 1 p 8 sätteid, ja D. Kajava tuleb selles episoodis õigeks mõista.

9. Erinevalt kaitsja väidetust, et kohtuotsuses ei märgita, milles konkreetselt seisnes D. Kajava poolt

narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine, nähtub ringkonnakohtu otsusest sõnaselgelt, et D. Kajavale

KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi esitatud süüdistuse sisuks on narkootiliste ainete heroiini ja

amfetamiini suures koguses ebaseaduslik omandamine, hoidmine ja edasiandmine (tl 173, IX kd).

10. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et D. Kajava süüdistuse mahu vähenemine toob kaasa ka

talle mõistetud karistuse vähendamise. D. Kajavale KarS § 185 lg 1 järgi mõistetud karistus loeti

kaetuks talle KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi mõistetud karistusega. Seega nimetatud süüdistuse

äralangemine ei too kaasa karistuse kergendamist. Kuna D. Kajava tuleb KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2

järgi esitatud süüdistuses A. Morozovile ja K. Borovkovile narkootilise aine müümise episoodides

õigeks mõista, peab vähendama ka talle selle süüdistuse järgi mõistetud karistust, sest nimetatud

episoodid moodustasid olulise osa kogu D. Kajavale KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi esitatud

süüdistusest. Eeltoodut arvestades mõistab Riigikohtu kriminaalkolleegium D. Kajavale KarS § 184

lg 2 p-de 1 ja 2 alusel karistuseks vangistuse üheks aastaks ja üheksaks kuuks.

Eelöeldule tuginedes ja juhindudes KrMS § 361 p-st 7 ning § 362 p-dest 1 ja 2 tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Viru Ringkonnakohtu 5. novembri 2004. a otsuse D. Kajava süüditunnistamises

KarS § 185 lg 1 järgi ja KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi A. Morozovile ja anonüümsele tunnistajale

K. Borovkovile narkootilise aine müümise episoodis ning mõistab ta nendes kuritegudes õigeks.

Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Peeter Vaher