3-1-1-12-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-12-05

Otsuse kuupäev

24. märts 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Lea Kivi ja

Peeter Vaher

Kohtuasi

S. B. süüdistusasi KarS § 200 lg 1 ja § 263 p-de 1 ja 4

järgi ning S. G. süüdistusasi KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7

ja 8 järgi.

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu 15. novembri 2004. a

kohtuotsus asjas nr 2-352/04.

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

S. B. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Sergei Belovi

ja S. G. kaitsja vandeadvokaat Arvo Suubani

kassatsioonid.

Asja läbivaatamise kuupäev

23. veebruar 2005. a, kirjalik menetlus.

Resolutsioon

1. Jätta Viru Ringkonnakohtu 15. novembri 2004. a kohtuotsus muutmata ning S. B. kaitsja

vandeadvokaadi vanemabi Sergei Belovi ja S. G. kaitsja vandeadvokaat Arvo Suubani kassatsioonid

jätta rahuldamata.

2. Välja mõista S. B.-lt riigieelarve tuludesse kohtukuluna kaitsjatasu 3186 (kolm tuhat ükssada

kaheksakümmend kuus) krooni, mis tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

nr 10220034800017 Eesti Ühispangas, viitenumber 2800050562.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Narva Linnakohtu 21. juuni 2004. a kohtuotsusega tunnistati S. B. süüdi ja teda karistati KarS § 200 lg 1

järgi vangistusega 2 aastaks ning KarS § 263 p-de 1 ja 4 järgi vangistusega 3 kuuks. KarS § 64 lg 1 alusel

loeti kergem karistus raskemaga kaetuks ja lõplikuks karistuseks mõisteti talle 2 aastat vangistust. KarS § 65

lg 2 alusel suurendati seda karistust Narva Linnakohtu 9. oktoobri 2001. a kohtuotsusega mõistetud karistuse

ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 2 ja 3 alusel määrati,

et S. B.-il tuleb kohe ära kanda 6 kuud vangistust. Ülejäänud osas vabastati ta karistuse kandmisest tingimisi

katseajaga 3 aastaks ja allutati käitumiskontrollile.

Sama kohtuotsusega tunnistati S. G. süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi ja teda karistati rahalisega

karistusega 100 päevamäära, s.o 5000 krooni.

Selle kohtuotsusega tunnistati süüdi veel ka P. M., K. K., V. Ð., T. K., A. G. ja J. K., kuid nende osas ei ole

Riigikohtule kassatsiooni esitatud.

2. Narva Linnakohtu 21. juuni 2004. a kohtuotsuse peale esitas teiste hulgas apellatsiooni ka Viru

Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Innokenti Menðikov, taotledes linnakohtu otsuse tühistamist

S. B.-le ja S. G.-le mõistetud karistuste osas.

S. B.-i osas taotles prokurör KarS § 74 lg-te 1, 2 ja 3 kohaldamise tühistamist ja talle liitkaristusena 3 aastaks

vangistuse mõistmist. Apellandi arvates oli linnakohus S. B.-le karistuse mõistmisel rikkunud KarS § 74 lg-

s 5 sätestatut.

S. G.-i osas taotles prokurör KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi vangistuse mõistmist 1 aastaks ning sellele

karistusele KarS § 65 lg 2 alusel Narva Linnakohtu 20. märtsi 2002. a ja 16. septembri 2002. a

kohtuotsustega mõistetud kandmata karistuste liitmist, lugedes liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

3. Viru Ringkonnakohtu 15. novembri 2004. a kohtuotsusega tühistati Narva Linnakohtu 21. juuni 2004. a

kohtuotsus S. B.-le KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 2 kohaldamise osas ning S. G.-le KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8

järgi mõistetud rahalise karistuse ja KarS § 65 lg 2 järgi mõistetud liitkaristuse osas.

Ringkonnakohus suurendas KarS § 65 lg 2 alusel S. B.-le Narva Linnakohtu 21. juuni 2004. a kohtuotsusega

KarS § 263 p-de 1 ja 4 järgi mõistetud 3-kuulist vangistust Narva Linnakohtu 9. oktoobri 2001. a otsusega

mõistetud karistuse (1 aasta vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga) ärakandmata osa võrra, lugedes talle

liitkaristuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. Narva Linnakohtu 21. juuni 2004. a otsusega KarS § 200 lg 1

järgi mõistetud karistus - kaks aastat vangistust - jäi samaks. Ringkonnakohus luges ärakandmisele

kuuluvaks pikema karistuse, s.o 2 aastat vangistust. S. B.-i poolt ärakantud vangistuse 6 kuud (10. märtsist

kuni 10. septembrini 2004. a) arvestas kohus karistusaja hulka. S. B.-i ärakandmisele kuuluvaks karistuseks

luges kohus 1 aasta ja 6 kuud vangistust alates kinnipidamiskohta saabumise päevast.

Ringkonnakohus mõistis S. G.-le KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi karistuseks 2 kuud vangistust. KarS

§ 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Narva Linnakohtu 20. märtsi 2002. a ja 16. septembri 2002. a

otsustega mõistetud karistuste ärakandmata osade võrra, lugedes talle liitkaristuseks 2 aastat ja 2 kuud

vangistust, algusega 15. novembrist 2004. a.

Muus osas jäeti linnakohtu otsus muutmata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

4. S. B.-i kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Sergei Belov palub oma kassatsioonis tühistada Viru

Ringkonnakohtu 15. novembri 2004. a kohtuotsuse S. B.-i suhtes KarS § 74 lg 2 kohaldamise tühistamise

osas ja jõustada talle Narva Linnakohtu 21. juuni 2004. a otsusega mõistetud karistus. Kassaator leiab, et

linnakohus on küllaldaselt motiveerinud S. Bogdanovile KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristusest osalist

tingimisi vabastamist KarS § 74 lg 2 järgi. Kohus võttis põhjendatult arvesse süüdistatava alaealisust,

puhtsüdamlikku kahetsust ja pedagoogi arvamust. Kaitsja arvates ei ole ringkonnakohus S. B.-i karistuse

karmistamist materiaalõiguslikult põhjendanud. Temale linnakohtu otsusega mõistetud vangistuse

ärakandmata osa täitmisele pööramine oleks olnud õigustatud vaid KarS § 74 lg-s 4 sätestatud tingimustel.

5. S. G.-i kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban palub tühistada ringkonnakohtu otsuse S. G.-le mõistetud

karistuse osas ja teha uus otsus, millega vähendatakse tema kaitsealusele KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud

liitkaristust Narva Linnakohtu 16. septembri 2002. a otsuse järgi vahi all viibitud ajavahemiku - 31. oktoober

2001. a kuni 16. september 2002. a, s. o 10 kuud ja 15 päeva - võrra.

6. Ringkonnaprokurör I. Menðikov leiab kassatsioonivastuses, et ringkonnakohus on arvestanud S. G.-i

karistamisel tema varasemat vahi all viibimist.

S. B.-i osas leiab prokurör, et ringkonnakohus on õigesti kohaldanud KarS § 74 lg 5 sätteid ja katseajal kaks

tahtlikku kuritegu toimepannud isikule mõistetud vangistuse põhjendatult täitmisele pööranud.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et Viru Ringkonnakohtu 15. novembri 2004. a kohtuotsus

S. Bogdanovile mõistetud karistuse osas on seaduslik ja kooskõlas karistuse mõistmise üldpõhimõtetega.

Ringkonnakohus parandas Narva Linnakohtu 21. juuni 2004. a otsuses tehtud vea, mõistes S. B.-le KarS § 65

lg 2 alusel liitkaristuse kohtuotsuste kogumit moodustavate õigete kohtuotsuste järgi. Riigikohus nõustub

ringkonnakohtu seisukohaga, et kehtiv seadus ei võimalda KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise

järgselt isiku vabastamist karistuse kandmisest tingimisi KarS § 74 lg 2 alusel.

8. Karistusseadustiku § 74 lg 5 sätestab üheselt, et kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue tahtliku

kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, pööratakse karistus täitmisele. Liitkaristus mõistetakse

sama seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatu järgi.

S. B. pani talle Narva Linnakohtu 21. juuni 2004. a kohtuotsusega KarS § 263 p-de 1 ja 4 järgi süüksarvatud

kuriteo toime 3. jaanuaril 2003. a, s.o ajal, mil ta oli Narva Linnakohtu 9. oktoobri 2001. a kohtuotsusega

mõistetud üheaastasest vabadusekaotusest tingimisi vabastatud

2-aastase katseajaga. Narva Linnakohus karistas S. B.-it KarS § 263 p-de 1 ja 4 eest 3-kuulise vangistusega.

Seega on olemas KarS § 74 lg-s 5 sätestatud alus S. B.-le Narva Linnakohtu 9. oktoobri 2001. a

kohtuotsusega mõistetud üheaastase vabadusekaotuse ja KarS § 65 lg 2 alusel moodustatud liitkaristuse, s.o

1 aasta ja 3 kuud vangistust, mõistmiseks ja täitmisele pööramiseks.

9. Tingimisi süüdimõistetu suhtes, kes katseaja kestel pani toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistati

vabadusekaotusega, ei saa teistkordselt rakendada vabadusekaotuse tingimuslikku kohaldamata jätmist (vt ka

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendid asjades nr 3-1-1-84-03 - RT III 2003, 25, 248 ja 3-1-3-3-04 - RT

III 2004, 14, 173.) Katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemine on raskeim katseaja tingimuste rikkumine,

millega isik on kuritarvitanud kohtu usaldust ja seega on välistatud isiku teistkordne vangistusest

vabastamine.

10. Riigikohus selgitab, et KarS § 74 lg-s 5 sätestatud karistuse täitmisele pööramise all tuleb mõista KarS

§ 65 lg 2 alusel moodustatud liitkaristuse tervikuna täitmisele pööramist. Kui kohus peab otstarbekaks

kohaldada isiku suhtes KarS § 74 lg-s 2 sätestatut, mis võimaldab pöörata mõistetud vangistuse täitmisele

üksnes osaliselt (reeglina kuu või kaks), on tegemist siiski karistusest tingimisi vabastamise juhuga, mida ei

saa käsitada karistuse täitmisele pööramisena KarS § 74 lg 5 mõistes. Vastasel juhul muudab uue otsuse

teinud kohus eelmist kohtuotsust, milles nähti ette, et uue tahtliku kuriteo toimepanemine tähendab

süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramist.

Eeltoodu põhjal leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et S. B.-le mõistetud karistus on seaduslik ja

kassatsioonis esitatud väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kaitsja viide KarS § 74 lg-le 4 ei ole

asjakohane, sest käesoleva juhtumi asjaolud ei vasta viidatud sätte sisule.

11. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et Narva Linnakohtu 16. septembri 2002. a kohtuotsusega on

S. G.-le mõistetud karistuseks 2 aastat vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga. Tema poolt vahi all oldud

aeg 31. oktoobrist 2001. a kuni 16. septembrini 2002. a, s.o 10 kuud ja 15 päeva luges linnakohus kantud

karistuseks. Ringkonnakohus on aga S. G.-le KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse moodustamisel arvesse

võtnud Narva Linnakohtu 20. märtsi 2002. a ja 16. septembri 2002. a kohtuotsuste kandmata osad.

Liitkaristuse mõistmisel on ringkonnakohus juba mõtteliselt vähendanud S. G.-i Narva Linnakohtu

16. septembri 2002. a otsuse järgi kandmata karistust vahi all oldud 10 kuu ja 15 päeva võrra ning selle aja

teistkordne karistusaja hulka arvamine oleks põhjendamata.

12. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 1 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru

Ringkonnakohtu 15. novembri 2004. a kohtuotsuse muutmata ja kassatsioonid rahuldamata.

Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Peeter Vaher