3-4-1-6-05 · Riigikohus

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-6-05

Otsuse kuupäev

23. märts 2005

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask, liikmed Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Lea Kivi

ja Ants Kull

Kohtuasi

Mart Susi taotlus tunnistada kriminaalmenetluse koodeksi § 5

ja kriminaalmenetluse seadustiku § 199 osaliselt põhiseadusevastaseks

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta Mart Susi taotlus läbi vaatamata

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Käesoleval ajal on Harju Maakohtu menetluses kriminaalasi nr 1-461/04 (toimiku nr politseis

03737000008), milles on kohtu alla antud ka Mart Susi.

2. 23. veebruaril 2005. a esitas M. Susi Riigikohtule taotluse, milles palutakse:

tunnistada põhiseaduse §-ga 11 ning § 12 esimese lõike teise lausega (koosmõjus põhiseaduse §-dega

3, 10 ja 15) vastuolus olevaks kriminaalmenetluse koodeksi § 5 (1. jaanuarist 30. juunini 2004

kehtinud redaktsioonis) ja käesoleval ajal kehtiv kriminaalmenetluse seadustiku § 199 selles osas, et

nendes sätetes puudub võimalus kriminaalmenetluse lõpetamiseks juhul, kui isiku suhtes on

varasemalt sama kriminaalmenetluse käigus toime pandud põhiõiguste rikkumine ja see rikkumine ei

ole kõrvaldatav seetõttu, et rikkumise toimumise ajal puudus kriminaalmenetluse seadustes rikkumise

kõrvaldamist võimaldav regulatsioon endise olukorra taastamise kaudu;

lõpetada menetlus kriminaalasjas nr 03737000008.

RIIGIKOHTU PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

3. M. Susi on esitanud otse Riigikohtule individuaalkaebuse, milles ta taotleb väidetavalt tema

põhiõigusi rikkuvate õigustloovate aktide - kriminaalmenetluse koodeksi ja kriminaalmenetluse

seadustiku - põhiseaduslikkuse kontrollimist.

4. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium meenutab, et põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetluse seaduse (PSJKS) järgi on võimalus esitada individuaalkaebus otse Riigikohtule

piiratud. Nii võib isik, kelle õigusi rikub Riigikogu, Riigikogu juhatuse või Vabariigi Presidendi

otsus, vaidlustada selle otsuse Riigikohtus (PSJKS §-d 16-18). Kaebuse valimiskomisjoni otsuse või

toimingu peale võib esitada erakond, valimisliit või üksikisik (PSJKS § 37). Põhiseaduslikkuse

järelevalve kohtumenetluse seadus ei sätesta otsesõnu võimalust esitada individuaalkaebus

õigustloova akti põhiseaduslikkuse kontrollimiseks.

Samas on Riigikohtu üldkogu, tuginedes põhiseaduse §-dele 13, 14 ja 15 ning Euroopa inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse konventsiooni kohaldamispraktikale, korduvalt märkinud, et Riigikohus saab

jätta isiku kaebuse menetlemata üksnes siis, kui isikul on muul tõhusal viisil võimalik kasutada talle

põhiseaduse §-ga 15 tagatud õigust kohtulikule kaitsele (vt Riigikohtu üldkogu 17. märtsi 2003. a

otsus asjas nr 3-1-3-10-02 - RT III 2003, 10, 95, p 17; 6. jaanuari 2004. a otsus asjas

nr 3-1-3-13-03 - RT III 2004, 4, 36, p 32; 6. jaanuari 2004. a otsus asjas nr 3-3-2-1-04 - RT III 2004,

4, 37, p 26).

5. Eeltoodust tulenevalt sõltub M. Susi taotluse läbivaatamine Riigikohtus sellest, kas taotluse esitaja

käsutuses on mingi muu tõhus võimalus taotleda kohtult oma põhiõiguste väidetava rikkumise

kontrollimist. Seetõttu analüüsib kolleegium järgnevalt, millised kohtuliku kaebe võimalused on

M. Susil põhiõiguste väidetava rikkumise kontrollimiseks.

6. Kaebuse esitajal on käesoleval ajal võimalik esitada oma taotlus - tunnistada kriminaalmenetluse

koodeksi § 5 ja kriminaalmenetluse seadustiku § 199 põhiseadusevastaseks ja lõpetada sellest

tulenevalt kriminaalasja menetlus - kriminaalasja lahendavale kohtule. Põhiseaduse § 15 lg 2 kohaselt

järgib kohus põhiseadust ja tunnistab põhiseaduse vastaseks mis tahes seaduse, muu õigusakti või

toimingu, mis rikub põhiseaduses sätestatud õigusi ja vabadusi või on muul viisil põhiseadusega

vastuolus. Põhiseaduse § 152 lg 1 sätestab, et kohus jätab kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis

tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega. Nendest sätetest tulenevalt on

kriminaalasja menetleval kohtul taotluse esitaja seisukohtadega soostumisel võimalik jätta

kriminaalmenetluse lõpetamist takistav õiguslik regulatsioon kohaldamata ja lõpetada M. Susi suhtes

toimuv kriminaalmenetlus. Vastava kohtulahendi alusel käivitub põhiseaduslikkuse järelevalve

menetlus Riigikohtus (PS § 152 lg 2; PSJKS § 4 lg 3). Peaks aga kriminaalasja menetlev kohus jätma

taotluse rahuldamata, võib taotluse esitaja paluda põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist

apellatsioonimenetluses ning lõpuks ka kassatsioonimenetluses.

7. Kolleegiumi hinnangul tagab kirjeldatud menetluskord M. Susile piisavalt tõhusad võimalused

põhiõiguste väidetava rikkumise kohtulikuks kontrollimiseks. Eeltoodust tulenevalt on ekslik taotluse

esitaja seisukoht, et tal ei ole käesoleval ajal teisi võimalusi oma põhiõiguste kaitseks kui pöörduda

Riigikohtusse. Seega ei ole M. Susi taotlus lubatav ja Riigikohtul puudub alus selle sisuliseks

menetlemiseks. Sel põhjusel tuleb M. Susi taotlus - tunnistada kriminaalmenetluse koodeksi § 5 ja

kriminaalmenetluse seadustiku § 199 osaliselt põhiseadusevastaseks ning lõpetada kriminaalmenetlus

- jätta läbi vaatamata.

Märt Rask, Tõnu Anton, Eerik Kergandberg,

Lea Kivi, Ants Kull