3-2-1-29-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-29-05

Otsuse kuupäev

Tartu, 23. märts 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja A. Kull, liikmed V. Kõve ja T.Tampuu

Kohtuasi

AS Tehlar avaldus AS Audru Cake likvideerimise

läbiviimiseks ja likvideerijate määramiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 17. novembri 2004. a otsus tsiviilasjas

nr 2-2/1134/04

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS Audru Cake kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

14. märts 2005. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 17. novembri

2004. a otsust põhjenduste osas. Muus osas jätta otsus

muutmata.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada AS-le Audru Cake 17. detsembril 2004. a

kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 200 (kaks-sada)

krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 6. oktoobril 2003. a avaldas Pärnu Maakohtu registriosakond väljaandes "Ametlikud Teadaanded"

teate, mille kohaselt loeti AS Audru Cake sundlõpetatuks äriseadustiku (ÄS) § 513 ja Eesti

väärtpaberite keskregistri seaduse (EVKS) § 88 lg 72 alusel.

2. 1. märtsil 2004. a esitas AS Tehlar Pärnu Maakohtule avalduse, milles teatas oma nõudest AS

Audru Cake vastu 48 469 krooni ulatuses, mis tuleneb poolte vahel 14. veebruaril 2001. a sõlmitud

ostu-müügilepingu nr 30 alusel esitatud ja tähtaegaselt tasumata jäänud arvetest nr 736 ja 866. AS

Tehlar palus läbi viia AS Audru Cake likvideerimise ja määrata likvideerijateks AS Audru Cake

senised juhatuse liikmed Ivar Torma ja Marvi Schiedat.

3. AS Audru Cake juhatuse liige I. Torma esitas kohtule taotluse, milles palus kohaldada esitatud

avaldusele aegumist, kuna avaldus on esitatud pärast nelja kuu möödumist sundlõpetamisteate

avaldamisest.

4. Pärnu Maakohtu 11. mai 2004. a otsusega avaldus rahuldati. AS Audru Cake

likvideerimismenetluse läbiviimiseks määrati likvideerijateks AS Audru Cake juhatuse liikmed

I. Torma ja M. Schiedat.

Kohtuotsuse kohaselt ei välista ÄS § 513 lg-tes 3 ja 31 sätestatud neljakuuline tähtaeg nõuete

esitamiseks nõuete esitamist hiljem, vaid selle tähtaja möödumine nõudeavalduse esitamiseta on

registripidajale aluseks kustutamiskande tegemiseks. Seega ei saa I. Torma taotlust rahuldada. Asjas

puudub vaidlus nõude olemasolu ja suuruse üle. Taotletavate isikute määramine likvideerijaiks on

põhjendatud, kuna nad on juhatuse liikmed ehk juhid ÄS § 513 lg 31 mõttes.

5. Apellatsioonkaebuse esitas AS Audru Cake, kes palus maakohtu otsuse tühistada. Kohus oleks

pidanud kohaldama aegumist. Kuna AS-l Audru Cake ei olnud teada kohtu seisukoht aegumise osas,

ei saanud ta esitada omapoolseid vastuväiteid esitatud nõude kohta.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 17. novembri 2004. a otsusega maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on maakohus otsuses põhjendatult märkinud, et asjas ei

ole esitatud vastuväiteid nõude olemasolu ega selle suuruse kohta. Seda kinnitas AS Audru Cake

juhatuse liige I. Torma ka 29. aprilli 2004. a kohtuistungil. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide,

nagu ei oleks apellant saanud seda teha, kuna ei olnud teada kohtu seisukoht aegumise kohaldamise

osas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 67 sätestab protsessiosalise õigused, kus muu

hulgas on sätestatud õigus anda kohtule seletusi, esitada põhjendusi ja kaalutlusi kõigi asja kohtulikul

arutamisel tekkinud küsimuste kohta, esitada tõendeid, vaielda vastu teiste protsessiosaliste

taotlustele, põhjendustele ja kaalutlustele jne. Äriseadustiku § 513 lg-s 31 järgi peab avaldus

likvideerimise läbiviimise kohta sisaldama andmeid avalduse aluseks oleva nõude suuruse, aluse ja

olemasolu kohta. AS Tehlar avalduses olid vastavad andmed esitatud ning lisatud olid ka tõendid

nõude kohta. Nii avalduses esitatud andmetele kui lisatud tõenditele oleks võinud vastu vaielda, kuid

seda asja materjalidest lähtuvalt ei tehtud. Maakohus on otsuses piisavalt põhjendanud, miks ta ei

pidanud põhjendatuks taotlust aegumise kohaldamise kohta.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kassatsioonkaebuses palub AS Audru Cake tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi

lahendamiseks tagasi ringkonnakohtule teises koosseisus.

Kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus asunud ebaõigesti seisukohale, et kuna kassaator ei

ole esitanud vastuväiteid nõude olemasolu kohta, ei olegi kassaator nõudele vastuväiteid esitanud.

Kassaator on korduvalt viidanud, et niikaua kui ei ole jõustunud lahendit selles küsimuses, kas nõue

on aegunud, ei olnudki tal võimalik põhjendatud vastuväiteid esitada. Arusaamatu on ringkonnakohtu

seisukoht, et kuna vastustaja on väidetavalt endapoolsed dokumendid esitanud, siis sellest lähtuvalt

on ka asi juba kassaatori kahjuks otsustatud.

8. Vastuses kassatsioonkaebusele leiab AS Tehlar, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja

põhjendatud.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid TsMS § 362 p 5 järgi tuleb

muuta ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.

10. Kolleegium nõustub kassaatoriga, et äriühingu likvideerimise otsustamisel ei lahendata sisuliselt

vaidlust likvideerimise aluseks olevate nõuete kehtivuse ja ulatuse üle. Riigikohus on mitmes oma

lahendis (nt tsiviilasjades nr 3-2-1-125-98 (RT III, 1999, 2, 27) ja nr 3-2-1-142-03 (RT III 2004, 2,

24)) leidnud, et likvideerija määratakse TsMS § 247 lg 2 alusel hagita menetluse korras. See kehtib ka

ÄS § 513 lg 31 alusel likvideerija määramise kohta. Kolleegium leiab, et hagita menetluses

likvideerija määramiseks ei saa selle menetluse iseloomu arvestades tuvastada nõude olemasolu või

selle puudumist. Seega ei ole asjakohased ringkonnakohtu otsuse seisukohad nõude esitamise

võimaluste kohta tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete kohaselt ja need tuleb otsusest välja jätta.

Kolleegiumi arvates tähendab ÄS § 513 lg 31 p-s 4 sätestatud kohustus esitada andmed ja tõendid

nõude suuruse kohta üksnes seda, et esitatud andmete alusel kontrollitakse likvideerimismenetluse

alustamise ja likvideerija määramise eeldusi. Kui andmeid nõude kohta ei esitataks, oleks likvideerija

määramine ebaotstarbekas. Esitatud nõudeid vaidlustatakse likvideerimismenetluse käigus, vajadusel

kohtu poole pöördudes. Likvideerimismenetlus sarnaneb selles osas pankrotimenetlusega, kus

vaatamata võlgniku maksejõuetuse esialgsele hindamisele pankroti väljakuulutamisel, lahendatakse

vaidlused nõuete üle lõplikult alles nõuete tunnustamisel. Äriühing, kelle likvideerimist taotletakse, ei

pea likvideerija määramise menetluses esitama nõudele vastuväiteid, kaotamata seda õigust edaspidi.

11. Järgnevalt peab kolleegium õiguse ühetaolise kohaldamise huvides vajalikuks käsitleda kohtute

seisukohti ÄS § 513 lg-s 31 sätestatud tähtaja möödalaskmise tagajärgede kohta.

Pärnu Maakohtu registriosakond on 6. oktoobril 2003. a avaldanud väljaandes "Ametlikud

Teadaanded" (maakohtu toimiku lk 7) AS Audru Cake sundlõpetamisteate. Teate tekstist lähtuvalt

avaldati teade ÄS § 513 kohaselt EVKS § 88 lg 72 alusel sundlõpetatuks loetud aktsiaseltside kohta.

Sundlõpetatuks loetakse EVKS § 88 lg 72 kohaselt aktsiaselts, kes ei ole esitanud sama paragrahvi

lõikes 3 nõutud taotlust või kandeavaldust hiljemalt 2003. aasta 16. septembriks või kelle taotlus või

kandeavaldus jäetakse seaduse alusel vastu võtmata või rahuldamata. Viidatud 3. lõike esimese lause

kohaselt peavad Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse jõustumise ajal olemasolevad aktsiaseltsid,

samuti aktsiaseltsid, mida ei ole selleks ajaks veel äriregistrisse kantud, kuid mille asutamisotsus on

vastu võetud või asutamisleping sõlmitud, esitama taotluse oma aktsiate registreerimiseks Eesti

väärtpaberite keskregistris hiljemalt 2003. aasta 1. jaanuariks. EVKS § 88 lg 8 kohaselt kohaldatakse

EVKS § 88 lg 7 või 72 alusel sundlõpetatuks loetud äriühingule ÄS §-s 513 sätestatut, kusjuures

ettevõtteregistri asemel kasutatakse sätete kohaldamisel mõistet «äriregister» ning nende sätetega

ettevõtteregistri pidajale pandud kohustusi täidab äriregistri pidaja.

12. Kolleegium näeb EVKS § 88 lg-s 8 viidatud ÄS § 513 eesmärgina tagada äriühingute õigusliku

seisundi reformimise järgselt selgus ettevõtteregistrisse kantud ettevõtjate edasikestmise osas. Kuna

ettevõtteregistrit ja äriregistrit reguleerivad sätted erinesid üksteisest kvalitatiivselt ning paralleelselt

ei saanud eksisteerida kaks ettevõtjate registreerimist korraldavat registrit, nähti ÄS §-s 511

ettevõtteregistrisse kantud ettevõtjatele ette võimalus (ning koostoimes ÄS §-ga 513 ka kohustus)

esitada avaldus ettevõtja kandmiseks äriregistrisse. Kui avalduse esitamiseks ettenähtud tähtaeg

möödus ilma avaldust esitamata või avaldus jäeti rahuldamata, loeti vastav ettevõtja ÄS § 513 lg 2

järgi sundlõpetatuks. Seega kehtis ÄS § 513 algselt üksnes ettevõtteregistrisse kantud ettevõtjate

suhtes. Äriseadustiku § 513 lg 31 nägi teatud isikutele ette võimaluse esitada nelja kuu jooksul pärast

ettevõtja kohta sundlõpetamisteate avaldamist avaldus likvideerijate määramiseks või pankroti

väljakuulutamiseks. Äriseadustiku § 513 lg 5 kohaselt loetakse ettevõte lõppenuks ja kustutakse

registrist, kui nõuetest ei teatata või kui likvideerimine on lõppenud. Selle sätte eesmärk oli samuti

tagada, et ettevõtteregistrisse kantud ettevõtjate staatus ei jääks pärast sundlõpetatuks lugemist

ebaselgeks. Kolleegium leiab, et kuigi Eesti väärtpaberite keskregistri seadus viitab aktsiate

registreerimata jätmise tagajärgede osas ÄS §-le 513, ei tähenda see seda, et arvestama ei peaks

äriühinguid puudutavaid regulatsioone teistes seadustes. Nii tuleb äriregistrisse kantud ettevõtjate

lõpetamisele kohaldada ka TsÜS § 45 lg-t 2, mille kohaselt lõpeb eraõiguslik juriidiline isik registrist

kustutamisega. Seega ei too ÄS § 513 lg-s 31 ettenähtud tähtaja möödumine kaasa ettevõtja

lõppenuks lugemist ÄS § 513 lg 5 kohaselt automaatselt, vaid äriregistrisse kantud ettevõtja lõpeb

vastava kande tegemisega.

13. Äriseadustiku § 513 lg-s 31 sätestatud tähtaja möödumine annab registripidajale aluse kustutada

sundlõpetatud äriühing registrist. Seega on õiged kohtute seisukohad, et AS-il Tehlar oli õigus esitada

avaldus likvideerija määramiseks ka pärast ÄS § 513 lg-s 31 sätestatud tähtaja möödumist, kuna seda

tehti enne AS Audru Cake äriregistrist kustutamist. Samas märgib kolleegium, et kui äriühing on juba

registrist kustutatud, toob ÄS § 513 lg-s 31 sätestatud tähtaja möödalaskmine võlausaldaja poolt

kaasa viimasele negatiivse tagajärje. Nimelt on on võlausaldajal võimalik ÄS § 381 lg 2 järgi ka

aktsiaseltsi sundlõpetamise puhul taotleda täiendava likvideerimise läbiviimist ja likvideerija

määramist, kui on vajalikud täiendavad likvideerimisabinõud, eelkõige jagamata on registrist

kustutatud äriühingu vara. Võlausaldaja nõudel saab kolleegiumi arvates likvideerimise pärast

äriühingu äriregistrist kustutamist ennistada ja likvideerija määrata üksnes juhul, kui võlausaldaja

esitab kohtule tõendid, mis võimaldavad eeldada, et võlausaldajal on kustutatud äriühingu vastu nõue

ja kohus peab vajalikuks avalduse esitamise tähtaja ennistada. Tähtaja ennistamisele tuleb kohaldada

TsMS §-s 45 protsessitähtaja ennistamise kohta sätestatut. Muu hulgas tuleb avalduse esitajal esile

tuua kaalukas põhjus, mis tingis tähtaja möödalaskmise.

14. Kolleegium märgib lisaks, et kui võlausaldaja on mööda lasknud ÄS § 513 lg-s 31 sätestatud

tähtaja ja kohus seda ei ennista, ei lõpeta see iseenesest tema nõudeid registrist kustutatud äriühingu

vastu, st tegemist ei ole õigust lõpetava ehk nn preklusioonitähtajaga. Samuti ei ole tegemist

aegumistähtajaga, millele tuginedes võiks võlgnik esitada vastuväite võlausaldaja nõude

maksmapanekule. Aegumistähtajad on materiaalõiguslikud ning nende kulgemist ei mõjuta võlgniku

likvideerimismenetlus. Minimaalselt saab võlausaldaja ka pärast võlaõigusseaduse jõustumist

jätkuvalt realiseerida nõude tagatiseks olnud tagatisi, nagu on leitud Riigikohtu otsuses tsiviilasjas

nr 3-2-1-119-04 (RT III 2005, 6, 56). Lisaks võivad võlausaldajatel olla kahju hüvitamise nõuded

äriühingu juhtorganite liikmete vastu, kui need ei teavitanud võlausaldajaid sundlõpetamisest hea usu

põhimõtte vastaselt mõistlikul viisil ja võlausaldajad ei saa oma nõudeid seetõttu enam likvideeritud

äriühingu vara arvel rahuldada.

A. Kull, V. Kõve, T. Tampuu