3-3-1-11-05 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-11-05

Määruse kuupäev

16. märts 2005

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Julia

Laffranque

Kohtuasi

Jüri Kaveri kaebus Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Tallinna

büroo 26. novembri 2004. a juhtimisõiguse peatamise otsuse

nr 12119 peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 17. jaanuari 2005. a

määrus haldusasjas nr 2-3/467/05

Menetluse alus Riigikohtus

Jüri Kaveri erikaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada erikaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 17. jaanuari 2005. a määrus

haldusasjas nr 2-3/467/05 ja jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 16. detsembri 2004. a määrus

haldusasjas nr 3-2623/2004.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jüri Kaverit karistati 8. novembril 2004 Liiklusseaduse § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga.

26. novembril 2004. a Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (ARK) Tallinna büroo juhataja asetäitja

otsusega nr 12119 peatati J. Kaveri juhtimisõigus Liiklusseaduse § 413 lg 8 alusel 24 kuuks.

Juhtimisõiguse peatamise otsuse kohaselt on J. Kaveri suhtes jõus 4 kehtivat karistust Liiklusseaduse

rikkumise eest.

2. J. Kaver esitas juhtimisõiguse peatamise otsuse peale 3. detsembril 2004 kaebuse Eesti Riikliku

Autoregistrikeskuse direktorile, mis jäeti 7. detsembril 2004 rahuldamata.

3. 13. detsembril 2004 esitas J. Kaver kaebuse Tallinna Halduskohtusse, milles taotles ARK Tallinna

büroo 26. novembri 2004. a juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 12119 tühistamist ning esialgse

õiguskaitse kohaldamist.

Kaebuse motiivide kohaselt on ARK ekslikult kohaldanud J. Kaveri suhtes LS § 413 lõiget 8.

Kaebaja väidetel ei ole tal nelja kehtivat liiklusalast õiguserikkumist, mille eest oleks võimalik

juhtimisõiguse peatamine.

4. Tallinna Halduskohtu 16. detsembri 2004. a määrusega haldusasjas nr 3-2623/2004 peatas

halduskohus ARK 26. novembri 2004. a otsuse nr 12119 täitmise kuni haldusasjas kohtulahendi

jõustumiseni.

5. Tallinna Halduskohtu määruse peale esitatud erikaebuses taotles Eesti Riiklik Autoregistrikeskus

Tallinna Halduskohtu määruse tühistamist esialgse õiguskaitse kohaldamise osas. Kaebuse

põhjenduste kohaselt tähendab esialgse õiguskaitse kohaldamine ning juhtimisõiguse taastamine

seda, et kohus on ei ole arvestanud sellega, et vastutustundetu juht on ohtlik avalikele huvidele ning

kaaskodanike elule, tervisele ja varale. Isiku juhtimisõiguse peatamine on efektiivne vahend

liiklusalaste väärtegude ärahoidmiseks, mis J. Kaveri puhul ei ole üleliigne, sest J. Kaver on

liiklusalaseid õigusakte rikkunud korduvalt. Kaebaja kvalifitseerimata reservatsiooniga põhiõiguse

riive ei kaalu üles neid tagajärgi, mis avalduvad teiste isikute tunduvalt olulisemate põhiõiguste

rikkumiste juhtude arvu tõenäolises suurenemises.

Erikaebusele esitatud vastuses leidis J. Kaver, et Tallinna Halduskohtu määrus esialgse õiguskaitse

kohaldamise kohta on motiveeritud ning seaduslik. J. Kaver palus jätte erikaebus rahuldamata.

6. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 17. jaanuari 2005. a määrusega haldusasjas nr 2-

3/467/05 tühistati Tallinna Halduskohtu 16. detsembri 2004. a määrus. Ringkonnakohus tegi uue

määruse, millega jättis J. Kaveri esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse

kohaselt tulenevalt asjaolust, et kaebaja tunnistab tema karistamist LS § 7422 lg-te 2 ja 3 rikkumise

eest kolmandat korda ning karistusandmed eelmiste karistuste kohta § 7422 lg-te 2 ja 3 rikkumise eest

ei ole Karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud

vaidlustatud otsuse peatamata jätmine vähemalt kuue kuu jooksul.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

7. Riigikohtule esitatud erikaebuses taotleb J. Kaver Tallinna Ringkonnakohtu määruse tühistamist

ning Tallinna Halduskohtu määruse jõusse jätmist. Erikaebuse põhjenduste kohaselt on

juhtimisõiguse peatamine karistuseks materiaalses mõttes. Juhtimisõiguse peatamise otsuse

jõustumisel tuleks juhinduda sätetest, mille kohaselt karistusotsused jõustuvad pärast kaebeõiguse

ärakasutamist või minetamist. J. Kaver leiab, et juhtimisõiguse peatamise karistuslikust olemusest

tulenevalt on esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmiseks vajalikud väga kaalukad põhjused. Kuigi

ringkonnakohus ei ole lugenud J. Kaveri kaebust ilmselt põhjendamatuks, on kohus ekslikult

kaalunud kaebaja õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi.

J. Kaver märgib, et juhtimisõigus on vajalik tema tööülesannete täitmiseks AS Võru Vesi juhatajana.

Samuti rõhutab ta, et juhtimisõiguse peatamine ei oma tõkendile iseloomulikke tunnuseid.

Erikaebuses leitakse, et juhtimisõiguse peatamise otsustamisel ei ole isikule tagatud õigus olla ära

kuulatud. J. Kaver peab juhtimisõiguse peatamist LS § 413 lg 8 alusel proportsionaalsusnõudeid

rikkuvaks lisakaristuseks, mille õiguspärasuse üle tuleb vaielda Tallinna Halduskohtus haldusasja

sisulisel läbivaatamisel.

8. ARK leiab vastuses erikaebusele, et erikaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuse kohaselt on

J. Kaver rikkunud Liiklusseadust korduvalt ega pole teinud oma rikkumistest mingeid järeldusi ning

on jätkuvalt pidevaks ohuallikaks kaaskodanike elule, tervisele ja varale.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et erikaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Riigikohtu

halduskolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et käesolevas asjas on alus esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks. Kuid ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et avalik huvi ja kaasliiklejate huvid

kaaluvad üles kaebaja soovi omada juhtimisõigust kogu kohtumenetluse vältel.

10. Kolleegium märgib, et selles asjas ei saa esialgse õiguskaitse mittekohaldamist põhjendada

ainuüksi ülekaaluka avaliku huviga. Juhtimisõiguse peatamisel on eelkõige karistuslik funktsioon.

Riigikohtu halduskolleegium peab oluliseks, et ringkonnakohus on sisuliselt möönnud, et

juhtimisõiguse peatamise otsus võib olla ekslik ja võib kuuluda tühistamisele. Riigikohtu

halduskolleegium rõhutab, et juhtimisõiguse peatamise otsuse võimalik tühistamine tooks kaasa

vajaduse teha ARK poolt J. Kaveri suhtes uus otsus. Selle otsuse sisu ei saa halduskohus ette määrata.

Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine looks võimaluse karistusliku meetme ekslikuks

kohaldamiseks, millega kahjustatakse nii avalikke huve kui ka isiku põhiõigusi.

11. Eeltoodud asjaoludel Riigikohtu halduskolleegium tühistab Tallinna Ringkonnakohtu

halduskolleegiumi 17. jaanuari 2004. a määruse haldusasjas nr 2-3-467/05 ja jätab jõusse Tallinna

Halduskohtu 16. detsembri 2004. a määruse.

Kautsjon tuleb tagastada.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque