3-3-1-8-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-8-05

Otsuse kuupäev

16. märts 2005

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld

Kohtuasi

Irina Eichleri kaebus AS Falck Eesti linnatranspordi teenindaja

27. juuni 2003. a otsuse nr VTO 004695 ning Tallinna

Kommunaalameti viivistasudele esitatud avalduste ja vaiete

läbivaatamise ja lahendamise komisjoni 1. augusti 2003. a otsuse

(protokoll nr 8) peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 26. oktoobri

2004. a otsus haldusasjas nr 2-3/728/04

Menetluse alus Riigikohtus

Irina Eichleri kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Irina Eichleri kassatsioonkaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 16. märtsi

2004. a otsus haldusasjas nr 3-523/2004 ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi

26. oktoobri 2004. a otsus haldusasjas nr 2-3/728/04.

Rahuldada Irina Eichleri kaebus ning teha uus otsus, millega tühistada AS Falck Eesti

linnatranspordi teenindaja 27. juuni 2003. a otsus nr VTO 004695 ja Tallinna

Kommunaalameti viivistasudele esitatud avalduste ja vaiete läbivaatamise ja lahendamise

komisjoni 1. augusti 2003. a otsus (protokoll nr 8).

Mõista AS-lt Falck Eesti Irina Eichleri kasuks välja kohtukulud 9478 krooni.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Falck Eesti linnatranspordi teenindaja koostas 27. juunil 2003. a kell 10.09 viivistasu otsuse

nr VTO 004695 sõiduautole riikliku registrimärgiga 119 SKY, mis oli pargitud Estonia pst 6 kõrval

tasulisel parkimiskohal parkimistasu maksmata. I. Eichler esitas viivistasu otsuse peale vaide Tallinna

Kommunaalameti viivistasudele esitatud avalduste ja vaiete läbivaatamise ja lahendamise

komisjonile, milles palus tühistada viivistasu otsuse. Komisjon jättis 1. augusti 2003. a otsusega vaide

rahuldamata.

2. I. Eichler esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada viivistasu otsus ja

komisjoni otsus.

3. Tallinna Halduskohus jättis 16. märtsi 2004. a otsusega asjas nr 3-523/2004 kaebuse rahuldamata

ja mõistis I. Eichlerilt AS Falck Eesti kasuks välja õigusabikulud 1180 krooni.

4. I. Eichler esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsuse ja saata asi

halduskohtule uueks läbivaatamiseks.

5. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium jättis 26. oktoobri 2004. a otsusega halduskohtu

otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus põhjendas otsust järgmiselt:

1) seadusest ei tulene apellandi seisukoht, et parkimistasu ei tule maksta parkimise korral tasulise

parkimise alal kõnniteel, kus parkimine on Liiklusseaduse (LS) järgi keelatud. LS § 50 lg 1 kohaselt

käsitletakse parkimisena sõiduki ettekavatsetud seismajätmist sõltumata sellest, kas see toimub

lubatud kohas või mitte. LS § 501 lg 1 alusel kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 30. jaanuari 2003. a

määrusega nr 9 määratud tasulise parkimise ala piires on ka Estonia puiestee. I. Eichlerile kuuluv

sõiduauto oli pargitud Estonia pst 6 asuva Tallinna Reaalkooli ees kõnniteel. Tulenevalt Teeseaduse

§ 2 lg-st 1, § 2 lg 2 p-st 1 ja § 4 lg-st 1 on kooli ees asuv kõnnitee avalikult kasutatava tänava osa.

Tasulise parkimise ala oli nõuetekohaselt tähistatud. Parkimine nimetatud kõnniteel ei olnud lubatud.

See aga ei tähenda, et sellisel kõnniteel võib tasuta parkida. Kuna sõiduauto parkimiseks kasutati

avalikku tänavat tasulise parkimisala piires, siis oli sõiduki juht kohustatud tulenevalt linnavolikogu

30. jaanuari 2003. a määruse nr 9 punktist 3 maksma parkimistasu;

2) tulenevalt Kohalike maksude seaduse (KoMS) § 141 lg-st 2, LS § 502 lg-st 1 ja § 501 lg-st 3 on

Tallinna Linnavalitsus linnavolikogu 30. jaanuari 2003. a määruse nr 9 punkti 10 alusel

halduslepinguga andnud viivistasu määramise üle AS-le Falck Eesti õiguslikul alusel ning

parkimistasu tasumise kontrolli ja ühepoolse määramise osas on eraõiguslikul juriidilisel isikul

maksuhalduri õigused ja kohustused. Kuna viivistasu otsuse koostas AS Falck Eesti töötaja, siis on

see otsus koostatud pädeva ametiisiku poolt;

3) õige pole väide, et viivistasu määramisega on üht maksuobjekti maksustatud topelt;

4) sõiduki parkinud isik ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust, sest viivistasu ei määrata

sõiduki juhile, vaid omanikule või vastutavale kasutajale. Seepärast ei mõjuta viivistasu otsuse

õiguspärasust see, kas sõiduki omanik oli parkija või parkis sõiduki registreerimistunnistusel

kasutajana märgitud M. Eichler;

5) selle tuvastamine, kas vaidlusalusel kõnniteel võis parkida parkimistasu maksmata, on õigusliku

hinnangu andmine. Seega ei pidanud kohus M. Eichlerit üle kuulama tunnistajana;

6) viivistasu otsus oli tehtud sõiduki omanikule, sest liiklusregistris puudub märge vastutava kasutaja

olemasolu kohta. Kui kasutajat pole vastutava kasutajana kantud liiklusregistrisse, siis peab omanik

tasuma sõiduki teise isiku poolt kasutamisest tulenevad maksud vastavalt seadusele. Samas tekib

omanikul vastavas summas nõue sõiduki kasutaja vastu;

7) kuna vaideotsus ei riku I. Eichleri õigusi, siis piisas sellest, et halduskohus kontrollis viivistasu

otsuse vaidlustamiseks esitatud väiteid;

8) alus õigusabikulude vähendamiseks puudub.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

6. I. Eicher palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus ja teha uus otsus, millega

tühistada viivistasu määramise otsus ja vaideotsus. Kassaator väidab järgmist:

1) parkimistasu ega viivistasu ei saa määrata keelatud kohas (käesoleval juhul kõnniteel) parkimise

eest. Kohtud, AS Falck Eesti ja Tallinna Linnavalitsus pole eristanud väärteo eest karistamise ja

parkimistasu kogumise erinevat õiguslikku regulatsiooni;

2) ringkonnakohtu seisukoht, et viivistasu otsuse on koostanud pädev ametiisik (AS Falck Eesti

töötaja), on vastuolus Maksukorralduse seaduse § 5 lg-tega 2 ja 3 ning KoMS § 3 lg-ga 3;

3) haldusleping on tühine osas, milles see on vastuolus Maksukorralduse seaduse § 5 lg-ga 3;

4) halduslepingu sõlmimiseks puudus Tallinna Linnavolikogu nõusolek. Nõusolekuna ei saa käsitleda

linnavolikogu 18. aprilli 2002. a otsust nr 176, sest see otsus on tehtud enne, kui jõustus LS § 501

lg 1, ja linnavolikogu 30. jaanuari 2003. a määrust nr 9, millega kehtestati parkimistasu. Viimati

nimetatud määruse punkti 10.1 järgi võib linnavalitsus linnavolikogu nõusolekul anda majandusliku

otstarbekuse korral halduslepingu alusel viivistasu sissenõudmise üle eraõiguslikule juriidilisele

isikule;

5) haldusleping on vastuolus Halduskoostöö seaduse § 5 lg-ga 1, sest antud haldusülesande täitmine

eraõigusliku isiku poolt pole majanduslikult põhjendatud;

6) kuna nii parkimistasu kui viivistasu objektiks on sõiduk, siis on viivistasu näol tegemist

topeltmaksustamisega;

7) vaideotsus rikub I. Eichleri õigusi iseseisvalt, sellel puuduvad dokumendi tunnused;

8) ringkonnakohus leidis, et õigusabi suurus on põhjendatud, kuid jättis arvestamata selle vajalikkuse.

7. Tallinna Linnavalitsus palub jätta I. Eichleri kaebuse rahuldamata.

8. AS Falck Eesti palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Käesolevas asjas pole vaidlust selle üle, et I. Eichlerile kuuluv sõiduauto oli pargitud Tallinnas

tasulise parkimise alal asuval kõnniteel, kus parkimine oli keelatud, samuti selle üle, et viivistasu

otsus koostati seepärast, et parkimistasu oli maksmata.

Vaidluse lahendamisel on otsustava tähtsusega see, kas Liiklusseaduse mõttes hõlmab tasulise

parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu, ka kohti, kus

parkimine on keelatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et keelatud kohas parkimise korral saab

nõuda parkimistasu, viimase maksmata jätmisel aga viivistasu (vt otsuse punkti 5 alapunkt 1).

Kolleegium ei nõustu selle seisukohaga alljärgnevatel kaalutlustel.

10. On õige, et parkimine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine, sõltumata sellest, kas see toimub

lubatud kohas või mitte. LS § 50 lg 1 sätestab: "Parkimine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine

kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks." LS § 7437

sätestab muuhulgas ka vastutuse sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohas. Kuid LS § 50 lg 1

pole määrava tähtsusega vastamaks käesoleva vaidluse kesksele küsimusele, kas parkimistasu ja

viivistasu saab võtta parkimise eest kohas, kus parkida ei tohi.

11. LS § 50 lg 5 sätestab: "Teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik võib kehtestada

tasulise parkimise. Tasulist parkimist kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil korraldatakse

käesoleva seaduse §-des 501?50 3 sätestatu kohaselt."

Sama seaduse § 501 lg 1 sätestab: "Kohalik omavalitsus võib oma territooriumil kehtestada tasulise

parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu." Parkimistasu

määra või diferentseeritud määrade kehtestamise õigus on LS § 501 lg 2 p 2 järgi kohaliku

omavalitsuse volikogu pädevuses. LS § 502 lg 1 sätestab, et parkimistasu maksmata jätmise või

tasutud parkimisaja ületamise korral teeb parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse.

Kesklinna avalik tasuline parkimisala on Tallinna Linnavolikogu 30. jaanuari 2003. a määruse nr 9

lisa punktide 5.1 ja 5.2 kohaselt piiritletud tänavatega Teeseaduse mõttes.

12. Sellest, et Teeseaduse §-dest 2, 4 lg 1 ja 6 ning Liiklusseaduse § 4 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on

kõnnitee tänava osa ja et tasulise parkimise ala Tallinnas on piiritletud tänavatega, ei saa kolleegiumi

arvates teha järeldust, et parkimistasu või viivistasu tohib kooskõlas Liiklusseaduse ja linnavolikogu

nimetatud määrusega võtta ka parkimise eest selleks keelatud kohas. Tasulise parkimise ala, mille

piires parkimise korral tuleb maksta parkimistasu, saab kolleegiumi arvates hõlmata vaid neid kohti,

kus parkimine on lubatud.

Tasulise parkimise ala kehtestamine tähendab selle ala kehtestamist, mille piires on üldjuhul lubatud

parkida üksnes raha eest. Kohalik omavalitsus ei saa lubada parkimist ja nõuda selle eest raha seal,

kus parkimine on Liikluseeskirja või liikluskorraldusvahendiga üldse keelatud. Keegi ei saa

parkimistasu maksmisega osta õigust parkida selleks keelatud kohas. Seetõttu ei saa parkimistasu

maksmata jätmise korral määrata ka viivistasu.

Keelatud kohas parkimise eest on LS §-ga 7437 ette nähtud rahatrahv, sõltumata sellest, kas

parkimistasu on makstud või pole makstud.

13. Eeltoodu tõttu tuleb halduskohtu otsus ja ringkonnakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus,

millega rahuldada I. Eichleri kaebus. Tühistada tuleb AS Falck Eesti linnatranspordi teenindaja

27. juuni 2003. a otsus nr VTO 004695 ja Tallinna Kommunaalameti viivistasudele esitatud avalduste

ja vaiete läbivaatamise ja lahendamise komisjoni 1. augusti 2003. a otsus (protokoll nr 8).

Kuna I. Eichleri kasstsioonkaebus rahuldatakse ja Riigikohus teeb uue otsuse, siis tuleb AS-lt Falck

Eesti mõista I. Eichleri kasuks välja kohtukulud 9478 krooni (õigusabikulud halduskohtus 9450

krooni ning riigilõiv kaebuse ja apellatsioonkaebuse pealt kokku 28 krooni).

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld