3-1-1-7-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-7-05

Otsuse kuupäev

10. märts 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja

Hannes Kiris

Kohtuasi

M.H. väärteoasi liiklusseaduse § 7422 lg 3 ja § 741

järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Lääne-Viru Maakohtu 11. novembri 2004. a otsus

väärteoasjas nr 4-420/04

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ida Politseiprefektuuri kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

16. veebruar 2005. a

Istungil osalenud isikud

Ida Politseiprefektuuri esindaja Jõhvi

politseiosakonna korrakaitse talituse juhtivkonstaabel

Hermo Piirsalu

Resolutsioon

1. Kassatsioon rahuldada.

2. Tühistada Lääne-Viru Maakohtu

11. novembri 2004. a otsus M.H.

väärteoasjas ja saata väärteoasi maakohtule

uueks arutamiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Alaealisele M.H-le (s. X) koostati 21. augustil 2004. a väärteoprotokoll selle kohta, et ta juhtis samal

päeval kell 17.33 Rakvere-Luige maanteel sõiduautot Toyota Corolla kiirusega 136+/-3 km/h. Lubatud oli 90

km/h. Seega ületas ta kiirust mitte vähem kui 43 km/h, rikkudes LE § 124 p 2. Lisaks ei olnud piiratud

juhtimisõigusega isiku kõrval vähemalt kaheaastase juhistaaþiga lapsevanemat või volitatud isikut, mille

puhul oli tegemist LE § 70 p 1 rikkumisega.

M.H. karistati kirjeldatud rikkumiste eest Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna juhtivkonstaabel

H. Piirsalu otsusega KarS § 63

lg-le 1 tuginedes LS § 7422 lg 3 järgi 125 trahviühiku (7500 krooni) suuruse rahatrahviga.

2. Menetlusalune isik esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Lääne-Viru Maakohtule, taotledes

uue otsuse tegemist tema olukorda raskendamata ning menetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 2 alusel.

Kaebuses võttis M.H. omaks, et ületas lubatud sõidukiirust ning tema kõrval ei olnud lapsevanemat ega

volitatud isikut.

Samas leiti kaebuses, et kohtuväline menetleja rikkus menetlusõigust, kuna ei menetlenud väärteoasja teo

toimepanemise koha järgi. Teo toimepanemise kohaks oli V vald Lääne-Virumaal, kuid otsus tehti Ida-

Virumaal Jõhvi politseiosakonnas. Kaebaja arvates määras karistuse selleks mittepädev kohtuväline

menetleja. Samuti oli vale otsuses märgitu, et otsus on vaidlustatav Ida-Viru Maakohtus. Õige oleks olnud

Lääne-Viru Maakohus.

Lisaks märgitakse kaebuses, et menetlusalune isik on alaealine ja 11. klassi õpilane, kellel puudub igasugune

sissetulek.

3. Lääne-Viru Maakohtu 11. novembri 2004. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetati

menetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel.

Kohtu põhjenduste kohaselt oli tegemist alaealisega ning kuigi rikkumine oli teistkordne, tuleb M.H-le anda

viimane võimalus ennast parandada ja näidata, et ta on toimepandust õiged järeldused teinud. Peale selle

leidis kohus, et kohtuväline menetleja on rikkunud VTMS § 12, sest väärteoasja oleks pidanud lahendama ja

otsuse tegema Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakond.

4. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Ida Politseiprefektuur, paludes otsuse tühistada ja teha uus

otsus.

Kassatsioonis leitakse, et kohtuotsus ei ole piisavalt motiveeritud. Otsuse motiveerivas osas on lihtsalt leitud,

et menetlemine ei ole otstarbekas. Kassaator leiab, et kõnealusel juhul ei võinud menetlust otstarbekuse

kaalutlusel lõpetada, kuna tegemist on olulise liiklusalase rikkumisega, mis seab ohtu nii juhi enda kui ka

teiste liiklejate elud. Ka seadusandja loeb kiiruse ületamist üle 40 km/h üheks raskemaks väärteoks, mida

näitab asjaolu, et selle eest on karistusena lisaks rahatrahvile ette nähtud ka arest.

Ekslik on kohtu seisukoht, et VTMS § 12 kohaselt oleks pidanud otsuse tegema Ida Politseiprefektuuri

Rakvere politseiosakonnas. Rakvere politseiosakond kuulub Ida Politseiprefektuuri alla ning seaduses ei ole

sätet selle kohta, et otsus peab olema vastu võetud just teo toimepanemise kohas; kõik ülejäänud

menetlustoimingud on tehtud väärteo toimepanemise kohas.

Lisaks oleks kohus VTMS § 90 lg 3 alusel pidanud asja arutamise edasi lükkama, kui istungile on jäänud

ilmumata 14- kuni 18-aastase isiku kaitsja. Kohus seda ei teinud, rikkudes sellega oluliselt menetlusõigust.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga, et Lääne-Viru Maakohus ei ole otsust nõuetekohaselt

motiveerinud, mis kujutab endast VTMS § 150 lg 1 p 7 kohaselt väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist.

Tulenevalt VTMS §-st 2 kehtib ka väärteomenetluses KrMS §-s 6 sätestatud menetluse kohustuslikkuse

põhimõte. Sellest põhimõttest teeb erandi VTMS § 30, andes menetlejale võimaluse lõpetada menetlus juhul,

kui menetleja ei pea selle jätkamist otstarbekaks. Kuna tegemist on erandolukorraga, peab sel alusel

menetluse lõpetamise otsustuse tegija ka põhjendama, miks ta leiab, et menetlemine ei ole otstarbekas.

6. Väärteomenetluse seadustik ei anna menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume, kuid võimalik on

tugineda kriminaalmenetluse regulatsioonile, eeskätt KrMS § 202 lg-le 1. Menetluse võib seega lõpetada

juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist (vt ka

Riigikohtu 9. detsembri 2003. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-146-03 p 7 ja 8). Lääne-Viru Maakohus oleks

pidanud põhjendama, miks ta leiab, et menetlusaluse isiku süü on väike ja puudub avalik menetlushuvi

olukorras, kus menetluse esemeks oli mitme liiklusnõude rikkumine, millest üks seisnes lubatud sõidukiiruse

olulises ületamises, kusjuures menetlusalust isikut on varem karistatud kiiruse ületamise eest 21 kuni 40

km/h. Kohus seda teinud ei ole, vaid on paljasõnaliselt nentinud, et ei pea asja menetlemist põhjendatuks ja

peab vajalikuks anda menetlusalusele korduvast liiklusnõuete rikkumisest hoolimata võimaluse näidata, et ta

on ennast parandanud. Kuna maakohus on otsuse motiveerimata jätmisega menetlusõigust oluliselt rikkunud,

tuleb maakohtu otsus VTMS § 175 p 2 kohaselt tühistada ning saata väärteoasi VTMS § 174 p 7 alusel

Lääne-Viru Maakohtule uueks arutamiseks.

7. Kriminaalkolleegium peab seaduse ühetaolise kohaldamise tagamiseks vajalikuks käsitleda ka väärteoasja

menetlemise koha küsimust. VTMS § 12 näeb ette, et väärteoasja menetletakse "teo toimepanemise koha

järgi" (§ 12 lg 1), menetlusaluse isiku taotlusel võib aga menetleda tema elu- või asukoha või sõiduki Eestis

registreerimise koha "järgi" (§ 12 lg 2 p 1 ja 2). Arvestades, et väärteomenetluse seadustiku tähenduses on

kohtuväliseks menetlejaks VTMS § 9 kohaselt täidesaatva riigivõimu asutus, valla- või linnavalitsus või

eraõiguslik isik halduslepingu alusel ning kohtuvälise menetleja ametnikud määrab VTMS § 10 lg-st 2

tulenevalt kohtuväline menetleja ise, kohtuväliste menetlejate struktuuriüksustega seonduvat ei käsitle aga

seadustik üldse, leiab kriminaalkolleegium, et VTMS § 12 ei määratle seda, milline kohtuvälise menetleja

ametnik või struktuuriüksus peab väärteoasja menetlema, vaid näeb ette, et väärteoasja menetleb kohtuväline

menetleja, kelle tööpiirkonnas tegu toime pandi. See regulatsioon on oluline eeskätt juhul, kui kohtuvälise

menetleja tööpiirkond ei hõlma tervet Eesti Vabariigi territooriumi. Sellisteks kohtuvälisteks menetlejateks

on ka politseiprefektuurid, kelle pädevuses on LS § 7441 lg 2 alusel käesolevas väärteoasjas nimetatud

väärtegude arutamine. VTMS § 12 lg-st 1 tuleneb seega, et M.H. väärteoasja menetlejaks on Viru

Politseiprefektuur, kes oma ametnike kaudu ka asja menetles.

Vältimaks menetlusalusel isikul seoses kohtuvälise menetleja juurde ilmumisega (nt väärteoprotokolli koopia

ja kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamiseks, ütluste andmiseks jne) ülemääraste kulutuste tekkimist, on

küll soovitatav, et lokaalsete struktuuriüksuste olemasolul teostataks kohtuvälist menetlust rikkumise

toimepanemise koha järgses või menetlusaluse isiku elu- või asukoha järgses struktuuriüksuses. Siiski ei

tähenda sellest kõrvalekaldumine, et väärteoasja oleks menetlenud ebaseaduslik menetleja, kuna

struktuuriüksuste, nt politseiosakondade puhul ei ole VTMS §-st 9 lähtuvalt tegemist menetlejatega VTMS

§ 150 lg 1 p 2 tähenduses.

8. Kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga, et kuna menetlusalune isik oli Lääne- Viru Maakohtus

toimunud menetluse ajal 17-aastane, ei võinud tema väärteoasja VTMS § 19 lg 3 kohaselt maakohtus ilma

kaitsja osavõtuta menetleda.

Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Hannes Kiris