3-3-1-2-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-2-05

Otsuse kuupäev

10. märts 2005

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Anne Savko kaebus Audiitorkogu juhatuse otsuse ja Audiitorite

kutsekomisjoni otsuse osaliseks tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 11. novembri

2004. a otsus haldusasjas nr 2-3/332/04

Menetluse alus Riigikohtus

Anne Savko kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Anne Savko kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 11. novembri 2004. a otsus haldusasjas

nr 2-3/332/04.

Muuta Tallinna Halduskohtu 17. novembri 2003. a otsust haldusasjas nr 3-1063/03

kohtukulusid puudutavas osas ja jätta halduskohtu otsus muus osas jõusse käesoleva otsuse

motiividel.

Mõista välja Anne Savko kasuks Audiitorkogu juhatuselt kohtukulu 15 010 krooni ja

Audiitorite kutsekomisjonilt kohtukulu 15 010 krooni.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Audiitorkogu juhatuse 12. märtsi 2003. a protokollilise otsuse punkti 1.8 kohaselt suunati

audiitor Anne Savko Audiitortegevuse seaduse (AudS) § 27 lg 2 alusel täiendavale eksamile ning

AudS § 28 lg 1 p 3 alusel peatati tema kutsetegevus kuni eksamitulemuste selgumiseni. Vastavalt

otsusele tuli A. Savkol eksam sooritada 2003. aastal.

Audiitorkogu juhatuse otsuses märgiti, et audiitori kutsetegevuse kontrollimisel tuvastati

vajakajäämisi auditi dokumenteerimisel ja järeldusotsustes ning puudusi kassainventuuris osalemise

ja arvete laekumise tõenäosuse hindamise osas.

Audiitorite kutsekomisjon otsustas 25. märtsi 2003. a protokollilise otsuse p-ga 1.3 kooskõlastada

eelnimetatud Audiitorkogu juhatuse otsuse. Komisjon leidis, et puudused audiitori kutsetöös on

piisavalt kaalukad, tekitades kahtlusi kutseoskustes ja teadmistes ning täiendavale eksamile

suunamine on põhjendatud.

2. Kaebuses halduskohtule palus A. Savko tühistada Audiitorkogu juhatuse otsus ja Audiitorite

kutsekomisjoni otsus teda puudutavas osas. Kaebaja leidis, et AudS § 28 lg 1 p 3 on vastuolus

Põhiseadusest tuleneva proportsionaalsuse põhimõttega. Selle sätte kohaldamisel ei ole audiitoril

võimalik oma kutsetegevust jätkata määramata aja jooksul. Audiitorkogu juhatus ei ole põhjendanud

meetme valikut, kuigi Audiitortegevuse seadus võimaldab kohaldada ka isiku õigusi vähem piiravaid

meetmeid. Kutsekomisjon on rikkunud isiku õigust olla ära kuualatud ja esitada oma seisukohti.

3. Tallinna Halduskohtu 17. novembri 2003. a otsusega haldusasjas nr 3-1063/03 rahuldati

kaebus ja tühistati vaidlustatud otsused kaebajat puudutavas osas. Halduskohus leidis, et

Audiitorkogu juhatus pole motiveerinud, miks otsustati just eksamile saatmise ja kutsetegevuse

peatamise, mitte aga distsiplinaarvastutuse kohaldamise kasuks. Motiveerimise kohustust tuleb

järgida hoolikalt just seetõttu, et kutsetegevuse peatamine võib venida ebamõistlikult pikaks, kuna

eksamit korraldatakse vaid kord aastas. Seadus ei võimalda eksami toimumist mõistliku aja jooksul.

See võib oluliselt mõjutada audiitori majanduslikku seisundit, kui audiitortegevus on tema ainus

sissetulekuallikas. Audiitorkogu juhatuse otsuse motivatsioonist ei tulene, miks peeti audiitorit

kutseomadusi minetanuks. Asjas pole ka tuvastatud, et rikkumised oleksid olnud sellised, et tegevuse

jätkamisel võiks audiitor kahjustada isikute huve ja õigusi, ning viide Auditeerimiseeskirja § 43

rikkumisele on üldsõnaline. Menetluse käigus ei ole rikutud isiku õigust olla ära kuulatud. Kaebuse

esitaja viibis Audiitorkogu juhatuse istungil ning tähtsust ei oma, et ta ei võtnud osa kutsekomisjoni

istungist. Liiatigi puudub kutsekomisjonil seadusest tulenevalt kaalutlusõigus kutsetegevuse

peatamata jätmise otsustamiseks isegi siis, kui komisjon jõuaks järeldusele, et sellise abinõu

rakendamine on ebamõistlik. Halduskohus mõistis kaebaja kasuks välja ka kohtukulud Audiitorkogu

juhatuselt (19 431 krooni) ja Audiitorite kutsekomisjonilt (9715 krooni), põhjendades kohtukulude

jaotust vastustajate vahel vajadusega lähtuda proportsionaalsuse põhimõttest.

4. Audiitorkogu juhatuse apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus ja jätta kaebus

rahuldamata. Apellandi arvates kohaldas halduskohus ebaõigesti AudS § 27 lg-t 2 ja § 28 lg 1 p 3,

hindas vääralt tõendeid ning käsitles ebaõigesti audiitortegevuse mõistet ja audiitori kutsele

esitatavad nõudeid.

5. Audiitorite kutsekomisjoni apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus tühistada kohtukulude

jagamist puudutavas osas. Apellant leidis, et kutsekomisjoni otsuse tühistamise tingis selle aluseks

olnud Audiitorkogu juhatuse otsuse tühistamine. Audiitorite kutsekomisjoni tegevuse on kohus

tunnistanud õiguspäraseks. Kohtukulud tuleb välja mõista sellelt haldusorganilt, kelle tegevus tingis

kohtusse pöördumise.

6. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 11. novembri 2004. a otsusega rahuldati

apellatsioonkaebused, tühistati halduskohtu otsus ja jäeti ajas tehtud uue otsusega rahuldamata

A. Savko kaebus. Kohus mõistis temalt vastustajate kasuks välja ka õigusabikulud ja riigilõivu.

Ringkonnakohus leidis:

1. Audiitorkogu juhatuse otsus vaidlustatud osas on piisavalt motiveeritud, vastab vorminõuetele ja

on materiaalselt õiguspärane. Audiitorkogu juhatus on pädev sisustama mõistet "kutseomaduste

minetamine".

2. AudS § 28 lg 1 p 3 kohaldamisel ei ole ega peagi olema Audiitorkogu juhatusel

diskretsiooniruumi, sest seda sätet kohaldatakse olukorras, kus Audiitorkogu juhatusel on juba

tekkinud piisav kahtlus, et audiitor on oma kutseomadused minetanud.

3. Kutsetegevuse peatamise eesmärgiks on audiitortegevuse usaldusväärsuse tagamine. Valitud meede

on eesmärgipärane, sest distsiplinaarkaristus ei kõrvaldaks puudusi audiitori teadmistes ja oskustes.

4. Kuna õigus olla ära kuulatud tagati juba Audiitorkogu juhatuse istungil, ei olnud isiku kutsumata

jätmine kutsekomisjoni istungile menetlusviga. Osa kutsekomisjoni liikmeid osales ka Audiitorkogu

juhatuse istungil ja kutsekomisjonil oli piisavalt informatsiooni kooskõlastuse andmiseks.

5. Audiitorite kutsekomisjoni otsus vaidlustatud osas ei ole õigusvastane.

6. Paljasõnalised on väited otsustajate erapoolikuse kohta, menetluse käigus ei ole esitatud ühtki

taandust.

7. Kuna ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab A. Savko kaebuse rahuldamata, ei

analüüsita Audiitorite kutsekomisjoni apellatsioonkaebuse väiteid, mis puudutavad kohtukulude

väljamõistmist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

7. A. Savko kassatsioonkaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu otsus ja jätta jõusse

halduskohtu otsus ning välja mõista kohtukulud vastavalt ringkonnakohtus esitatud

kuludokumentidele. Kassaator leiab:

1. Ringkonnakohus on eiranud Riigikohtu senist praktikat, mille kohaselt ulatuslikku diskretsiooni

võimaldavate otsustuste puhul peab motiveerimisnõuet eriti hoolikalt järgima. Motivatsioon peab

veenma valitud meetme õigsuses.

2. Audiitorkogu juhatus oleks pidanud põhjendama meetme valikut, näidates otsuses, miks ei olnud

võimalik valida distsiplinaarmeedet, mis oleks olnud isikule vähem koormav.

3. Ringkonnakohus ei ole hinnanud valitud meetme proportsionaalsust. Juhatuse esindaja tunnistas

ringkonnakohtu istungil, et enne vahetu kontrolli läbiviimist ei üritatud audiitoriga puudustest

rääkida, ja möönis, et puudustest rääkimine võinuks olla tulemuslik.

4. AudS § 28 lg 1 p 3 on vastuolus Põhiseadusega, kuna sätestab kutsetegevuse peatamise ilma

kaalumisvõimaluseta ning audiitorile, kelle kutsetegevus peatatakse, ei anta võimalust sooritada

eksamit mõistliku aja jooksul. Ka kutsetegevuse peatamise ajal laieneb audiitorile AudS §-st 39

tulenev tegevuspiirang, mistõttu kutsetegevuse peatamise ajal on piiratud audiitori võimalused

sissetuleku saamisel.

5. Kuna samad isikud on osalenud erinevates menetlusetappides – kontrollimine, kutsetegevuse

peatamise otsustamine ja kooskõlastamine – ei näi haldusmenetlus õiglane ega erapooletu.

6. Ringkonnakohus on vääralt käsitlenud kutsekomisjoni rolli. Kooskõlastamine üksnes formaalse

toiminguna ei teeni oma eesmärki. Kutsekomisjonis on esindatud Audiitorkogu juhatus, kellel on

võimalik oma seisukohta kaitsta, kuid see võimalus puudub audiitoril, kelle suhtes otsustus tehakse.

7. Audiitorkogu juhatus on märkinud, et järeldusotsuste korrektne vormistamine on ulatuslikum

probleem ja vajalik oleks vastav koolitus. Toimikute hindamisel on aluseks võetud Rahvusvaheline

auditeerimisstandard, mille eestikeelne versioon väljastati audiitoritele alles 28. aprillil 2003.

8. Audiitorkogu juhatus leiab kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele, et ringkonnakohtu otsus

on õige ja põhjendatud. Kohus on õigesti kohaldanud AudS § 27 lg-t 2. Põhjendamatud on

haldusmenetluse normide rikkumist ja kutsekomisjoni rolli puudutavad väited.

9. Audiitorite kutsekomisjoni kirjalikus vastuses leitakse, et halduskohus hindas kutsekomisjoni

tegevust õiguspäraseks ja selles osas otsust vaidlustatud ei ole, mistõttu pole kassatsiooniastmes enam

võimalik kutsekomisjoni otsust puudutavaid väiteid käsitleda. Seadusest ei tulene Audiitorite

kutsekomisjonile Audiitorkogu juhatuse otsuse kooskõlastamisel kaalutlusruumi ega pädevust

hinnata audiitori täiendavale eksamile suunamise põhjendatust. Kutsekomisjon ei ole rikkunud isiku

õigust olla ära kuulatud, isikul oli võimalus esitada oma väited juba kontrollimise käigus ning

Audiitorkogu juhatusele nii kirjalikult kui ka istungil suuliselt. Paljasõnalised ja tõendamata on väited

menetluse erapoolikuse kohta.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. A. Savko on vaidlustanud Audiitorkogu juhatuse otsuse, millega ta suunati täiendavale eksamile,

ning Audiitorite kutsekomisjoni otsuse, millega kooskõlastati Audiitorkogu juhatuse otsus.

Käesoleva vaidluse lahendamisel käsitleb kolleegium audiitori täiendava eksami korraldamist

mõistliku aja jooksul (I), kaalumise võimalikkust Audiitortegevuse seaduse (AudS) § 27 lg 2 ja 28

lg 1 p 3 kohaldamisel (II), Audiitorkogu juhatuse kaalutlusotsustuse õiguspärasust (III) ja Audiitorite

kutsekomisjoni tegevust Audiitorkogu juhatuse otsuse kooskõlastamisel (IV) ning lahendab

kohtukulude väljamõistmise küsimuse (V).

I

11. AudS § 27 lg 2 sätestab, et kui audiitori tegevusest või tegevusetusest nähtub, et ta on minetanud

audiitori tööks vajalikud kutseomadused, suunab audiitorkogu juhatus audiitori oma otsusega

täiendavale eksamile. AudS § 28 lg 1 p 3 kohaselt peatatakse sellise otsustuse tegemisel audiitori

kutsetegevus.

12. Vastavalt AudS § 28 lg-le 3 taastatakse täiendavale eksamile saadetud audiitori kutsetegevus

Audiitorkogu juhatuse otsusega kutsekomisjoni protokolli alusel. AudS § 27 lg 2 kohaselt määratakse

juhatuse otsusega audiitorile tähtaeg täiendava eksami sooritamiseks.

AudS § 25 lg 5 kohaselt korraldatakse eksam vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem, kui kord

aastas. Kassaator on tõstatanud ka küsimuse AudS § 28 lg 1 p 3 põhiseadusevastasusest

põhjendusega, et seadus võimaldab kutsetegevuse peatamise pikaks ja määratlemata perioodiks.

Seejuures kaotab audiitor võimaluse saada oma kutsetegevusest sissetulekut. AudS § 39 lg-st 1

tuleneb audiitori tegevuspiirang, mis ahendab ka audiitori sissetuleku saamise muid võimalusi ajal,

mil tema kutsetegevus on peatatud.

13. Käesoleval juhul vaidlustatud Audiitorkogu juhatuse 12. märtsi 2003. a otsuses märgiti, et

A. Savkol tuleb eksam sooritada 2003. aastal. Eksami toimumise aja ja koha ning dokumentide

esitamise tähtaja määrab vastavalt AudS § 25 lg-le 5 Audiitorite kutsekomisjon. Rahandusministri

27. jaanuari 2000. a määrusega nr 10 kinnitatud Audiitorite kutsekomisjoni töökorra § 31 kohaselt

teeb kutsekomisjoni esimees hiljemalt kolm nädalat enne kirjaliku eksami toimumist eksamile

lubatud taotlejale kirjalikult teatavaks kirjaliku eksami aja ja koha ning eksami läbiviimise

protseduuri. Audiitortegevuse seadusest ega Töökorrast ei tulene, kui pikaks võib kujuneda

ajavahemik AudS § 27 lg 2 alusel eksamile suunamise ning eksami toimumise vahel.

14. Audiitorkogu juhatuse ja Audiitorite kutsekomisjoni otsuste tegemise järgselt pöördus A. Savko

10. aprillil 2003 teabenõudega (halduskohtu tl 14) Audiitorite kutsekomisjoni poole, paludes teatada

eksami toimumise kuupäev. Kutsekomisjoni 11. aprilli 2003. a vastuses (tl 13) teatati, et eksam

toimub 2003. a viimases kvartalis ja eksami toimumise kuupäev määratakse septembris toimuval

kutsekomisjoni istungil. Kõnealusest vastusest ei tulenenud üheselt, kui pikaks kujuneb

kutsetegevuse peatumise periood. Ilmselge on aga, et kuuekuune või veelgi pikem periood eksamile

saatmise ja eksami toimumise vahel on ebamõistlikult pikk olukorras, kus kogu selle aja jooksul on

välistatud isiku võimalus saada sissetulekut oma kutsetegevusest.

Kolleegium nõustub halduskohtu seisukohaga, et kehtiv regulatsioon ei taga eksami toimumist

mõistliku aja jooksul. Samas pole Audiitorite kutsekomisjonil ka õiguslikke takistusi, et otsustada

eksami toimumine mõistliku aja jooksul ja korraldada eksamit vajadusel sagedamini kui kord aastas.

Eksam ei tohiks toimuda ka ebamõistlikult lühikese aja jooksul pärast eksamile saatmise ja

kutsetegevuse peatamise otsustamist, kuna arvestades eksami eduka sooritamise olulisust

kutsetegevuse edasise jätkamise seisukohalt, peab jääma aega eksamiks valmistumiseks, hoolimata

sellest, et eksamile suunatakse igapäevaselt praktiseerinud audiitor.

II

15. Ringkonnakohus on leidnud, et tulenevalt AudS § 27 lg 2 sõnastusest ja mõttest tuleb audiitor igal

juhul suunata eksamile, kui juhatus on tema töö kontrollimise käigus tuvastatud asjaolude hindamisel

jõudnud järeldusele, et audiitor on kutseomadused minetanud. Riigikohtu halduskolleegium nõustub

selle järeldusega.

Audiitorkogu juhatuse pädevuses on otsustada, kas audiitor on oma kutseomadused minetanud ja

sellest tulenevalt AudS § 27 lg 2 kohaldamise üle. Samuti on Audiitorkogu juhatuse pädevuses AudS

§ 45 lg-st 1 tulenevalt otsustada audiitori suhtes distsiplinaarvastutuse kohaldamise küsimus ja valida

kohane karistus AudS § 45 lg-s 2 loetletute hulgast.

Kuigi AudS § 27 lg 2 sõnastusest ei tulene Audiitorkogu juhatusele valikuvõimalusi täiendavale

eksamile saatmise osas, tuleb seda sätet mõista pigem normina, mis annab Audiitorkogu juhatusele

pädevuse audiitori täiendavale eksamile saatmiseks. Kaalumine, kas audiitori kutsetegevuses

ilmnenud vajakajäämised väärivad distsiplinaarvastutusele võtmist või mitte, või on hoopis tegemist

kutseomaduste minetamisega, mille korral kohaldada täiendavale eksamile saatmist, toimub enne, kui

Audiitorkogu juhatus teeb AudS § 27 lg 2 alusel otsustuse. Käesoleva vaidluse puhul eelnes selle

sätte kohaldamisele kaalumine, kas kontrollimise tulemusena ilmnenud minetuste puhul on sobivam

kohaldada audiitori suhtes distsiplinaarvastutust või täiendavale eksamile saatmist koos

kutsetegevuse peatamisega. Asjas pole vaidlust selle üle, et Audiitorkogu juhatuses toimus meetme

valiku üle arutelu, mille tulemusena Audiitorkogu juhatus otsustas audiitori saata täiendavale

eksamile.

16. Õige on kassaatori väide, et AudS § 28 lg 1 p 3 ei sätesta kaalumisvõimalust kutsetegevuse

peatamise või peatamata jätmise otsustamiseks juhul, kui audiitor on otsustatud saata täiendavale

eksamile. Audiitorkogu juhatuse otsusega täiendavale eksamile saatmine on üks AudS § 28 lg-s 1

loetletud kutsetegevuse peatamise alustest. AudS § 28 lg 1 p 3 kohaldatakse koosmõjus AudS § 27

lg-ga 2. Nagu märgitud käesoleva otsuse punktis 15, kaalub Audiitorkogu juhatus audiitori suhtes

kohaldatava meetme valikut staadiumis, mis eelneb AudS § 27 lg 2 kohaldamisele.

III

17. Kassaator seab kahtluse alla tema suhtes kohaldatud meetme proportsionaalsuse ning leiab, et

Audiitorkogu juhatus pole põhjendanud, miks avastatud rikkumiste puhul oli kohane just eksamile

saatmine koos kutsetegevuse peatamisega. Samuti leiab kassaator, et ringkonnakohus jättis tema

kaebuse rahuldamata ilma kohaldatud meetme proportsionaalsust kontrollimata.

Ringkonnakohus leidis, et kutsetegevuse peatamise eesmärgiks on audiitortegevuse usaldusväärsuse

tagamine ning valitud meede on kooskõlas selle eesmärgiga. Distsiplinaarkaristus niisugust eesmärki

ringkonnakohtu arvates ei teeniks, sest ei kõrvaldaks puudusi audiitori teadmistes ja oskustes.

18. Nagu käesoleva otsuse punktis 15 juba märgitud, tuleneb Audiitortegevuse seadusest võimalus

audiitori suhtes kohaldada erineva rangusega distsiplinaarkaristusi ning täiendavale eksamile

saatmist, mis ei ole distsiplinaarkaristus, kuid mille mõju suurendab sellega kaasnev kutsetegevuse

peatamine.

Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et Audiitorkogu juhatus on pädev sisustama

mõistet "kutseomaduste minetamine" ja otsustama seaduses sätestatud meetme kasutamise. Audiitori

suhtes kohaldatava meetme valik on audiitorkogu juhatuse diskretsiooniline otsustus ja haldusorgan

on kohustatud oma valikut põhjendama, esitades otsuses ka vastavad kaalutlused. Eriti hoolikalt

tulnuks Audiitorkogu juhatusel motiveerimiskohustusse suhtuda audiitori täiendavale eksamile

saatmise korral, kuna tegemist on range meetmega, millega kaasneb ka kutsetegevuse peatamine, mis

kehtiva õigusliku regulatsiooni ja halduspraktika kohaselt võib toimuda pikemaks ning ajaliselt

kindlaks määramata perioodiks.

19. Audiitorkogu juhatus leidis 12. märtsi 2003. a otsuses, et "audiitor Anne Savko poolt väljastatud

järeldusotsused on ebasobiva sõnastusega ja samas ka sisult eksitavad, mis väljendub käskude ja

korralduste jagamises järeldusotsustes (näiteks "moodustada reservkapital", "vähendada

puhkusereservi", "tasuda riigimaksud eelisjärjekorras" jne) ning liigse informatsiooni esitamises

järeldusotsustes (loetlemist mittevajavad kasumiaruande ja bilansi kirjed). Eelpoolmainitu viitab

Auditeerimiseeskirja § 11 lg 3, § 41 ja § 43 nõuete rikkumisele. Juhatus ei saa aktsepteerida ka

audiitori töömeetodeid ostjate laekumata arvete laekumise tõenäosuse hindamise osas, mis ei lähtu

heast raamatupidamistavast. Juhatuse liikmetel on tõsiseid kahtlusi audiitori kutseomaduste vajalikul

tasemel säilitamises".

Halduskohus tühistas Audiitorkogu juhatuse otsuse eelkõige ebapiisava motiveerituse tõttu, leides, et

motivatsioonist ei tulene, miks peeti audiitorit kutseomadusi minetanuks ning et asjas pole tuvastatud,

et rikkumised oleksid olnud sellised, et tegevuse jätkamisel võiks audiitor kahjustada isikute huve ja

õigusi. Halduskohus pidas ka üldsõnaliseks motivatsioonis toodud viidet Auditeerimiseeskirja § 43

rikkumisele. Ringkonnakohtu arvates on Audiitorkogu otsus vaidlustatud osas piisavalt motiveeritud,

vastab vorminõuetele ja on materiaalselt õiguspärane.

20. Riigikohtu halduskolleegium nõustub Audiitorkogu juhatuse otsuse ebapiisava motiveerituse osas

halduskohtu seisukohaga. Vaidlustatud otsuses on esitatud küll nii õiguslik kui ka sisuline põhjendus,

kuid ebapiisavaks tuleb pidada range meetme valiku põhjendamist. HMS § 58 kohaselt ei saa

haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui

selline rikkumine ei võinud mõjutada asja otsustamist. Motiveerimise nõude rikkumine ei pruugi olla

pelgalt vormiviga. Haldusakti motivatsioonist peab ühest küljest selguma selle adressaadile, kas tema

õigusi on kitsendatud seaduslikult ja põhjendatult. Teisalt peab piisav motivatsioon võimaldama

teostada efektiivset kohtulikku kontrolli kaalutlusotsustuse seaduslikkuse ja põhjendatuse ning

diskretsioonireeglite järgimise üle.

Kolleegiumi hinnangul ei tulene Audiitorkogu juhatuse vaidlustatud otsusest üheselt, et tegemist on

sedavõrd tõsiste rikkumistega, mis võimaldaksid väita, et audiitor on kutseomadused minetanud, ja

vääriksid tagajärge, mille kohaldamise kasuks Audiitorkogu juhatus käesoleval juhul otsustas.

Sellistele järeldustele ei võimalda üheselt jõuda väited järeldusotsuse ebasobivast sõnastusest,

korralduste ja liigse informatsiooni sisaldumisest järeldusotsustes ega audiitori töömeetodite

mitteaktsepteeritavusest. Rikkumiste sellisele tõsidusele, mis annaks vaieldamatult aluse kohaldada

AudS § 27 lg 2, ei viita ka osundused Auditeerimiseeskirja § 11 lg-le 3, §-le 41 ja §-le 43.

IV

21. Ringkonnakohus on pidanud õiguspäraseks Audiitorite kutsekomisjoni otsust, millega

kooskõlastati Audiitorkogu juhatuse otsus. Kassaatori arvates on kutsekomisjoni otsus vaidlustatud

osas õigusvastane seetõttu, et see langetati ilma diskretsiooni teostamata ning rikkudes isiku õigust

olla ära kuulatud.

Nõustuda ei saa halduskohtu ja vastustaja lähenemisega, et seadusest ei tulene kutsekomisjonile

Audiitorkogu juhatuse otsuse kooskõlastamisel kaalutlusruumi ega pädevust hinnata audiitori

täiendavale eksamile suunamise põhjendatust. AudS § 28 lg-t 1, mis sätestab, et audiitori

kutsetegevus peatatakse kutsekomisjoni kooskõlastatud Audiitorkogu juhatuse otsusega, ei saa mõista

selliselt, et kutsekomisjon peaks igal juhul kooskõlastama kõik Audiitorkogu juhatuse otsused, mis

talle kooskõlastamiseks esitatakse. See säte paneb Audiitorkogu juhatusele kohustuse esitada otsused

kooskõlastamiseks ja annab kutsekomisjonile kooskõlastamise pädevuse, kuid ei vabasta

kutsekomisjoni iseseisva kaalumise kohustusest. Ka 10. juuni 2003. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-

38-03 (RT III 2003, 22, 213) on kolleegium rõhutanud, et kooskõlastuse andmine haldusmenetluses ei

saa olla pelgalt konstateering. Kooskõlastuse õiguspärasuse tagamiseks peab kooskõlastav organ

kohaldama uurimispõhimõtet ja andma menetlusosalisele võimaluse selgituste ja vastuväidete

esitamiseks.

22. Käesolevas asjas on ringkonnakohus leidnud, et kutsekomisjoni käsutuses oli otsustamiseks

piisavalt informatsiooni, sh kaebuse esitaja poolt eelnevas menetluses esitatud seisukohad, ning isiku

kutsekomisjoni istungile kutsumata jätmine ei kujutanud endast menetlusviga. Asjas on tõendatud, et

audiitorile anti võimalus esitada oma kirjalikud seisukohad enne Audiitorkogu juhatuse istungit ning

osaleda ja anda selgitusi ka juhatuse istungil. Istungile kutsutud audiitori väited on protokollitud.

Kolleegium nõustub kohtute seisukohaga, et nii Audiitorkogu juhatuse kui ka Audiitorite

kutsekomisjoni läbi viidud menetluses oli piisavalt tagatud isiku õigus olla ära kuulatud ja esitada

oma selgitusi ning vastuväiteid.

23. Kolleegium nõustub halduskohtu seisukohaga, et Audiitorite kutsekomisjoni otsus vaidlustatud

osas, s.o osas, millega kooskõlastati Audiitorkogu juhatuse õigusvastane otsus A. Savko täiendavale

eksamile saatmiseks, on õigusvastane ja tuleb tühistada.

V

24. Eeltoodud põhjendustel tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada. Riigikohus muudab HKMS § 93

lg-st 6 tulenevalt halduskohtu otsust kohtukulude väljamõistmist puudutavas osas ning jätab muus

osas halduskohtu otsuse jõusse käesolevas otsuses esitatud motiividel.

25. Halduskohtu otsusega on peetud tõendatuks ja põhjendatuks 29 146 krooni suuruse õigusabikulu

kandmine. Halduskohus mõistis A. Savko kasuks välja õigusabikulu Audiitorkogu juhatuselt (19 431

krooni) ja Audiitorite kutsekomisjonilt (9715 krooni). Õigusabikulu väljamõistmisel leidis

halduskohus, et kohtukulude jagamisel vastustajate vahel on õiglane ja otstarbekas lähtuda

proportsionaalsuse põhimõttest.

A. Savko tasus kaebuse esitamisel ka 20 krooni riigilõivu (halduskohtu tl 2).

26. Kassaator palub välja mõista ka kohtukulud vastavalt ringkonnakohtus esitatud

kuludokumentidele. Ringkonnakohtule esitatud kohtukulude nimekirjade ja pangakonto väljavõtte

kohaselt (ringkonnakohtu tl-d 28–30, 47–50 ja 73–80) tasus A. Savko õigusabi eest

apellatsiooniastmes kokku 32 981 krooni.

27. Senises kohtumenetluses A. Savko kantud õigusabikulud kokku on 62 127 krooni. Riigikohtu

halduskolleegium peab HKMS § 87 lg-le 2 tuginedes vajalikuks vähendada õigusabikulusid, mille

väljamõistmist taotletakse. Arvestades kohtuasja mahtu ja keerukust, peab kolleegium mõistlikuks ja

põhjendatuks vastustajatelt välja mõista haldus- ja ringkonnakohtus toimunud menetluses kantud

õigusabikulu 30 000 krooni. Välja mõista tuleb ka halduskohtusse pöördumisel tasutud riigilõiv.

Kolleegium leiab, et kuna nii Audiitorkogu juhatuse otsus kui ka Audiitorite kutsekomisjoni otsus on

vaidlustatud osas õigusvastased ja tühistatakse, tuleb kohtukulud välja mõista mõlemalt vastustajalt

võrdsetes osades.

Seega tuleb A. Savko kasuks välja mõista Audiitorkogu juhatuselt õigusabikulu 15 000 krooni ja

riigilõiv 10 krooni ning Audiitorite kutsekomisjonilt õigusabikulu 15 000 krooni ja riigilõiv 10

krooni.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann